Obsah (4)

§ 423§ 440§ 173§ 168

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht 07.04.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1819 Tsi

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

1. Hagi rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
2. Lugeda tuvastatuks, et Xxx(isikukood xxx) ei põlvne Xxx(xxx, isikukood xxx) ja tunnistada Xxxsünnikandes, milline on koostatud 25.05.2017 Tallinna Perekonnaseisuametis number 49-10-2017/1998, isa Xxxkohta tehtud kanne ebaõigeks.
3. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus poolte menetluskulud rahaliselt kindlaks määrata.
4. Saata kohtuotsus pärast jõustumist rahvastikuregistri kande tegemiseks Tallinna Perekonnaseisuametile. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjaliku menetluses. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
5. Xxxesitas 03.02.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse Xxxvastu isaduse vaidlustamiseks. Hagiavalduse kohaselt sündis hageja ja xxx kooselu ajal xxx
6. mail 2017 poeg Xxx, kelle sünniakti on hageja kantud isana ning kes alates lapse sünnist kuni tänaseni on lapse isana ka lapse elus osalenud. 2019 veebruaris saatis Xxxhagejale sms-i teatega, et ta läheb koos lapsega hageja juurest ära, misjärgselt hageja ei teadnud üle nädala, kus laps ja tema ema viibivad. Seejärel mõne aja pärast Xxxvõttis hagejaga ühendust sooviga leppida. Hageja leppimiseks valmis ei olnud ning palus aega mõtlemiseks. Märtsis 2019 viis Xxxlapse hageja ema juurde, keelates hagejal lapsega kohtuda. Vaatamata keelule läks hageja last vaatama, mis tekitas suure tüli ning mistõttu lapse ema ei lubanud hagejal isegi lapsega hüvasti jätta. Samal ajal avaldas lapse ema soovi tagasi tulla, kuna ta ei jõudvat üürikorterit pidada. Lapse ema ähvardas, et tuleb koos oma kõikide asjadega ja lapsega ning istub õues seni, kuni hageja nad tuppa laseb. Hageja laskis lapse ja ema koju tagasi. 2019 märtsi lõpus teatas Xxxhagejale, et tegelikult ta ei olegi poja isa ning nõudis, et hageja muudaks lapse sünnikannet. Sama juttu rääkis Xxxka hageja sõpradele ja perekonnale.
7. aasta märtsis saatis Xxxhageja emale xxx sõnumi, kus palub hageja emalt selle eest andeks;
8. aasta oktoobris hageja emale saadetud sms-s nõuab xxx, et hageja võtaks lapse oma nime pealt maha. Olles kuulnud lapse ema väidet selle kohta, et hageja ei olegi poja isa, hakkas hageja analüüsima lapse ema käitumist ning see süvendas kahtlusi, et Xxxon teda petnud ning laps tõepoolest ei põlvne temast. Näiteks Xxxon ainuisikuliselt otsustanud kõike lapsesse puutuva ega ole alates 2019 kevadest andnud hagejale võimalust lapsega seotud olulistes küsimustes kaasa rääkida.
9. aasta novembrist ei luba Xxxenam hagejat magamistuppa lapse juurde. Enne seda oli hageja igal nädalavahetusel, ajal kui Xxxkäis tööl, lapsevalves. Tänaseks on laps nii ära hirmutatud, et ta ei julge magamistoast isegi välja tulla, kartes ema käest riielda saada. Lapseke on nii ärevil, et peaaegu kõik õhtud ta aina nutab, Xxxtemaga ei tegele ning ka hagejal seda teha ei luba.
10. aasta detsembris ütles Xxx, et lapse tegelik bioloogiline isa maksab talle lapse ülalpidamiseks raha. xxx käitumine, eelkõige soov võtta hagejalt ära kõik õigused lapse suhtes, kinnitab hageja hinnangul Xxxsõnu, et hageja poja isa ei olegi. Eelnevat arvestades on hageja sunnitud pöörduma isaduse vaidlustamise nõudega kohtu poole. Hageja palub lugeda tuvastatuks, et Xxxei põlvne xxx, teha Xxxsünniakti isa kohta kandeparandus ning kustutada XxxXxxisana.
11. 10.02.2020 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Kostja vastuväited
12. 17.02.2020 vastuses hagile palus kostja jätta hagiavalduse

§ 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja kui kohus menetleb asja, jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata. Kostja vastusest nähtub muuhulgas, et viimane tähtaeg omaks võetud isaduse vaidlustamise nõudega kohtusse pöörduda oli 18.05.

1. Pooled (so ema, oletatav isa ja laps) pöördusid vabatahtlikult molekulaargeneetilist uuringut läbiviivasse asutusse Asper Biogene LLC, kus 2 on 06.08.2018 tuvastatud, et Xxxei ole Xxxbioloogiline isa. Samuti on koos kostja vastusega kohtule esitatud ka isadustesti tulemus. Menetluse käik
2. 02.03.2020 esitas hageja seisukoha kostja vastusele ja taotluse tõendite kogumiseks. Hageja tõi esile, et vale on lapse ema väide, et lapse isa, laps ja lapse ema pöördusid
3. aastal koos Tartus asuvasse Asper Biogene LLC isaduse tuvastamiseks DNA analüüsi andmiseks ja testi tegemiseks. Samuti ei ole hageja kunagi käinud andmas proovimaterjali isaduse tuvastamise testi tegemiseks, Asper Biogene LLC ei ole mitte kunagi informeerinud hagejat saabunud proovidest ega väljastanud hagejale geenitesti tulemust.
4. 16.03.2020 kohtule esitatud seisukohas tegi kostja hagejale ettepaneku lahendada asi kompromissiga selliselt, et kostja nõustub eemaldama sünnitõendilt hageja isadust markeeriva kande vabatahtlikult. Juhul, kui kohtu hinnangul ei ole kompromissi sõlmimine asjas lubatav, siis teha asjas õigeksvõtul põhinev otsus.
5. 27.03.2020 arvamuses oli hageja jätkuvalt seisukohal, et tema süljeproovi andnud ei ole. Samas kinnitas hageja, et on kostja poolt pakutud kompromissiga nõus juhul, kui laps tõesti ei pärine hagejast ja juhul kui kompromissi sõlmimine on kohtu poolt asjas lubatav. Hageja kinnitab, et on nõus kummagi poole poolt kantud menetluskulude poole enda kanda jätmisega juhul, kui kostja võtab tervikuna hageja esitatud hagi omaks.
6. 01.04.2020 kohtunõudega palus kohus kostjal teatada, kas kostja võtab hagi õigeks ning kas kostja loobub hagi läbi vaatamata jätmise taotlusest. Samuti palus kohus hagejal teatada, et juhul kui kostja võtab hagi õigeks, kas hageja loobub tõendite kogumise taotlusest ja on nõus sellega, et poolte menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
7. 01.04.2020 esitas hageja kohtule seisukoha, milles märkis, et juhul, kui kostja võtab hagi õigeks, loobub hageja tõendite kogumise taotlusest ja on nõus sellega, et poolte menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
8. 03.04.2020 avaldas kostja kohtule, et loobub 17.02.2020 esitatud hagi läbi vaatamata jätmise taotlusest ning võtab hagi õigeks. Kostja taotleb, et kohus jätaks asjas kantud menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused
9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 442 lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Kuna hageja on loobunud tõendite kogumise taotlusest, jätab kohus rahuldamata hageja taotluse tõendite kogumiseks. Samuti on kostja loobunud taotlusest jätta hagi läbi vaatamata, millest tulenevalt jätab kohus eeltoodud taotluse rahuldamata. 11.

§ 440

lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Perekonnaseaduse (PKS) § 91 lg 1 esimese lause kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. 3 PKS § 93 lg 1 kohaselt võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Hagi kohaselt teatas Xxx2019 märtsi lõpus hagejale, et tegelikult hageja ei olegi poja isa. Hageja soovib vaidlustada hageja isaduse lapse Xxxsuhtes. Kostja võttis hagi õigeks. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et Xxxei põlvne Xxxja hageja nõue kuulub rahuldamisele. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 2 ja § 22 kohaselt viiakse muudatused põlvnemise osas sisse rahvastikuregistrisse. Menetluskulud 12.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses.

§ 168

lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Pooled on kohtule teatanud, et pooled on nõus sellega, et poolte menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud nende enda kanda. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus poolte menetluskulud rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 4