Obsah (6)

§ 76§ 184§ 424§ 64§ 50§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. august 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-151 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidl

§ 76

lg 7 alusel täitmisele pööramise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste süüdimõistetu Stanislav Jerner (isikukood 38304023739) ja tema kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev, liik määruskaebused RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu
2. juuni 2020 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
3. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Grandman Law Firm Advokaadibüroo kaudu 32 (kolmkümmend kaks) eurot 40 senti, sealhulgas käibemaks 5 (viis) eurot 40 senti vandeadvokaat Ilya Zuevile süüdimõistetu Stanislav Jernerile määratud korras kaitse teostamise eest.
4. Menetluskulud jäävad süüdimõistetu Stanislav Jerneri kanda. Süüdimõistetu Stanislav Jerneril tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdimõistetu advokaadi vahendusel ning Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Ringkonnakohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Viru Maakohtu 24.01.2018 otsusega karistati Stanislav Jernerit

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi 4 aasta 2 kuu vangistusega ja

§ 424

(alates 01.11.2017

§ 424

lg 1) järgi 1 aasta vangistusega.

§ 64lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti S.

Jernerile liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud vangistust, mille kandmise alguseks loeti 18.07.2017.

§ 50lg 1 p 1 alusel kohaldati S.

Jernerile lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist tähtajaga 6 kuud. Kohtuotsus jõustus 21.04.

2. Viru Maakohtu 10.09.2019 määrusega, mis jõustus 26.09.2019, vabastati S. Jerner karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 18.10.2021, millest esimeseks 5 kuuks kohaldatakse tema suhtes elektroonilist järelevalvet ja määrati ta Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustati S. Jernerit järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid elukohaga XXX (Rehabilitatsioonikeskus „Uus Põlvkond“). Samuti kohaldati S. Jerneri suhtes

§ 75

lg 2 kohaselt järgmisi kohustusi: mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vabanemist; ilmuda kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldaja juurde 3 tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates; alluda elektroonilisele valvele viie kuu kestel alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. 3. 03.06.2020 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande S. Jernerile mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks. 4. Viru Maakohtu 16.06.2020 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku ettekanne ning pöörati

§ 76lg 7 alusel täitmisele S.

Jernerile mõistetud ja kandmata karistus 2 aastat 22 päeva vangistust. 4.

1. Erakorralisest ettekandest nähtub, et S. Jernerile heidetakse ette tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud kohustuse rikkumist ning seda korduvalt. S. Jerner rikkus korduvalt kohtu poolt määratud kohustust – mitte tarvitada alkoholi. Väljaspool vaidlust on asjaolu, et S. Jerner on kätte saanud tema suhtes koostatud kohtumääruse, millega ta vabastati ennetähtaegselt talle mõistetud karistuse kandmiselt. Määrus jõustus 26.09.2019 ning materjalidest nähtuvalt on S. Jernerile 26.09.2019 tutvustatud ennetähtaegse vangistusest vabanemisega kaasnevaid õigusi ja kohustusi, mille kohta on S. Jerner andnud omakäelise allkirja. Sellest järeldub, et S. Jerner oli ja on kõikidest tema suhtes kohalduvatest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnevatest nõuetest ja kohustustest teadlik. Vaatamata sellele, et S. Jerner on kinnitanud talle kohalduvatest nõuetest arusaamist, taotleb kriminaalhooldusametnik karistuse täitmisele pööramist, põhjuseks korduv alkoholi tarvitamise keelu rikkumine. 4.
2. Maakohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune S. Jerner rikkus kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Hinnates vaatlusaluse rikkumisega seonduvaid asjaolusid, osutab maakohus politsei edastatud teavitusele ja selle lisadele (joobeseisundi tuvastamise aktid), millest nähtuvalt 26.04.2020 kella 02.54 paiku S. Jerner, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, olles alkoholijoobes, juhtis sõiduautot ja sõitis sellega Sillamäe linnas mööda Ranna ja Kalda tänavaid, tehes seejuures liiklusavarii, kahjustades pargitud sõiduautot. Uuringu tulemusena tuvastati S. Jerneril etanoolisisaldus 2,
3. Seoses sellega alustati 14.05.2020 kriminaalmenetlus nr 20233000609

§ 424lg 2 alusel.

15.05.2020 ühendati kõnealune kriminaalasi kriminaalasjaga nr 20233000607, milles alustati menetlust 14.05.2020

§ 424lg 2 tunnustel selle kohta, et S.

Jerner 23.04.2020 kella 19.45 paiku, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, olles alkoholijoobes, juhtis sõiduautot ja sõitis sellega Narva-Jõesuu linnas Sinimäe alevikus mööda Sillamäe-Sinimäe teed. Uuringu tulemusena tuvastati S. Jerneril etanoolisisaldus 2,08. Sellega rikkus S. Jerner 10.09.2019 määrusest tulenevat alkoholi tarvitamise keelu kohustust (

§ 75lg 2 p 2), veelgi enam – ta pani katseajal toime samaväärse kuriteo.

S. Jernerile ei ole mõju avaldanud seegi, et kriminaalhoolduse kestel on kriminaalhooldusametnik teinud talle kaks kirjalikku hoiatust seoses alkoholikeelu rikkumisega 27.09.2019 ja 27.11.

1. 2 4.
2. Maakohus leidis, et rikkumised on süüdimõistetu toime pannud tahtlikult ning ei esinenud selliseid temast mitteolenevaid põhjuseid, mis õigustaks rikkumisi. Samas oli S. Jernerile teada, et ta on juba kahel korral libastunud kriminaalhoolduse ajal tarvitades alkoholi olles allutatud elektroonilisele valvele. Seega pidi ta olema äärmiselt kohusetundlik enda kriminaalhooldusega kaasnevate kohustuste täitmisel. Olukord on vastupidine, sest S. Jerner on tarvitanud alkoholi nii 23.04.2020 kui ka 26.04.2020, mis viitab sellele, et kriminaalhooldusealune ei suuda kontrollida enda alkoholi tarvitamist ja kuidagi ei ole välistatud samalaadsete rikkumiste kordumine. Ka autokoolis õppimine ei maanda maakohtu hinnangul seda riski, et S. Jerner võib tarvitada uuesti katseaja jooksul alkoholi, mis võib kaasa tuua ka uued kuriteod ning panna ohtu mitte ainult teda ennast, vaid ka teisi ühiskonnaliikmeid. 4.
3. S. Jerner on isik, kelle puhul on tuvastatud kriminaalhoolduse ajal alkoholi tarbimine 27.09.2019, 27.11.2019, 23.04.2020 ja 26.04.2020, s.o suhteliselt lühikese ajavahemiku kestel ning korduvalt. Seega on S. Jerner pärast kohtu 10.09.2019 määrust, mil ta vabastati karistuse kandmiselt ennetähtaegselt, jätkanud süstemaatiliselt alkoholi kuritarvitamist, millega on näidanud äärmiselt ükskõikset ja üleolevat suhtumist temale kohtumäärusega määratud kohustusse. Ka on süüdimõistetu jätkanud käitumist viisil, mis on tinginud tema suhtes uute kriminaalasjade alustamise (kriminaalasi nr 20233000609 on ühendatud kriminaalasjaga nr 20233000607). Asjaolu, et alkoholi tarvitamise keeld ei suutnud ära hoida seda, et S. Jerner ei istuks joobeseisundis autorooli, siis sellises olukorras tuleb möönda, et järelikult ka S. Jerner ise ei tea, mis on need adekvaatsed meetodid, mis tagaks tema õiguskuulekuse. Katseajal on S. Jerneriga korduvalt vesteldud mõnuainete tarvitamisest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning hoolimata sellest, et vestluste ajal on S. Jerner väitnud, et mõistab alkoholi tarvitamise negatiivseid mõjusid ja võimalikke tagajärgi, siis ei ole ta suutnud karistusest õigeid järeldusi teha ning on jätkanud alkoholi tarvitamist. S. Jerner ei soovi talle katseaja näol antud võimalust tõsiselt võtta ega enda jaoks positiivselt ära kasutada. Kuna S. Jerner on oma käitumisega üheselt väljendanud tahtmatust täita kohtumäärusest tulenevaid kohustusi, siis on põhjust pöörata tema ära kandmata karistus täitmisele. Maakohus oli seisukohal, et S. Jerneri suhtes ei ole võimalik rakendada ka

§ 76lg-s 7 ettenähtud alternatiivseid meetmeid.

Nimelt puuduvad igasugused alused järeldada, et täiendava võimaluse andmise korral asuks S. Jerner korrektselt talle pandud kohustusi täitma. Süüdimõistetut ei ole mõjutanud ka sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimine perioodil 16.10.2019-25.05.

1. Süüdimõistetu käitumismuster välistab maakohtu hinnangul alternatiivsete meetmete kohaldamise, sh isikule täiendava võimaluse andmise. Määruskaebused
2. Viru Maakohtu 16.06.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S. Jerner, kes ei ole nõus esimese astme lahendiga ning ei nõustu, et teda ei saa saata ravile, sest ta ei tarvita narkootikume. S. Jerner palub teda mitte vangi panna ning anda võimalus läbida rehabilitatsioon. Kuriteod ei ole seotud narkootikumidega. Alkohol asendab käesoleval ajal narkootikume. Süüdimõistetu leiab, et teda on vaja ravida, mitte saata vanglasse, sest seal ei saa ravi. Süüdimõistetu palub anda endale võimalus. Praegu käib ta autojuhi ametit õppimas ning peale õppimist tagatakse talle töö.
3. Viru Maakohtu 16.06.2020 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu S. Jerneri kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega jätta karistus täitmisele pööramata. Jätta kõik menetluskulud riigi kanda. Kaitsja leiab, et maakohus on rikkunud materiaal- ja menetlusõigust. Kohustuse rikkumiste üle puudub vaidlus, kuid kaitsja leiab, et määrus ei ole siiski proportsionaalne S. Jerneriga rikkumise ulatusega. Alkoholi tarvitamine S. Jerneri poolt 3 tähendab seda, et tal võivad esineda tõsised probleemid alkoholiga. Kohtul oli põhjus anda S. Jernerile võimalus oma käitumist muuta, kuna S. Jerner kahetses toimunut ja ta kinnitas seda kohtuistungil. Istungil S. Jerner selgitas, miks ta tarvitas alkoholi. Kuna S. Jerneril esinevad probleemid alkoholiga, siis oleks otstarbekam anda kaitsealusele võimaluse läbida alkoholivastane rehabilitatsioon. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et esitatud määruskaebused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja karistuse täitmisele pööramata jätmiseks. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega karistuse täitmisele pööramise osas.
5. Määruskaebustes ei vaidlustata rikkumiste toimepanemist, kuid leitakse, et vangistusse asumisel ei ole mõtet, sest süüdimõistetu vajaks ravi ning rikkumised ei ole proportsionaalsed võrreldes karistuse täitmisele pööramisega. Kuna ringkonnakohus nõustub, et S. Jerneri suhtes on karistuse täitmisele pööramine põhjendatud, siis maakohtu põhjendusi selles osas veelkord üle ei korrata. Selliseks korduseks ei anna alust ka määruskaebustes väljatoodu, et vangistus ei ole vajalik. Sisuliselt leitakse määruskaebustes, et põhjendatud on süüdimõistetu ravile suunamine. Tulenevalt

§ 76

lg-st 7, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Seega, kui kohus leiab, et süüdimõistetu ei täida talle pandud kohustusi ja ei järgi kontrollnõudeid on kohtul mitmeid variante, s.o määrata täiendavaid kohustusi, pikendada käitumiskontrolli aega või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Praegusel juhul valis maakohus rangeima meetme, s.o karistuse täitmisele pööramise, mis on ka ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Tegemist ei ole süüdimõistetul ühe rikkumisega, vaid süüdimõistetu on lubamatult korduvalt kriminaalhoolduse ajal tarvitanud alkoholi. Süüdimõistetule ei ole mitte mingisugust mõju avaldanud asjaolu, et kriminaalhooldaja ei ole koheselt esitanud erakorralist ettekannet, vaid on koostanud süüdimõistetule ka kaks kirjalikku hoiatust. Süüdimõistetule oli antud võimalus näidata, et ta on muutunud. Käesoleval ajal, kus süüdimõistetu on taas asunud rikkuma talle määratud kohustust, näitab, et süüdimõistetu ei saa aru, mida tähendab kriminaalhooldus, talle määratud nõuded ja pandud kohustused. Süüdimõistetule on korduvalt antud võimalusi kanda karistust vabaduses, sh on teda ennetähtaegselt vabastatud karistuse kandmiselt, kuid see ei ole pannud süüdimõistetut oma käitumist muutma. Tutvudes ka maakohtu istungi protokolliga nähtub, et tegelikkuses ei saa süüdimõistetu aru, milliseid kohustusi tal tuleb täita ning milles seisnevad tema probleemid. Kaitsja leiab, et maakohus on rikkunud materiaal- ja menetlusõigust. Ringkonnakohus selliseid rikkumisi ei tuvastanud. Sisuliselt tahetakse lihtsalt, et süüdimõistetule antakse veel üks võimalus, kuid süüdimõistetu on oma käitumisega näidanud, et see ei ole käesoleval ajal enam põhjendatud. Maakohus ei ole süüdimõistetule ette heitnud narkootikumidega seotud probleeme, vaid süüdimõistetu rikkumisest tulenevalt on arusaadav, et süüdimõistetu tarvitab vaatamata keelule oma soovide kohaselt alkoholi. Kõik alkoholi tarvitamised on ilma mõjuva põhjuseta. Määruskaebuses soovib süüdimõistetu minna ravile ning kuna ta väidab, et on narkootikumid asendanud alkoholiga, siis võib eeldada, et alkoholivastasele ravile. Vastates kaitsja küsimusele maakohtus, kas S. Jerneril esineb alkoholi- ja/või narkosõltuvust on süüdimõistetu aga vastanud, et hetkel puudub tal nii üks kui teine sõltuvus. Alkoholi ta lihtsalt tarvitab tulenevalt 4 sündmustest ning alkoholi tarvitamist on võimalik vältida. Samas ei tea ta, kuidas vältida. Ehk sisuliselt leiab süüdimõistetu, et tal ei ole sõltuvustega probleeme, kuid soovib minna sõltuvusravile ehk ringkonnakohtu hinnangul on tegemist pigem vabandusega vältida karistuse täitmisele pööramist. Süüdimõistetu ei saa aru, et kohtulahendid on täitmiseks kohustuslikud, kriminaalhooldus on samasugune karistus kui vangistus ning selle nõudeid tuleb täita, mitte vabandada rikkumisi üksnes ennastõigustavate asjaoludega. Süüdimõistetu on oma käitumisega välistanud leebemad meetmed ning põhjendatud on mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramine. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna alust karistuse täitmisele pööramata jätmiseks ka asjaolu, et isik käib autokoolis. Rikkudes kriminaalhooldusel nõudeid või kohustusi, peab süüdimõistetu ka teadvustama, et sellel võib olla mõju tema ülejäänud elule. 9. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb 30 minuti ulatuses määrusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest tasu summas 32,40 eurot, sh käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb S. Jerneril hüvitada I. Zuevi kaitsjatasu 32,40 eurot. 10. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 16. juuni 2020 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 5