KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-17-5386 Määruse tegemise aeg ja koht 22. mai 2020, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Tsiviilasi XX avaldus lepit

) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3

1. 01.08.2018 jõustus Harju Maakohtu 16.02.2018 määrus, millega maakohus rahuldada XX (avaldaja/puudutatud isik, ema) avalduse ja lõpetas XX ja CC (puudutatud isik/avaldaja, isa) ühise hooldusõiguse osaliselt ja andis emale laste QQ ja WW ainuhooldusõiguse laste viibimiskoha määramise osas. Maakohus jättis rahuldamata laste isa nõude ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse isale üleandmiseks lapse WW viibimiskoha määramise osas. Maakohus rahuldas isa alternatiivse nõude isa ja lapse WW suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Samuti rahuldas maakohus isa nõude isa ja lapse QQ suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Maakohus määras kindlaks isa suhtlemiskorra lastega.
2. Laste ema esitas 26.08.2018 Harju Maakohtule avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks, sest laste isa jõustunud maakohtu määrust ei täida, ta võtab lapsed ja toob nad tagasi, millal ise tahab. Laste isa on põhjendanud seda sellega, et W ei soovi praegust elukorraldust muuta. Laste ema arvates tuleks sunnimeetmena rakendada laste isa suhtes sunniraha määramist. Samuti on laste ema arvates vajalik ühine hooldusõigus lõpetada täielikult ja anda seni lõpetamata osas hooldusõigus üle laste emale.
3. Tallinna linn (Kesklinna Valitsuse kaudu) toetab lapse ema avaldust lepitusmenetluse läbiviimiseks.
4. Lastele määratud esindaja märkis, et laps W avaldas, et sooviks elada vaheldumisi isa ja ema juures. Laste isa sõnul tahab poeg isa juures rohkem olla, kui kohtumäärus seda ette näeb. Seda nähes ei ole isa hakanud poega keelama. Tütre puhul on vastupidi – tütar ei ole soovinud isa juures ööbida ning isa on ta alati koju viinud. Esindaja märkis, et vanemate vahelised pinged on takistanud vanemaid omavahel mõistlikele kokkulepetele jõudmast. Esindaja hinnangul saab kohus lepitusmenetluse käigus vanemaid suunata kompromissile selliselt, et mõlemad vanemad mõistaksid laste vajadust lahuselava vanemaga piisavalt suhelda. Vanemaid on võimalik suunata perenõustamisele.
5. Tallinna linn (Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu) märkis, et lastekaitsespetsialist kohtus vanematega. Laste ema sõnul ei ole laste isa jõustunud kohtumäärust täitma asunud ning laste suhtlemine isaga on toimunud nii nagu varem ehk W on elanud vaheldumisi isa ja ema juures. Laste isa selgitas, et jõustunud kohtulahendi ja laste ema poolt kohtusse esitatud lepitusmenetluse alustamise avalduse vahele jäi vaid paar nädalat, mille sisse jäi ka juba varem planeeritud puhkusereis koos pojaga. Seega ei olnud isa sõnul tal võimalik jõustunud kohtumäärust veel pikalt täita. Laste isa selgitas, et praegu kehtivas suhtluskorras on palju punkte, mis vajaksid vanemate vaheliste uute konfliktide vältimiseks täpsustamist ja detailsemat märkimist. Laste isa tunnistas, et peab jätkuvalt laste jaoks parimaks senise väljakujunenud ja harjumuspärase elukorralduse jätkumist, kus W elab vaheldumisi võrdse aja mõlema vanema juures. Laps ei mõista, miks tema senist elukorraldust muuta on vaja ning isa ei hakanud last vastu tahtmist ema juurde sundima. Lapse isa sõnul läks W sel aastal
6. klassi ning kogu eelmise kooliaasta elas ta vaheldumisi mõlema vanema juures. Laste isa selgitas, et ootab enda juurde ka tütart Q ning mõistab, et on oluline, et õde ja vend saaksid koos kasvada. Hiljuti võttis ta Q ööseks enda juurde, kuid lapse jaoks oli see keeruline – ta tõusis korduvalt öö jooksul ja nuttis ema igatsedes. Isa sõnul võtab ta hea meelega tütre enda juurde, kuid siis, kui laps selleks valmis on. Kuna Q on senise elu elanud emaga ja on alles väike, siis öine lahusolek emast on isa hinnangul praegu veel lapse jaoks raske. Lastekaitsespetsialist kohtus ka W-ga. Lapsel on mõlema vanemaga lähedane suhe. Laps ütles kohtumisel, et peab nii ema kui isa kodu oma koduks, ega soovi muuta seda korda, mis on, teda ei häiri kahe kodu vahel käimine. 4 Eestkosteasutus asus seisukohale, et vanemate ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine ja seni lõpetamata osas laste emale üle andmine ei ole laste huvides. Sunniraha määramine laste isale karistab küll isa, kuid tõenäoliselt ei lahenda probleemi.
7. Laste isa esitas 15.10.2018 vastuse laste ema avalduse osas. Samuti esitas laste isa avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks, mille maakohus võttis menetlusse (dtl 325, 326). Lepitusmenetluse ebaõnnestumisel palus laste isa muuta suhtluskorda ja taastada isa hooldusõigus laste viibimiskoha osas ning lõpetada vanemate ühine hooldusõigus laste haridusküsimustes ning anda hooldusõigus haridusküsimustes üle laste isale. Maakohus selgitas menetlusosalistele ärakuulamisel, et käsitleb isa poolt esitatud avaldust suhtluskorra muutmise, hooldusõiguse osalise lõpetamise ja hooldusõiguse taastamise avaldusena ning määras laste isale tähtaja avalduse tervikteksti esitamiseks (dtl 416). 11.01.2019 avalduse terviktekstis palus laste isa muuta lastega suhtlemise korda ning taotles muu hulgas seda, et isa kohtub lastega iga kuu paaris nädalate emaspäeva õhtust kuni paaritu nädalate esmaspäeva hommikuni. Samuti palus laste isa taastada vanemate ühine hooldusõigus laste viibimiskoha osas. Alternatiivselt suhtluskorra kindlaksmääramisele palus isa lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse laste viibimiskoha osas ning palus anda ainuhooldusõigus laste viibimiskoha osas üle isale (dtl 429, 430). Laste isa ei ole saanud jõustunud kohtulahendit täita, sest lapsed ei ole seda võimaldanud. Isa ei saa lapsi sunniviisiliselt ema juurde viia või enda juures hoida, kui lapsed on sellele vastu. Laste ema on püüdnud W jõuga ära viia ja kutsunud W valetajaks ja sõnakuulmatuks lapseks. W puhul on pigem jätkunud väljakujunenud suhtluskord, sest laps on suhtluskorra muutusele vastu ja Q puhul ei ole ema alati last andnud või on laps varem koju soovinud ning isa on seda võimaldanud. W jaoks on stabiilne elukorraldus see, kui ta saab mõlema vanema juures viibida võrdse aja nii nagu on varasemalt olnud. Laste isa rikkumised tulenevad sellest, et vanem laps ei ole emaga kaasa läinud olenemata ema survestamisest ning isa suunamisest. Laste ema on keeldunud perelepitusse minemast, vanematega on tegelenud perenõustaja. Laste ema ei ole koostöövalmis. Laste ema ei ole välja toonud, miks tuleks vanemate ühine hooldusõigus täielikult lõpetada. Isa arvates ei ole laste huvides ühise hooldusõiguse lõpetamine. Laste ema ei täida kohtumäärust nädalasisestel päevadel. Ema on keeldunud vanemat last isa juurde lubamast ajal, mil laps peaks suhtluskorra järgi olema isa juures. Suhtluskord ei ole sobiv vanematele ega lastele. W soovib olla rohkem koos isaga, kui seda praegune suhtluskord ette näeb. Kui Q on soovinud ööseks minna koju ema juurde, siis on isa alati lapse koju viinud. Ema kurjustamine W-ga seetõttu, et laps soovib rohkem aega isaga veeta, kahjustab ka suhteid Qga. Suhtluskord tuleks tervikuna üle vaadata, sest vanematel ei ole võimalik jõustunud lahendit täita.
8. Laste ema palus laste isa avalduse jätta rahuldamata.
9. Tallinna linn (Kesklinna Valitsuse kaudu) toetab laste isa ettepanekut nii perelepitusteenuse kui ka mõne vanematele suunatud koolitusprogrammi läbimist, mis parandaks vanemate suhteid. Tallinna Kesklinna Valitsus ei saa enne lepitusmenetluse läbimist anda seisukohta laste isa hooldusõiguse taastamiseks laste viibimiskoha määramise osas, sest ei ole teada, millistele tulemustele lepitusmenetluse käigus jõutakse.
10. Tallinna linn (Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu) märkis 12.11.2018 vastuses, et lepitusmenetluse läbiviimine on vajalik. Praegu kehtiv suhtluskord ei ole laste huvides. 5 Suhtluskorra muutmine on põhjendatud viisil, mis ühtiks rohkem W nägemusega oma elukorraldusest ega tekitaks temas arusaamatust, hirmu ja trotsi ega kahjustaks pereliikmete omavahelisi suhteid. Lapsed võiks viibida kummagi vanema juures võrdse aja nagu seni ning Q puhul peab isa olema valmis lapse ema juurde tagasi viima, kui laps selleks soovi avaldab. Kõik eeldused laste võrdseks jagamiseks on olemas – vanemad elavad lähestikku, mõlema kodus on loodud lastele kõik võimalused kasvamiseks ja arenemiseks, lastel on mõlema vanemaga lähedane suhe. W jaoks on selline elukorraldus harjumuspärane ja vastab tema soovile, seni ei ole selline elukorraldus kahjustanud W õpitulemusi, avaldusest nähtuvalt suudavad vanemad koostööd teha. Probleemid tekivad peamiselt erimeeluste tõttu seoses praeguse suhtluskorraga. Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine laste haridusküsimuste osas ei ole põhjendatud. 06.02.2019 vastuses märkis Pirita Linnaosa Valitsus, et toetab laste isa suhtluskorra muutmise ettepanekut ning juhul, kui kohus peab põhjendatuks muuta olemasolevat suhtluskorda viisil, mil lapsed hakkavad viibima mõlema vanema juures vaheldumisi võrdse aja, siis toetab ka laste isa taotlust taastada tema hooldusõigus laste viibimiskoha osas.
11. Lastele määratud esindaja asus 10.02.2019 vastuses seisukohale, et vanemad ei täida kehtivat suhtluskorda, mistõttu on selle muutmine põhjendatud selliselt, et lapsed saaksid võrdselt olla mõlema vanema juures. Vanem laps avaldas, et tahaks isa ja ema juures veeta võrdselt aega. Esindaja hinnangul on põhjendatud ka laste isa hooldusõiguse taastamine laste viibimiskoha määramise osas.
12. Maakohus kuulas lapse WW ära 26.04.
13. MAAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Maakohus tunnistas 12.11.2019 määrusega lepitusmenetluse ebaõnnestunuks, muutis 16.02.2018 määratud isa suhtlemiskorda lastega osas, mille kohaselt WW viibib isa juures üle nädala reedest kuni pühapäeva õhtul kella 19-ni. Q viibib isa juures üle nädala reedest kuni pühapäeva õhtul kella 19-ni. Isal on õigus ajal, mil lapsed suhtlemiskorra järgselt tema juures ei viibi, lastega suhelda peale lasteaeda/kooli kuni õhtul kella 19-ni ja määras, et lapsed W ja Q viibivad isa juures iga kuu paaris nädalate esmaspäeva õhtust kuni paaritute nädalate esmaspäeva hommikuni, st järjest iga kord nädal aega. Maakohus taastas isa ja ema ühise hooldusõiguse laste W ja Q viibimiskoha määramise osas. Maakohus jättis rahuldamata laste isa alternatiivne nõude laste ema hooldusõiguse lõpetamiseks laste W ja Q viibimiskoha määramises ja selles osas isale üleandmiseks. Maakohus viitas

§-le 550 lg 1 p 2, §-le 477 lg 5, §-le 563 lg 5, 6 p 2 ning lg 7 p 1, 2 ja 3, §-le 480 lg 1, §-le 172 lg 1, LasteKS §-le 5 p 3 ja 4, §-le 21 lg 2 ja 3, PKS §-le 123 lg 1, TsÜS §-le 138 lg

1. Samuti viitas maakohus Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-113-14, 3-2-1-32-11 ja nr 2-17-
2. Vaatamata kohtu ja teiste menetlusosaliste püüdlustele vanemad kokkuleppele ei jõudnud. Isa oli valmis osalema programmis Dialoog. Ema teatas, et on käinud kokku 8 erineva spetsialisti juures, saanud erinevat nõu ja teinud erinevaid kokkuleppeid, kuid need ei ole toonud tulemust suhtluskorrast kinnipidamisel. Maakohus tunnistas lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määras, millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust ja milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes laste suhtes. 6 Isa sõnul on ta W-ga mitmel korral arutanud olukorda, et poeg oleks kummagi vanema juures vaheldumisi üle nädala ja W-le on see mõte sobinud. Sama on W avaldanud ka määratud esindajale. Pirita Linnaosa Valitsuse esindaja kohtus W-ga 23.09.
3. Laps ütles, et kolm päeva ja kolm päeva talle sobib, ta on sellega harjunud, aga nädal ja nädal oleks ka sobiv. W lisas, et ta on nii palju kasvanud ja enam igatsust ei tule ning kuna vanemad elavad nii lähestikku, siis saab iga kell teise vanema juurde minna. Isa sõnul on ka Q isa juures harjunud ja rõõmus. Ema on heitnud isale ette, et ta ei kohtle lapsi võrdselt ja Q igatseb venda. Isa on korduvalt kinnitanud, et kui Q on soovinud ema juurde minna, siis on isa ta koju viinud. Kohtul ei ole alust kahelda, et isa seda ka edaspidi ei teeks. Seda enam, et käesoleval ajal on isa ja ema kodude vahemaa 200 meetrit. Maakohus muutis varasemat asjas nr 2-17-5386 määratud isa suhtlemiskorda lastega selliselt, et lapsed viibivad isa juures iga kuu paaris nädalate esmaspäeva õhtust kuni paaritute nädalate esmaspäeva hommikuni, st järjest iga kord nädal aega. Maakohus märkis, et kuna lastel saab olema vahelduv elukoht, on põhjendatud taastada isa hooldusõigus laste viibimiskoha määramise osas. Kuna maakohus muudab suhtluskorda, siis isa alternatiivse nõude rahuldamiseks puudub alus. MÄÄRUSKAEBUS
4. Laste ema esitas maakohtu 12.11.2019 määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistamist osas, milles kohus muutis suhtlemise korda ja taastas ühise hooldusõiguse (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3). Laste ema palub teha uue määruse, millega rahuldatakse laste ema avaldus ja mõistetakse laste isalt välja sunniraha kohtu äranägemisel. Maakohtu määrus on olulises osas põhjendamata, selle resolutsioon on vastuoluline ja ebaselge. Isa 11.01.2019 esitatud avaldus tulnuks jätta läbi vaatamata, sest avaldus ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Vaidlustatud määrusega kehtestatavat uut suhtlemiskorda ei ole kunagi proovitud. Q ei ole harjunud isa poolt rakendatava suhtlemise korraga. Laste isa juures ei ole vastavaid elamistingimusi, st eraldi eluruume eri soost lastele. Maakohus võttis laste isa lepitusmenetluse avalduse menetlusse, kuid ei põhjendanud, et laste ema oleks jõustunud kohtumäärust rikkunud. Kuna laste isa rikkus jõustunud kohtumäärust, siis tulnuks lepitusmenetluse ebaõnnestumisel kohaldada laste isa suhtes sunnivahendeid. Määruses ei ole põhjendatud sunnivahendite mittekohaldamist laste isa suhtes. Maakohus ei ole kuulanud W ära seoses kohtumäärusega kehtestatud nädal ja nädal suhtlemise korraga. Maakohus jättis lapse huvid välja selgitamata. EDASINE MENETLUSE KÄIK
5. Isa palub jätta ema määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud ema kanda.
6. Tallinna linn (Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu) ja lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja ei toeta ema määruskaebust.
7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
8. Laste ema märkis 03.04.2020 vastuses, et W kardab isa. Isa on last ema vastu häälestanud 5 aastat. Laste isa solvab ja alandab laste ema ning karjub laste ema peale laste juuresolekul. Seoses veebruaris 2020 toimunud reisiga nõudis laste ema, et isa W reisile ei viiks, arvestades Euroopas levivat viirust ja seda, et laps ei tohiks õpinguid vahele jätta. Laps peaks reisil käima koolivaheajal. Laps sai koolis esimese kahe. 7
9. Ringkonnakohus määras 13.04.2020 kirjas pooltele tähtaja kohtu küsimustele vastuse esitamiseks.
10. Laste ema märkis 24.04.2020 vastuses, et seni on W viibinud vaheldumisi vanemate juures 3 päeva ja 3 päeva ning Q ei ole viimased kaks kuud soovinud isaga kokku saada.
11. Laste isa märkis 23.04.2020 vastuses, et tõele ei vasta laste ema väited, mille kohaselt tütar ei ole 5 aasta jooksul kunagi viibinud isa juures, et laps isa juurde minna ei taha ja nutab. Ema on püüdnud tütrele sisendada seda, et laps isa juurde ei läheks ja seal käia ei sooviks. Lapsel ei ole isa juures olles probleeme olnud. Kuna tütar on veel väike, siis isa on arvestanud sellega, et lapsel on ema igatsus ja vastavalt lapse soovile on isa tütre koju viinud. Ema ei ole püüdnud kaasa aidata sellele, et laps ise tahaks rohkem isa juures olla. Ema ei anna isale võimalust last näha. Isa on palunud last enda juurde kaks kuud ja lapse ema on jätnud laste isa küsimustele vastamata või öelnud, et laps ei soovi tulla. Ema peaks toetama ja suunama last isa juurde minema, kuid ema vastab lihtsalt, et ta küsis Q käest, kas ta soovib isa juurde minna ja laps ütleb, et ei taha. Laste isa jaoks ei ole usutav, et tütar ei taha oma isaga aega veeta. Laste ema väide, et poeg kardab isa, ei vasta tõele. W-l on isaga väga tugev kiindumussuhe, mida kinnitab asjaolu, et laps on korduvalt avaldanud soovi elada nii isa kui ka ema juures. Kui laps kardaks isa nii nagu ema väidab, siis ei sooviks laps elada vahelduva elukoha mudeli järgi. Laste isa põhjendas senise laste elukorralduse muutmist nädal-nädal korralduseks järgmiselt. W on elanud vaheldumisi ema ja isa juures juba 5,5 aastat, millest 3 päeva ja 3 päeva suhtluskorda on rakendatud rohkem kui 4 aastat. Praeguseks on laps nädal-nädal elukorralduseks valmis. Isa hinnangul on
12. klassi poisile 3 päeva kaupa kooliasjadega edasitagasi kolimine väsitav, laps vajab rohkem stabiilsust. Isa märkis, et vahelduva elukoha mudelit tuleb harjutada rahulikus tempos, seetõttu on W sellega harjunud, kuid Q mitte, sest ta ei ole selleks võimalust saanud. Senine 3 ja 3 graafik on tööalaste ja muude plaanide seadmiseks keeruline. Nädal ja nädal on pikalt ette jälgitav, parem on planeerida reise, väljasõite ja puhkuseid ning muid pere ja lastega seotud toiminguid. Q võiks isa juures olla koos vennaga ja õhtul (või varem, kui igatsus peale tuleb) ema juurde minna. Q isa juurde ööseks jäämine sõltub tütre valmisolekust ja emast. Isa mõistab, et vahelduva elukoha mudel vajab nii laste emal kui ka Q kohanemist. Laste ema soovib ainuisikuliselt otsustada laste üle, kuid ema ei tee seda laste huvides, vaid ajendatuna kättemaksust ja kibestumusest laste isa suhtes. Näiteks ei lubanud ema poega
13. aastal isa perega Dubaisse reisile, laps oli väga õnnetu.
14. aastal ei lubanud ema poega Itaaliasse, mistõttu pidi isa pöörduma kohtusse. Veebruaris 2020 pidi isa taotlema lapsega Egiptusesse reisimiseks kohtu luba. Q saab sügisel 6-aastaseks ja läheb
15. aastal kooli. Aastaga on võimalik Q-l kohaneda. Laste isa märkis, et seni on W viibinud ema ja isa juures vaheldumisi 3 päeva järjest. Q ei ole ema isa juurde lubanud ca 2 kuud. Laste ema ei võimalda laste isal Q-ga ka telefoni teel suhelda. Laste ema ei vasta enam isa kõnedele ja sms-idele, suhtlus toimub ainult W kaudu ja Q osas vastab laste ema üksnes sms-idele, et Q ei soovi tulla. Laste ema ei tee koostööd. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 659

kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada resolutsiooni punktide 2 ja 3 osas. Ringkonnakohus saab teha 8 tühistatud osas uue määruse, millega muudab isa suhtlemiskorda lastega ning jätab rahuldamata isa avalduse ühise hooldusõiguse taastamiseks laste viibimiskoha osas. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus rahuldab ema määruskaebuse osaliselt.

1. Ringkonnakohus käsitleb esmalt kaebuse ulatust, uute tõendite vastuvõtmist ja laste ema seisukohta laste isa avalduse läbi vaatamata jätmise osas (I). Edasi analüüsib ringkonnakohus maakohtu poolt suhtlemist puudutava määruse muutmist (II), seejärel maakohtu poolt muudatuste tegemist vanemate õigustes lapse suhtes (hooldusõiguses) (III). Lõpetuseks teeb ringkonnakohus menetluslikud otsustused (IV). I
2. Laste ema vaidlustab üksnes maakohtu määruse resolutsiooni punkte 2 ja
3. Seega on ülejäänud osas maakohtu määrus jõustunud. Maakohtu määrus on jõustunud ka osas, milles maakohus jättis rahuldamata laste isa alternatiivse nõude laste ema hooldusõiguse lõpetamiseks laste viibimiskoha määramise osas ja selles osas ainuhooldusõiguse isale üleandmiseks (maakohtu määruse resolutsiooni p 4). 23.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid. 24. Laste ema on seisukohal, et maakohus oleks pidanud jätma laste isa 11.01.2019 esitatud avalduse läbi vaatamata, sest avaldus ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Maakohus võttis 23.10.2018 määrusega menetlusse laste isa avalduse lepitusmenetluse alustamiseks (dtl 325). Maakohtu 18.12.2018 ärakuulamise protokollist nähtuvalt selgitas maakohus menetlusosalistele, et käsitleb isa poolt esitatud avaldust suhtluskorra muutmise, hooldusõiguse osalise lõpetamise ja hooldusõiguse taastamise avaldusena ning määras isale tähtaja avalduse tervikteksti esitamiseks (dtl 416). 11.01.2019 avalduse terviktekstis palus laste isa muuta lastega suhtlemise korda ning palus taastada vanemate ühise hooldusõiguse laste viibimiskoha osas. Alternatiivselt suhtluskorra kindlaksmääramisele palus isa lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse laste viibimiskoha osas ning palus anda ainuhooldusõiguse laste viibimiskoha osas üle isale (dtl 429, 430). Maakohus on õigesti käsitlenud laste isa avaldust suhtluskorra muutmise, hooldusõiguse osalise lõpetamise ja hooldusõiguse taastamise avaldusena ning selle läbi vaadanud ühises menetluses laste ema avaldusega lepitusmenetluse läbiviimiseks. Kohus ei ole

§ 477

lg 5 järgi hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Arvestada tuleb ka asjaomase menetlusliigi (hagita menetlus perekonnaasjas) eripära, kus peamiseks otsustuskriteeriumiks saavad seaduse kohaselt olla lapse huvid. Kohus saab asjaolud välja selgitada menetluse ajal. Seetõttu ei esinenud alust laste isa avalduse läbivaatamata jätmiseks. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et laste isa avalduse puhul on tegemist

§ 480

alusel esitatud avaldusega varem hooldusõiguse ja suhtluskorra kohta tehtud määruse muutmiseks. Laste ema avalduse puhul on tegemist avaldusega lepitusmenetluse läbiviimiseks

§ 563alusel.

II 9 25. Lepitusmenetlus on iseseisev hagita menetlus

§ 475lg 2 mõttes.

Selline hagita menetlus algatatakse

§ 563

lg-st 1 tulenevalt pärast lapsega suhtlemist korraldava kohtumääruse jõustumist või notariaalselt tõestatud vormis kokkuleppe sõlmimist juhul, kui üks vanematest leiab, et teine vanem rikub kas eelnimetatud kohtumäärust või kokkulepet. Juhul kui lepitusmenetlus ebaõnnestub, peab maakohus tegema määruse lepitusmenetluse ebaõnnestumise kohta ja ühe

§ 563

lg 7 p-des 1-3 nimetatud otsustustest (RKTKm nr 217-13244, p 15, 16.2.).

§ 563

lg 7 järgi saab kohus määrata: 1) milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada; 2) millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet; 3) milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Sunnivahendite kohaldamine on õigustatud eelkõige juhul, kui kohtumääruses sätestatud suhtlemiskord vastab kohtu hinnangul lapse huvidele ja selles ei tuleks teha muudatusi, kuid on vaja sundida kohtumäärust rikkuvat vanemat määrust täitma (

§ 563lg 7 p 1, RKTKm 3-2-1-64-10, p 34).

Lisaks saab kohus teha muudatusi vanemate hooldusõiguses, aga seda eelkõige siis, kui see on vajalik lapsega suhtlemise efektiivseks korraldamiseks või kui see on vajalik lapse heaolule ilmnenud ohu ärahoidmiseks (

§ 563lg 7 p 2).

Samuti saab kohus teha muudatusi vanema õigustes lapse suhtes, kui lepitusmenetluse järel selgub, et lapsega suhtlemise korra täitmise tagamiseks ei piisa lapsega suhtlemise korra muutmisest (

§ 563lg 7 p 3).

1. Laste ema esitas maakohtule avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks ja laste isa suhtes sunnivahendite rakendamiseks, sest isa rikub lastega suhtlemist korraldavat maakohtu 16.02.2018 määrust. Laste isa esitas maakohtule avalduse suhtluskorra muutmiseks ja vanemate ühise hooldusõiguse taastamiseks laste viibimiskoha osas või alternatiivselt ainuhooldusõiguse laste viibimiskoha osas üle andmiseks isale. 27.
2. Laste ema selgitas 18.12.2018 ärakuulamisel, et laste isa ei täida jõustunud kohtumääruse punkti, mille kohaselt W viibib isa juures üle nädala neljapäevast peale kooli kuni pühapäeva õhtul kella 19-ni ning Q viibib isa juures üle nädala reedest kuni pühapäeva õhtul kella 19-ni (dtl 412). Maakohtu 18.12.2018 ärakuulamise protokollist nähtuvalt selgitas laste isa, et kohus on määranud, et isal on õigus lastega suhelda argipäeviti kuni kella 19-ni, kuid laste ema ei ole seda võimaldanud, sest laste ema läheb lastele kooli järgi ja isa ei saa lastega seetõttu suhelda (dtl 412, 415). Mõlemad vanemad on nii maakohtule kui ka ringkonnakohtule avaldanud, et W on vanemate juures viibinud vaheldumisi 3 päeva kaupa. Selline elukorraldus on lapsel olnud aastaid. Q ei ole tahtnud isa juurde ööseks jääda, mistõttu on isa lapse ema juurde viinud. 27.
3. Seega nähtub asjaoludest, et maakohtu 16.02.2018 määrusega määratud suhtluskorra täitmine on olnud raskendatud eelkõige seetõttu, et W-l on olnud aastaid väljakujunenud toimiv suhtluskord, mille kohaselt ta viibib vaheldumisi mõlema vanema juures kolme päeva kaupa ning soovib sellise vahelduva korra jätkumist. Q puhul ei ole olnud võimalik maakohtu määratud suhtluskorda täita, sest Q ei ole olnud nõus jääma isa juurde ööseks ning on tahtnud minna ööseks ema juurde. Maakohtu 16.02.2018 määrusega määratud suhtluskord eeltoodud asjaolusid ei arvesta, mistõttu ei ole suhtluskorda täidetud. Maakohtus ei jõudnud vanemad lastega suhtlemise korraldamises kokkuleppele, mistõttu pidi maakohus tegema määruse lepitusmenetluse ebaõnnestumise kohta ja vähemalt ühe

§ 563lg 7 p-des 1-3 nimetatud otsustustest (vt ka RKTKm nr 2-17-13244/121, p 16.2.).

Kohus ei ole seotud vanemate taotlusega konkreetse abinõu kohaldamise osas. Kohus lähtub abinõude kohaldamisel lapse huvidest. 10 Maakohus on õigesti jõudnud järeldusele, et vajalik on muuta suhtlemist puudutavat määrust, kuid maakohus ei ole põhjendanud nädal ja nädal suhtluskorra määramise vajalikkust. Sellega rikkus maakohus põhjendamiskohustust. Ringkonnakohus saab selle menetlusliku minetuse kõrvaldada, analüüsides vahelduva suhtluskorra määramise asjaolusid. 27.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on suhtluskorra muutmine vajalik, arvestades mh juba väljakujunenud suhtluskorda. 27.
2. Isa soovib, et lastel oleks vahelduv elukoht ning palub määrata suhtluskorra, mille kohaselt kohtub isa lastega iga kuu paaris nädalate emaspäeva õhtust kuni paaritu nädalate esmaspäeva hommikuni. Laste isa põhjendas senise laste elukorralduse muutmist nädal-nädal korralduseks sellega, et vanem laps on elanud vaheldumisi kolme päeva kaupa mõlema vanema juures ning selline suhtluskord on toiminud üle 4 aasta. Praeguseks on vanem laps nädal-nädal elukorralduseks valmis. Isa hinnangul on
3. klassi lapsele 3 päeva kaupa kooliasjadega pidev kolimine väsitav, laps vajab rohkem stabiilsust. Nädala pikkune vahelduv suhtluskord võimaldab ette planeerida väljasõite, puhkuseid ja tegevusi lastega. Isa märgib, et noorema lapse puhul vajab vahelduva elukoha mudel kohanemist. 27.
4. Kohtute diskretsiooni piiridesse mahub võimalus määrata suhtluskord kindlaks selliselt, et laps viibib vaheldumisi kummagi vanema juures võrdse aja. Selline vanema hooldusõiguse teostamise viis vastab ka Euroopa riikides toimunud arengutele perekonnaõiguses. Nii peaksid Euroopa Nõukogu
5. oktoobri 2015 resolutsiooni „Equality and shared parental responsibility: the role of fathers“ (Resolution 2079

§ 457

lg 1 järgi kohustuslik ning sama kehtib

§ 463lg 2 järgi põhimõtteliselt ka asja sisuliselt lahendanud kohtumääruse kohta.

Kohtulahendi siduvuse põhimõte tagab õigusrahu. Hagita menetluses tehtud kestva toimega lõpplahendit võib kohus

§ 480

lg 1 teise lause järgi seetõttu muuta üksnes juhul, kui selle aluseks olevad asjaolud või õiguslik olukord on oluliselt muutunud. Tegu peab olema asjaolude või olukorraga, mida eelmise lahendi tegemise ajal ei olnud olemas või ei saanud kohus nendega arvestada (RKTKm nr 2-16-5794, p 21.1). Muutus peab olema toimunud pärast esialgse lahendi tegemist ning olema piisavalt oluline. Muutus peab olema selline, millega kohtul asja läbivaatamise ja lahendamise ajal ei olnud objektiivselt võimalik arvestada. Arvestatavad on ainult sellised muudatused, millest teades teeks kohus vältimatult teistsuguse 12 lahendi (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2018, lk 129).

1. Laste isa põhjendab vanemate hooldusõiguses muudatuste tegemist sellega, et laste ema on korduvalt keeldunud vanemat last lubamast isaga välisriiki reisile. Samuti püüab laste ema määrata, kellega lapsed laste isa lähedastest suhelda võivad (dtl 718, 719). Laste isa soovib kohtu poolt juba lahendatud küsimuste uut arutamist põhjendustega, mis valdavalt esinesid juba menetluse ajal enne 16.02.2018 maakohtu määruse tegemist. See nähtub 29.05.2017 laste isa poolt esitatud avaldusest, kus laste isa tugines sellele, et ema on keeldunud lubamast vanemat last koos isaga reisile. Seega ei ole laste isa esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et hooldusõiguse osas 16.02.2018 määruse aluseks olevad asjaolud on oluliselt muutunud.
2. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu 12.11.2019 määrus tühistada resolutsiooni p 3 osas, milles maakohus taastas vanemate ühise hooldusõiguse laste viibimiskoha määramise osas. Laste isa avaldus hooldusõiguse taastamiseks laste viibimiskoha osas tuleb jätta rahuldamata. IV
3. Hagita menetluses kannab menetluskulud

§ 172

lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita perekonnaasjaga), on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda, v.a alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (

§ 172lg 3).

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 13