2-19-10887/32

2-19-10887 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-10887 Kohtuasi XX hagi YY vastu abielu lahutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. märtsi
3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY
4. mai
5. a apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Reet Vokk Kostja (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
6. Jätta YY
7. mai
8. a apellatsioonkaebus menetlusse võtmata.
9. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud YY kanda. XX-l ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Kohtu selgitused: Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1 2-19-10887 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. XX (hageja) esitas
11. juulil 2019 Harju Maakohtule hagi, milles palus lahutada hageja ning YY (kostja) abielu ja jätta menetluskulud kostja kanda.
12. Harju Maakohus rahuldas
13. märtsi
14. a otsusega hagi, lahutas hageja ja kostja abielu ning jättis menetluskulud poolte enda kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei olnud.
15. Kostja esitas
16. mail 2020 apellatsioonkaebuse, milles palus muuta kohtuotsuse põhjendusi ning võtta sellest välja järgmised väited: ˗ ˗ ˗ „ühist majapidamist pooltel ei ole, kostja arveid ei maksa, lapse ülalpidamiseks raha ei anna“; „Kostja petab hagejat, tal on ka teisi naisi. Kostja petab ka kohut. Juba kaks aastat ei ole abikaasadel ühist majapidamist, kostja ei maksa poolte ühiseid arveid.“ „Kostja valetas, tal on ammu teine pere, kostja valetab kogu aeg. Kostja on teisele perele ostnud korteri ja maksab neid kulusid.“ Kaebuse põhjenduste kohaselt esitas hageja kohtule tõendamata ning kostjat mustavaid väiteid. Hageja on nüüd kasutanud maakohtu otsuses kirjutatut selleks, et kostjat mustata. Hageja on saatnud kohtuotsuse nt kostja äripartneritele ning soovitanud neil kostjaga äri mitte teha. Kostja äripartnerid ongi kostjaga ärisuhteid katkestanud. Kostja palus kohtuotsust Internetis mitte avaldada või avaldamise korral avaldada üksnes resolutsioon. Samuti palus kostja mitte avaldada tema nime, isikukoodi ja muid andmeid ning kuulutada menetluse kinniseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi keelduda.
18. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on leidnud, et kohtumenetluse pooltele toob õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtuotsuse resolutsioon ning otsuse põhjendav osa iseseisvalt võetuna ei mõjuta poolte õigusi ja kohustusi, mistõttu ei ole kohtuotsus vaidlustatav ilma kohtuotsuse resolutsiooni peale kaebust esitamata (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
19. oktoobri
20. a määrus asjas nr 3-2-188-07, p 14). Praegusel juhul soovib kostja muuta maakohtu otsuse kirjeldavat osa, kuulutada kohtuasja kinniseks või piirata otsuse avalikustamist arvutivõrgus, kuid on nõus sellega, et maakohus lahutas poolte abielu, s.o maakohtu otsuse resolutsiooniga. Kuna kostja ei vaidlusta maakohtu otsuse resolutsiooni, ei saa ringkonnakohus ilmselgelt tema kaebust rahuldada. Kostja ei ole tasunud kaebuselt ka riigilõivu.
21. Lisaks võib kostja olla esitanud kaebuse selleks ettenähtud tähtaega ületades. TsMS § 630 lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates selle kättesaamisest. Kohtute Infosüsteemi tehtud sissekandest nähtub, et kostjale toimetati maakohtu otsus kätte 2 2-19-10887
22. aprillil 2020 ja seda on tehtud aadressil, kuhu kostja palus kohtuistungil endale otsuse saata. Menetlusdokumendi väljastusteate kohaselt on tähitud kirja proovitud kostjale isikult allkirja vastu
23. märtsil 2020 ja
24. aprillil 2020 kätte toimetada ning jäetud seejärel tema postkasti. Väljastusteatel on tempel kuupäevaga
25. aprill
26. Kostja on pöördunud otsuse saamiseks maakohtu poole ning maakohus on kostja järelepärimisele
27. mail 2020 vastanud, et kohus edastas kostjale otsuse tähitult ja see on tema registrijärgsele aadressile jäetud postkasti; sellega on otsus loetud kättetoimetatuks ning jõustub 26.05.
28. Kuigi maakohtu selgitus selles kirjas on olnud eksitav, viitab väljastusteade sellele, et otsuse saaks lugeda kostjale kättetoimetatuks
29. aprillil
30. Sellisel juhul oleks kostja pidanud esitama apellatsioonkaebuse hiljemalt
31. mail
32. Kostja esitas apellatsioonkaebuse aga alles
33. mail
35. Vastuseks kostja kaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus, et kohus peab TsMS § 442 lg-te 1 ja 7 järgi märkima otsuse kirjeldavas osas menetlusosaliste väited ka siis, kui need ei ole tõesed. Seetõttu ei saanud maakohus jätta otsusesse märkimata hageja hagis nimetatud põhjendusi ja väiteid, mida kostja peab ebaõigeks ja teda laimavaks. Kohtumenetluse kinniseks kuulutamist ja kohtuotsuse piiratud avaldamist arvutivõrgus oleks kostjal tulnud TsMS § 38 lg 1 järgi paluda maakohtult, kuid seda ei ole kostja teinud. Samas märgib kolleegium, et nii ringkonnakohus praeguses määruses kui ka maakohus vaidlustatud otsuses asendavad TsMS § 462 lg 2 järgi omal algatusel kohtulahendit arvutivõrgus avalikustades poolte nimed initsiaalide või tähemärkidega ega avalikustata poolte isikukoode, sünniaegu ja aadresse. Kui kostja soovib, et maakohus ei avalikustaks TsMS § 426 lg 3 järgi maakohtu otsust arvutivõrgus või avalikustaks üksnes otsuse resolutsiooni, tuleks vastav taotlus esitada maakohtule. Ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda siiski maakohtu otsus selliseid eriliiki isikuandmeid, mille avalikustamine saaks kostja eraelu puutumatust oluliselt kahjustada. Ka praeguse ringkonnakohtu määruse arvutivõrgus avalikustamata jätmiseks või üksnes resolutsiooni avalikustamiseks ei ole alust.
36. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hageja apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
37. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin 3