KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-2798 Tsiviilasi A.A. ja B.B. hagi M.U. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus A.A. nõude osas 2137,50 eurot B.B. nõude osas 2137,50 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
- augusti 2019 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.U. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
- jaanuar 2020 Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): M.U. (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja D.U. Vastustajad (hagejad): A.A. (ik: XXXXXXXXXXX) ja B.B. (ik: XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja S.K., lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Jennsen RESOLUTSIOON
- Tühistada Tartu Maakohtu
- augusti 2019 otsus M.U. A.A. ja B.B. kasuks väljamõistetud elatise suuruse ja menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista M.U. välja alates
- märtsist 2019 igakuine elatis A.A. kasuks kuni A.A. täisealiseks saamiseni 100 eurot ja B.B. kasuks kuni B.B. täisealiseks saamiseni 100 eurot ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.
- Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „Hagi rahuldada osaliselt. 2.
- Välja mõista M.U. A.A. kasuks elatis 100 eurot alates
- märtsist 2019 kuni A.A. täisealiseks saamiseni. 2.
- Välja mõista M.U. B.B. kasuks elatis 100 eurot alates
- märtsist 2019 kuni B.B. täisealiseks saamiseni. 2.
- Tunnistada otsus viivitamata täidetavaks ühe kuu elatise osas A.A. ja B.B. osas.“
- Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
- Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
- Võtta asja juurde Maksu- ja Tolliameti
- veebruari 2020 vastus ja Eesti Töötukassa
- veebruari 2020 vastus koos lisadega (2 töötukassa otsust, töövõimetoetuse arvestuse teatis), M.U.
- veebruaril 2020 ja
- veebruaril 2020 esitatud tõendid: töövõime hindamise eksperthinnang, radioloogilise uuringu vastus ja väljavõtted sõnumivahetusest ning A.A. ja B.B.
- veebruaril 2020,
- märtsil 2020,
- märtsil 2020 ja
- mail 2020 esitatud tõendid: 2 pangakonto väljavõtet, koopia epikriisist, Eesti Töötukassa otsus, väljavõtted sõnumivahetusest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- A.A. (sünd XXXXXXXXX) ja B.B. (sünd XXXXXXXXX) (hagejad/lapsed) esitasid 21.02.2019 oma seadusliku esindaja (ema) S.K.e kaudu kohtule M.U. (kostja/isa) vastu hagi seadusega ettenähtud miinimumsummas elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad koos emaga ja on valdavalt ema ülalpidamisel. Hagejate seaduslik esindaja on nõudnud kostjalt hagejate kulude tasumist, kuid kostja ei ole oma kohustust kohaselt täitnud. Hagejad käivad kostja juures keskmiselt kahel nädalavahetusel kuus. Kostja ei ole ostnud hagejatele riideid või muid asju ega kandnud muid kulusid.
- Kostja hagi ei tunnistanud, kuna kostja osaleb hagejate kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel emaga võrdväärselt. Hagejad elavad nädala sees ema juures, sest käivad XXX lasteaias, ning nädalavahetustel on enamasti isa juures XXX. Seega lastel on kaks kodu, kus nad viibivad peaaegu võrdselt. Kostja kannab hagejate tema juures viibimisel kõik laste kulud: eluasemekulud, toit, mänguasjad, ravimid, transport jpm. Riided soetab kostja ema taaskasutusest. Hagejate väidetud kulud on ebamõistlikult suured. XXX kohtuistungil oli kostja nõus tasuma lasteaiamaksud (kokku 100 eurot) ja elatist 100 eurot kuus lapse kohta. MAAKOHTU LAHEND 2
- Tartu Maakohus rahuldas
- augusti 2019 otsusega hagi osaliselt ning mõistis välja M.U. elatise A.A. kasuks 237,50 eurot ja B.B. kasuks 237,50 eurot alates
- märtsist 2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja menetluskulud 1489,40 eurot ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt võib lapsel olla mitu elukohta, kuid ainuüksi kahe elukoha olemasolu ei ole aluseks, et jätta lapse elatisenõue ühe vanema vastu rahuldamata. Perekonnaseaduse (PKS) § 99 lg 1 järgi on oluline, millised on ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja nende vajaduste katmiseks vajalikud kulud. Riigikohus on leidnud (3-2-1-174-16, p 13), et PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades seda, millised on lapse tegelikud vajadused. Nimetatu valguses on oluline, et hageja vähemalt põhistab oma vajalikud kulud, kuna neid on vajalik hinnata ning kostjal peab olema võimalus esitada kuludele vastuväiteid. Kostja on vaielnud vastu peaaegu kõigi hagejate kulude suurusele, v.a hügieenitarvete kulud 6 eurot ja tervishoiukulud 22 eurot. Kostja ei vaielnud vastu ka lasteaiakulule 50 eurot, kuid leidis, et võib selle tasuda ise. Seega saab ka seda kulu lugeda vajalikuks. Eluasemekulud on kummalgi hagejal 180 eurot kuus. Kulude vajalikkust ei muuda see, kas lapsed viibivad mingi aja kostja juures. Kui lastel on kaks elukohta, on vajalikud kahe elukoha kulud. Kostja ei esitanud tõendeid kulude kohta, mida tema on lastega seoses kandnud. Hagejate toidukulu kummalgi 115 eurot kuus (3,80 eurot päevas) on mõistlik. Kostja väidet, et ka tema kannab neid kulusid, kui lapsed on tema juures, ja emal on kulusid selle võrra vähem, saab arvestada elatise osakohustuse määramisel. Nimetatud kulud tuleks kostjal aga tõendada. Mõistlik transpordikulu on 25 eurot, sidekulu 10 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 55 eurot ning muud vältimatud püsikulud (mänguasjad jms) 12 eurot lapse kohta kuus. Eeltoodust tulenevalt on kummagi hageja igakuised vajalikud kulud 475 eurot. Hagejate esindaja on teatanud, et kulud tasub tema ja ta soovib kostjalt temale langeva osa tasumist. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hagejad on iga nädal neljapäevast pühapäeva õhtu või esmaspäeva hommikuni kostja juures. Hagejate esindaja väitel viibivad lapsed kostja juures keskmiselt kahel nädalavahetusel kuus. Ainuüksi asjaolu, et isa veedab lastega mõned päevad (4–8 päeva kuus), ei saa lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Riigikohtu seisukoha kohaselt ka juhul, kui laps on olulise aja teise vanema juures, saab elatise suuruse määramisel arvestada vaid rahalisi kulutusi, mida vanem sel ajal teeb (3-2-1-165-13, p 12). PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuva põhjuse elatise vähendamiseks peab tõendama kostja. Kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele tõendanud ei laste viibimist tema juures peaaegu poole ajast ega lastele tehtud kulutusi. Kuna kostja väide, et tema kannab samuti laste vajalikke kulusid, ei ole tõendatud, ei saa seda laste kulude jagamisel vanemate vahel arvesse võtta. Kuna vanemad peavad eelduslikult pidama last ülal võrdsetes osades, tuleb kostjalt välja mõista elatis poole kummagi hageja vajalike kulude osas, s.o 237,50 eurot kuus. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- M.U. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
- augusti 2019 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist või asja saatmist uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kohtukulud palub apellant jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 3 1) puudub elatise väljamõistmiseks PKS § 100 lg 2 kohane alus, sest lapsed elavad võrdselt mõlema vanema juures. Kostja katab kõik laste kulud ajal, mil lapsed on tema juures, sh toit, transport (enamasti toob kostja lapsed ema juurest ja viib tagasi), riided, mänguasjad, vaba aja sisustamine jpm. Kostja perekonda kuuluvad peale hagejate ka tema elukaaslane ja elukaaslase kaks last. Laste heaolu tagamiseks on kostja üürinud maja XX vallas. Kohtuistungil andis kostja nõusoleku tasuda lasteaiatasu. Selleks andis ta XXX Vallavalitsusele oma e-posti aadressi ja tasus juulikuu lasteaiaarve. Ema keelas edaspidi kostjale arvete saatmise. Emal ja tema elukaaslasel puudub töö. Ka kostjal puudub praegu töö ja ta on osalise töövõimega. Samas vanemate sissetulekud ei oma asjas tähtsust, sest oluline ei ole kaaluda mitte elatise suurust, vaid elatise nõudmise põhjendatust; 2) on kohus jätnud selgitamiskohustuse täitmata, tõendid kogumata ja olulised asjaolud tuvastamata. Kohus on võtnud kallutatud seisukoha, et ema väited on tõesed ning isa selgitused väärad. Kohus oleks pidanud ema väiteid kontrollima. Kostja vastuväited jättis kohus tähelepanuta. Kostja on pakkunud välja võimaluse enda väidete kontrollimiseks – tunnistajate ütlused selle kohta, et hagejad viibivad vähemalt poole ajast kostja juures. Väiteid on võimalik kontrollida ka vanemate sõnumitest laste toomise ja viimise kohta ning fotomaterjalist.
- A.A. ja B.B. vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) elavad hagejad ema juures. Asjaolu, et lapsed käivad isa juures külas, ei ole tõlgendatav vahelduva elukohana. Enamasti tegelevad hagejatega XXX kostja vanemad. Kohus andis kostjale täiendava tähtaja, esitamaks ülalpidamiskohustuse täitmise kohta tõendid. Kostja ühtegi tõendit ei esitanud ja kinnitas kohtuistungil, et tõendid puuduvad. Kostja ei toonud välja ka ligikaudset summat, mis iseloomustaks kostja panust ülalpidamiskohustuse täitmisel. Kuivõrd pooled lasteaiatasu maksmise osas kokkulepet ei sõlminud, on mõistetav hagejate seadusliku esindaja pahameel kostja omavoli vastu; 2) varjab kostja oma sissetulekuid. Samas on kostja apellatsioonkaebuses leidnud, et vanemate sissetulekute suurusel puudub asjas tähtsus; 3) tuleb kostja taotlus täiendavate tõendite esitamiseks jätta rahuldamata. Kostja ei ole märkinud tõendite maakohtus esitamata jätmise põhjust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 30.08.2019 otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada kostjalt hagejate kasuks väljamõistetud elatise suuruse ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt alates 25.03.2019 välja igakuise elatise kummagi hageja kasuks kuni hagejate täisealiseks saamiseni summas 100 eurot. Menetluskulud jätab ringkonnakohus nii maa- kui ringkonnakohtus poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
- Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse kostja, taotledes XX ringkonnakohtu istungil täpsustatud nõudes maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja märkis, et on nõus võtma enda kanda lasteaiamaksud, hetkel kokku 100 eurot kuus. 4 Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, kas on alust mõista kostjalt elatis välja väiksemas summas kui 237,50 eurot kuus lapse kohta.
- Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et maakohus on jätnud selgitamiskohustuse täitmata ja vajalikud tõendid kogumata, mis on toonud kaasa asja lahendamiseks oluliste asjaolude tuvastamata jätmise. Maakohus on 09.08.2019 määruses määranud asja lahendamise kirjalikus menetluses, märkides, et kostja esindaja on kohtule teatanud, et on nõus kirjaliku menetlusega. Asja materjalidest kostja nõusolekut kirjaliku menetlusega ei nähtu, küll aga on kostja korduvalt avaldanud soovi esitada tõendeid, sh tunnistajaid (nt 17.04.2019 ja 05.08.2019 kirjalikes seisukohtades, maakohtu 28.05.2019 istungil). Ringkonnakohus tegi TsMS § 230 lg 2 alusel kostjale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid laste kostja juures viibimise ning kostja majandusliku ja tervisliku seisundi kohta ning TsMS § 230 lg 5 p 4 alusel järelepärimised Maksu- ja Tolliametile ja Eesti Töötukassale kostja sissetulekute kohta alates 01.01.2019 ning kostja suhtes seonduvalt töövõimetusega tehtud otsuste ja makstavate pensionite/toetuste kohta. Hagejad on 04.05.2020 lõplikes seisukohtades leidnud, et kuivõrd ringkonnakohus määras kohtuistungil pooltele tõendite esitamiseks tähtaja 07.02.2020, kostja aga esitas 07.02.2020 vaid dokumendi pealkirjaga tõendusmaterjal kohtuasjas 2-19-2798, mistõttu kohus kohustas kostjat esitama tõendid hiljemalt 17.02.2020, on tegemist tõendite esitamiseks antud tähtaja korduva pikendamisega TsMS § 64 lg 1 mõttes. Kuivõrd vastaspoole nõusolek selleks puudus, tuleb kostja hilinenult edastatud tõendid jätta hageja arvates vastu võtmata. Ringkonnakohtu istungil anti kostjale tõendite esitamiseks tähtaeg 07.02.
- 10.02.2020 kirjaga pikendas ringkonnakohus tõendite esitamise tähtaega kuni 17.02.
- Seega on tähtaega pikendatud üks kord. Lisaks on hagejad tõendite esitamise tähtaja pikendamisega sisuliselt nõustunud, kuivõrd 14.02.2020 menetlusdokumendis on hagejad palunud tõendite esitamise tähtaja pikendamisest tulenevalt pikendada ka tõendite osas kirjaliku seisukoha esitamise tähtaega. Hagejad ei ole esitanud vastuväidet kohtu tegevusele (04.05.2020 lõplikud seisukohad on TsMS § 333 mõttes hilinenud). Ringkonnakohus võtab mõlema poole esitatud täiendavad tõendid (sh kostja esitatud töövõime hindamise eksperthinnang, radioloogilise uuringu vastus ja väljavõtted sõnumivahetusest ning hagejate esitatud 2 pangakonto väljavõtet, koopia epikriisist, Eesti Töötukassa otsus ja väljavõtted sõnumivahetusest) asja juurde. Samuti võtab ringkonnakohtus asja juurde Maksuja Tolliameti 13.02.2020 vastuse ning Eesti Töötukassa 16.02.2020 vastuse koos lisadega (sh 2 töötukassa otsust, töövõimetoetuse arvestuse teatis). Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust, tegemist on elatisevaidlusega ning täiendavad tõendid on vaidluse õigeks ja õiglaseks lahendamiseks vajalikud. Apellatsioonkaebuses esitatud tunnistajate ülekuulamise taotlusest kostja 07.02.2020 menetlusdokumendis loobus.
- Riigikohus on selgitanud (nt 09.06.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28), et erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel ning mõjuvaks põhjuseks saab olla lisaks seaduses otse nimetatutele (vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega). Mõjuva põhjuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu seisukoht nt 07.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 14). 5 Kostja arvates on mõjuvaks põhjuseks eelkõige asjaolu, et kostja annab hagejatele piisavalt ülalpidamist vahetu ülalpidamise näol, kuna lapsed viibivad poole ajast kostja juures. Hagejate ema võttis 07.01.2020 ringkonnakohtu istungil omaks, et lapsed on viibinud isa juures 1/3 ajast kuu lõikes, isa tuleb lastele järele neljapäeva õhtul; suvekuudel, juulis ja augustis, võisid lapsed olla isa juures poole ajast. Ema väide on kooskõlas tõenditega, s.o lasteaia kohaloleku päeviku väljavõtetega ning väljavõtetega vanemate ning ema ja laste isapoolse vanaema sõnumivahetusest, kust nähtub järjepidev suhtlemine muu hulgas ka laste ühe vanema juurest teise vanema (või isapoolsete vanavanemate) juurde toomise-viimise teemal. Ringkonnakohus loeb eeltoodu alusel tõendatuks, et hagejad viibivad kostja juures 1/3 ajast, mis on käsitletav olulise osa ajast kostja juures viibimisena. Riigikohus on selgitanud järgmist (tsiviilasja nr 3-2-1-35-17 p 23): kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Sealjuures ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on. Seega saab eeldada, et kumbki vanem kannab sel ajal, mil lapsed viibivad tema juures, laste eluaseme, toidu, hügieenitarvete, mänguasjade, vaba aja sisustamise jpm kulud. Kostja väitel on tema kanda ka suur osa laste transpordikuludest, kuna enamasti toob kostja lapsed ema juurest ja viib tagasi ema juurde. Ema ei ole väitnud, et ta kannab laste igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ka sel ajal, kui lapsed ema juures ei viibi, muid kulusid peale lasteaiatasude (sealjuures vähemasti kohatasu suurus laste lasteaias viibimise ajast sõltuvalt ei vähene). Hagejad on väitnud, et lapsed viibivad XXX enamasti isapoolse vanaema ja vanaisa juures ning seega saavad vahetut ülalpidamist mitte isalt, vaid vanavanematelt. Ringkonnakohus leiab, et isegi juhul, kui väide vastab tõele, ei oma see kostja elatisekohustuse suuruse kindlaksmääramisel tähtsust. See, kas ja kui palju saab kostja laste eest hoolitsemisel ja nende ülalpidamisel abi oma vanematelt, ei muuda tõendamist leidnud asjaolu, et kuu lõikes 1/3 ajast lapsed ema juures ei ole ning ema sel ajal peale lasteaiatasude laste igapäevaseid kulusid ei kanna. Kostja esindaja selgitas ringkonnakohtu istungil, et kostja ja tema vanemad elavad ühes korterelamus. On loomulik, et viibides isa juures, suhtlevad lapsed ka isapoolsete vanavanematega, kellega neil esitatud sõnumivahetusest nähtuvalt on lähedased suhted. Ringkonnakohus nõustub ülaltoodu alusel kostja seisukohaga, et kostja puhul esineb mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 tähenduses temalt elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära seetõttu, et hagejad viibivad olulise osa (1/3) ajast kostja juures ja kostja ülalpidamisel. Maakohus on jätnud kostja poolt hagejatele antava vahetu ülalpidamise ebaõigesti arvestamata.
- Maakohus tuvastas, et mõlema hageja vajalikud kulud moodustavad 475 eurot kuus ja selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. 6 Seega tuleb eeldada, et kostja rahuldab laste vajadused vahetult igakuiselt ca 1/3 ulatuses 475 eurost, s.o ca 158 eurot lapse kohta, ja kostjal tuleks tasuda vastavalt oma ülalpidamiskohustuse ulatusele (1/2 475 eurost, s.o 237,50 eurot) elatist lapse kohta veel ca 80 eurot (237,50 – 158). Kuna ema on soovinud lasteaiatasud (50 eurot lapse kohta) täies ulatuses ise maksta (st kostjapoolne vahetu ülalpidamine ei hõlma 1/3 lasteaiatasudest), on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud mõista kostjalt välja elatis summas 100 eurot lapse kohta. Lähtudes Riigikohtu selgitustest (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 18) tuleb elatise suuruse määramisel silmas pidada ülalpidamiskohustuse eesmärki, milleks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate vahendite tagamine. Sellises suuruses elatise väljamõistmisel on ringkonnakohtu arvates igakülgselt kaetud kõik põhjendatud kulutused, mis tuleb hagejate ülalpidamiseks teha ema elukohas. Siinjuures tuleb arvestada, et kostja makstavale elatisele 100 eurot kuus lapse kohta peaks lisanduma emapoolne panus vahetu ülalpidamisena samuti 237,50 euro ulatuses kuus lapse kohta (lähtudes vanemate võrdsuse põhimõttest) ning hagejad viibivad ca 1/3 ajast isa juures (st 1/3 ajast ei tule emal teha kulutusi laste toitlustamisele, laste tarbitud kommunaalteenustele jms; sel ajal katab laste kulud isa vahetu ülalpidamise näol ca 158 euro ulatuses kuus lapse kohta). Lisaks on hagejate vajaduste katmiseks mõeldud riiklik lapsetoetus, mida mõlemad hagejad saavad 60 eurot kuus ja milline summa laekub ema kontole. Samuti, kuivõrd hagejad on väikese vanusevahega ühest soost lapsed, on mastaabisäästu (mille esinemisele mitme lapse kooselamisel on Riigikohus viidanud nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 20.2) arvestades võimalik hagejate kulud katta ilmselt mõnevõrra väiksema summaga ühe lapse kohta, kui see oleks võimalik ühelapselises peres. Ringkonnakohus märgib siinkohal veel, et Riigikohus on selgitanud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 21.1), et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Kuivõrd mõlemad vanemad peavad lapsi osaliselt ülal vahetult, on neil mõlemal ajal, kui lapsed viibivad nende juures, võrdlemisi suur vabadus otsustada, millisel viisil laste vajadused katta (nt kas osta riideid taaskasutusest, kui palju võimaldada lastele tasulist meelelahutust jne).
- Vastuseks hagejate väitele, et kostja töötab OÜ-s EU Cars Dealer ja varjab oma sissetulekuid, märgib ringkonnakohus, et väide ei oma asja lahendamisel olulist tähtsust, kuna ringkonnakohus vähendab kostjalt väljamõistetavat elatist mitte kostja väheste sissetulekute tõttu, vaid arvestades kostja poolt hagejatele antavat vahetut ülalpidamist. Kostja on ringkonnakohtu menetluses tuginenud asjaolule, et tema varaline seisund ei võimalda maksta maakohtu väljamõistetud elatist. Ringkonnakohus vähendab maakohtu määratud elatisesummat (kokku 475 eurot kuus) oluliselt. Elatise kokku 200 eurot kuus tasumist ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada kostjale ebamõistlikult koormavaks. Dokumentaalsete tõendite järgi on kostja praegu osalise töövõimega ja töötu ning tema sissetulekuks on töövõimetoetus ca 243 eurot kuus. Samas on kostjal töövõime vähenemine tuvastatud üheks aastaks, 26.07.2019 kuni 25.07.2020, kostja tegutseb juhatuse liikmena AS-s Dequna ning on pidanud kompromissi korras võimalikuks maksta elatist 100 eurot + lasteaiatasu 50 eurot lapse kohta, s.o kokku 300 eurot kuus.
- Ringkonnakohus selgitab, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmiseks.
- Kuivõrd nii hagi kui ka apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. 7 Alternatiivselt on alus hagejate menetluskulude jätmiseks hagejate endi kanda ka lähtudes TsMS § 163 lg-st 2, mis sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja oli maakohtu istungil 28.05.2019 nõus maksma elatist ühe lapse kohta 100 eurot, millele lisandub lasteaiatasu 50 eurot, s.o kokku 150 eurot lapse kohta. Ka ringkonnakohtu istungil oli kostja valmis sõlmima kompromissi summas 150 eurot lapse kohta. Ringkonnakohus rahuldab hagi kostja poolt kompromissina pakutuga võrreldes 1/3 võrra väiksemas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja