KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Monika Laatsit ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-19732 Tsi

§ 218lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. YY ja XX (võlgnikud) suhtes on 16.01.2019 alustatud täitemenetlused nr 027/2019/104 ja 027/2019/105, mille aluseks on 12.12.2018 sissenõudja Mercuri Team OÜ esitatud täitmisavaldused ja täitedokumendid: notariaalne hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping nr 1648 ning notariaalne võlatunnistus. 2-19-19732
2. Kohtutäitur edastas 21.01.2019 võlgnikele täitmisteated, täitedokumendid, kohtutäituri tasu otsused ja selgitused võlgnike õiguste ja kohustuste kohta e-posti vahendusel. Vabatahtliku täitmise tähtajaks oli 20.02.
4. Kohtutäitur koostas 19.03.2019 täitetoimingust teatamise dokumendi. Kinnisasja registriosa numbriga XXXXXXX (XXXXXXX) arestimine toimus 26.03.
6. Kohtutäitur edastas 26.03.2019 võlgnikele kinnisasja arestimise akti märkega, et arestitud vara pannakse enampakkumisele, kui nõue ei ole tasutud hiljemalt 07.04.
7. Kohtutäitur määras kinnisasja hinnaks 10 000 eurot (arvesse võeti kinnistule jäävat hüpoteeginõuet ning asjaolu, et hüpoteegipidaja ei soovi menetlusega ühineda).
8. Kohtutäitur esitas 06.06.2019 AS Citadele banka Eesti filiaali nimel täiteasjades nr 027/2019/778 ja 027/2019/779 avaldused sissenõudemenetlusega ühinemiseks. Täiteasjades nr 027/2019/778 ja 027/2019/779 moodustasid nõuded avalduse esitamise hetkel kokku 159 352,47 eurot. Nimetatud täiteasjade menetlustega ühineti 06.06.
10. Kohtutäitur koostas 10.06.2019 otsuse arestitava kinnisvara hinna muutmiseks ja enampakkumiskuulutuse. Uueks enampakkumise alghinnaks määrati 210 000 eurot.
11. Kohtutäitur koostas 02.07.2019 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti ning tegi ettepaneku aktis märgitud vara hinna alandamiseks järgmisel enampakkumisel 10% (uus hind 189 000 eurot).
12. Võlgnikud esitasid 03.07.2019 eksperthinnangu nr 1904-044/IK kinnistu turuväärtuse kohta. Kohtutäitur koostas 05.07.2019 vara ümberhindamise akti (vara hind pärast ümberhindamist 189 000 eurot) ja enampakkumiskuulutuse.
13. Kohtutäitur edastas 05.08.2019 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti võlgnikele koos ettepanekuga aktis märgitud vara hinna alandamiseks järgmisel enampakkumisel 10% (uus hind 170 100 eurot). 09.08.2019 saatis kohtutäitur vara ümberhindamise akti ning enampakkumiskuulutuse.
14. Kohtutäitur koostas 09.09.2019 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti ning tegi ettepaneku määrata uueks hinnaks 160 000 eurot. 13.09.2019 koostas kohtutäitur ümberhindamise akti (vara hind pärast ümberhindamist 160 000 eurot) ning enampakkumiskuulutuse.
15. Kohtutäitur koostas 15.10.2019 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti võlgnike suhtes ning tegi ettepaneku aktis märgitud vara hinna alandamiseks järgmisel enampakkumisel 25% (uus hind 120 000 eurot). Kohtutäitur koostas 18.10.2019 vara ümberhindamise akti (vara hind pärast ümberhindamist 120 000 eurot) ning enampakkumiskuulutuse, mille edastas võlgnikele samal päeval.
16. Kohtutäitur edastas 11.11.2019 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti võlgnike suhtes ning tegi ettepaneku määrata uueks hinnaks 110 000 eurot.
17. Võlgnikud esitasid 13.11.2019 Tallinna kohtutäiturile Risto Sepale kaebuse tema tegevuse peale nende suhtes käimas olevates täiteasjades. 2

) § 100 lg 5 ja Riigikohtu 22.10.2014 määrus asjas nr 3-2-1-83-14, p 15). Kinnistu arestimishind oli 26.03.2019 seisuga 230 099,04 eurot, kuid

§ 74lg-le 1 vastavat kinnistu hinda ei ole arestimisaktis määratud.

Kinnistu enampakkumise alghind 110 000 eurot on ligikaudu 47,8% kinnistu arestimishinnast. Kinnistu väärtus tuleb välja selgitada

§ 74lg 8 kohaselt kohtu määratud eksperdi hinnangu alusel.

Võlgnikel on õigus müüa kinnistut muul viisil (

§ 101lg 4).

Sissenõudja on taotlenud täitemenetluste nr 027/2019/104 ja 027/2019/105 peatamist. Täiteasjas nr 027/2019/779 kinnistute enampakkumist ei toimu. Kohtutäituril puudus õiguslik alus jätta täitemenetlus peatamata (vt ka Harju Maakohtu 12.12.2018 määrus asjas nr 2-179391, p 16.3; vrd ka

§ 149lg 2).

Kohtutäituri 07.05.2019 põhitasu väljanõudmise otsus täiteasjas nr 027/2019/779 summas 6000 eurot on ebaseaduslik (vt ka Riigikohtu 29.01.2014 määrus asjas nr 3-2-1-164-13, p 18). 14. Kohtutäitur Risto Sepp jättis 05.12.2019 otsusega võlgnike kaebuse rahuldamata. Kinnisasja hinnatakse

§ 142

lg 1 ja § 143 p 4 koostoimes kinnisasja üleskirjutamise käigus, mil kinnisasja arestimisakti märgitakse kinnisasja hind.

§ 74

lg-st 1 tulenevalt hinnatakse asja arestimisel ning

§ 74

lg 4 järgi hindab vara kohtutäitur, kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures. Võlgnikud ei viibinud 26.03.2019 täitetoimingu läbiviimise juures. Kohtutäitur arvestas kinnisasja hindamisel kinnistule jäävat hüpoteeginõuet ning asjaolu, et hüpoteegipidaja ei soovi menetlusega ühineda, mistõttu määrati kinnisasja hinnaks 10 000 eurot. Justiitsministri 15.12.2009 määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ lisas 20 olev aktivormi tekst ei näe ette kohustust märkida eraldi väljal kinnistule jääv hüpoteeginõue. Kinnisasja arestimise akt on vormistatud nõuetekohaselt. Võlgnikud ei ole 26.03.2019 kinnisasja arestimise akti (sh kinnisasja summat) tähtaegselt vaidlustanud (vaidlustamise tähtaeg 10.04.2019). Kohtutäitur otsustas 10.06.2019 muuta 26.03.2019 koostatud kinnisasja arestimise aktis nr 027/2019/104,105 märgitud hinda kinnisasja registriosa numbriga XXXXXXX osas ning määrata uueks hinnaks ja enampakkumise alghinnaks 210 000 eurot, kuna menetlusega on ühinenud sissenõudja AS Citadele banka Eesti filiaal. Ka nimetatud otsust ei ole

§ 217lg-s 1 sätestatud tähtajal vaidlustatud.

Seega on nii 26.03.2019 koostatud kinnisasja arestimise akt kui ka 10.06.2019 otsus jõustunud. Uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramise korral tekkiks põhjendamatu viivitus. Samuti peab kohtutäitur arvestama sellega, et täitemenetlus oleks efektiivne ja säästaks võlgnikke liigselt koormavatest kohustustest (kohtutäiturimäärustiku § 61 lg 1). Kohtutäitur ei pea seega otstarbekaks kaasata eksperti vaidlusalusesse menetlusse kinnisasja uue hindamise korraldamiseks. Kinnistu müüki alustati 01.07.2019 alghinnaga 210 000 eurot. Alates esimesest enampakkumisest kuni viimase enampakkumise nurjumiseni möödus ligikaudu 4 kuud ning selle aja jooksul oli korraldatud kokku viis enampakkumist. Viimane enampakkumine oli alghinnaga 120 000 eurot. Hüpoteegipidaja oli seisukohal, et hinda tuleb alandada ja järgneva enampakkumise alghinnaks määrata 110 000 eurot.

§ 149

lg-st 2 lähtuvalt on menetlusega ühinenud sissenõudjal AS Citadele banka Eesti filiaalil samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti (Mercuri Team OÜ). Kohtutäitur arvestas hüpoteegipidaja seisukohaga. Hinna jätkuv alandamine on kooskõlas

§ 100lg-ga 5. Vaidlusaluste 3

§ 149lg 2).

AS Citadele banka Eesti filiaal oli arvamusel (14.11.2019 seisukoht), et vara müügiga tuleb jätkata. Seetõttu ei saa kohtutäitur vaidlusaluseid menetlusi peatada. Täitemenetluses võib kohtutäitur nõuda menetluse alustamise tasu, menetluse põhitasu ja lisatasu (kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg 1). Kohtutäitur märkis võlgnikele edastatud täitmisteadetes (täiteasjades nr 027/2019/778 ja 027/2019/779), et kohtutäituri põhitasu on 6000 eurot. Täitmisteated koos kohtutäituri tasu otsustega (ja muude menetlusdokumentidega) on võlgnikele üle antud 09.05.

1. Otsuse vaidlustamistähtaeg oli 18.05.
2. Võlgnikud ei ole otsuseid tähtaegselt vaidlustanud. Samuti ei ole tähtaegselt vaidlustatud kohtutäituri 10.06.2019 otsust, mis sisaldas samuti kohtutäituri põhitasu summas 6000 eurot (KTS § 35 lg 21 ja KTS § 32 lg 3). Täitekulud (sh põhitasu) arvatakse jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha. Kohtutäitur toimetab jaotuskava sissenõudjatele kätte ja teatab neile õigusest esitada kavaga mittenõustumise korral hagi kava muutmiseks (

§ 106lg-d 1, 2 ja 4).

Kohtutäituri põhitasu tühistamine ei ole kaebuse alusel võimalik, sest kohtutäituril ei ole kohustust ega õigust põhitasu tühistamiseks. Võlgnikel on õigus kohtutäituri põhitasu summat vaidlustada siis, kui on koostatud jaotuskava (

§ 109lg 1).

Viide Riigikohtu määruse asjas nr 3-2-1-164-13 p-le 18 ei ole asjakohane. 15. Avaldajad esitasid 16.12.2019 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäituri Risto Sepa 05.12.2019 otsusele. Kohtutäitur on tsiviilasjas nr 2-17-16629 nõustunud, et kinnisasja arestimishind ja esimese enampakkumise alghind on kinnisasja turuväärtus ning need tuleb märkida arestimisakti. Viidatud kohtuasjas hindas ekspert, et kinnistu turuväärtus on maksimaalselt 40 000 eurot +/5% arvestades, et kinnistut kui tervikut jäävad pärast võõrandamist koormama hüpoteeginõuded jäägiga 106 477 eurot ja kinnistu enampakkumist on kõige õigem alustada suurusega 40 000 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu 10.01.2019 määrus asjas nr 2-17-16629, p 14). Kohtutäitur teadis kinnistu arestimisel 26.03.2019, et juhul, kui AS Citadele banka Eesti filiaal sundtäitmisega ühineb, ei jää kinnistut koormavad hüpoteegid kinnistu müümisel kehtima (vaidlustatud otsuse p-d 1.6 ja 1.12) ja ainuüksi seetõttu ei olnud arestimisaktis kinnistu hinna sõnastus

§ 74lg-ga 8 ja § 82 lg-ga 1 kooskõlas.

Alghinnaga kinnistu enampakkumisi läbi ei viidud. Kohtutäituri otsus muuta kinnisasja alghinda ning määrata uueks alghinnaks 210 000 eurot on vastuolus

§ 74lg-tega 1 ja 2.

Kui arestimise ajal ei ole asja väärtust võimalik hinnata, tuleb seda teha viivitamata pärast arestimist. Hindamistulemus märgitakse arestimisakti. Kohtutäitur ei märkinud 26.03.2019 aktis, et kinnisasja väärtust ei ole võimalik hinnata. Kohtutäitur ei saa kinnisasja arestimisaktis märgitud hinda enne esimest enampakkumist oma otsusega muuta. Vastasel juhul ei omaks asja hind arestimisaktis sisulist tähtsust. Arestimishind on asja turuväärtus ja kohtutäitur peab selle välja selgitama, et vältida enampakkumise kehtetuks tunnistamist. Kohtutäituri õigus asja alla hinnata (

§ 100

lg 5) sõltub esimese enampakkumise alghinnast ja see omakorda asja arestimisaktis märgitud hinnast (

§ 82lg 1).

Kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtust hinnata eksperdil (

§ 74

lg 6), mida avaldajad taotlevad (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2019 otsus asjas nr 2-17-4310, p 24). Arestimisakti sõnastus ei võimalda kontrollida

§ 100lg 5 nõuete täitmist. 4

§ 82lg 2).

Kinnisasja arestimishinna (enampakkumise alghind) määravad võlgnik ja sissenõudja (

§ 74lg 3).

Üksnes juhul, kui võlgnik ei saa sissenõudjaga üksmeelele või üks pooltest ei viibi arestimise juures, määrab hinna kohtutäitur (

§ 74lg 4).

Kinnisasja koormamisel kinnispandiga selgitati kinnisasja omanikele sundtäitmisele allumise põhimõtteid tehingu kinnitanud notari poolt. Täitemenetluse välistab nõude rahuldamine (

§ 48

lg 1 p 3) või sissenõudja tahe (

§ 44ja § 48 lg 1 p 1).

Kohtutäituri tasu on seaduse alusel väljamõistetav lõivuga sarnane tasu (Riigikohtu 16.12.2015 määrus asjas nr 3-2-1-108-15, p 27). Kinnisasja suhtes läbiviidavas täitemenetluses ei ole teiste ühinenud nõudjate täituril (

§ 149

) õigust oma põhitasule (õigus on täitekulule ja menetluse algatamise tasule), sest ühinenud kohtutäitur ei ole suutnud nõuet rahuldada enne kinnisasja müüki (Riigikohtu 29.01.2014 määrus asjas nr 3-2-1-164-13). Müümata kinnisasja raha jaotamine ning tagajärgede eeldamine ei ole kooskõlas viidatud Riigikohtu lahendiga. Kohtutäitur ei saa tühistada seaduse alusel välja mõistetava kohtutäituri tasu otsust (KTS § 28 lg 2). Lisaks saab kohtutäituri tasu otsust vaidlustada 10 päeva jooksul selle kättesaamisest arvates (KTS § 52 ja

§ 217). Võlgnik ei teinud seda tähtaegselt.

Puudub veendumus, kuidas algatatud täitemenetlus lõpetatakse. Kui võlgnik rahuldab nõude enne kinnisasja müüki ise või muu vara arvelt, on tasu ennetaval tühistamisel kohtutäitur rikkunud KTS põhimõtteid ning läinud vastuollu Riigikohtu praktikaga. 17. Harju Maakohtu 31.12.2019 määrusega võeti kaebus menetlusse (p 1), jäeti rahuldamata avaldajate kaebus Tallinna kohtutäituri Risto Sepa 05.12.2019 otsusele täiteasjades nr 027/2019/104 ja 027/2019/105 (p 2) ja määrati menetluskulud solidaarselt avaldajate kanda (p 3). Kinnisasja hinna määras kohtutäitur esmalt 26.03.2019 arestimisaktiga, muutes seda 10.06.2019.

§ 74lg 7 ja § 217 kohaselt oli nimetatud otsuste edasikaebamise tähtaeg 10 päeva.

Kaebus esitati hilinenult (05.12.2019 otsuse p-d 1.6 ja 1.12) ja avaldajad pole sellele vastu vaielnud. Kohtutäituri 11.11.2019 ettepanek kinnisasja enampakkumise alghinna alandamiseks 110 000 euroni oli õiguspärane (

§ 100lg 5).

Kinnisasja on korduvalt püütud enampakkumistel müüa ja varasemate enampakkumiste alghinda pole avaldajad vaidlustanud. Enampakkumisi alustati hinnaga 210 000 eurot ja selle järgneva alandamise samm ei ületanud 25% (05.12.2019 otsuse p-d 1.12–1.27). Hinna senine alandamine ei ole ületanud

§ 100lg-s 5 lubatud piire.

Kohtutäituri tasu otsuse said avaldajad kätte 09.05.2019 (05.12.2019 otsuse p 3.10). 13.11.2019 kaebus kohtutäituri otsusele esitati pärast

§-s 217 ettenähtud tähtaja möödumist, mistõttu jättis kohtutäitur kaebuse põhjendatult rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5

§ 100lg 5 alusel.

Viidatud säte annab avaldajatele õiguse vaidlustada kinnistu arestimishinda arestimisaktis, sest avaldajad ei ole seda varem vaidlustanud. Kohtutäituri põhjendus ei ole kooskõlas

§ 74

lg-ga 5, sest vastasel juhul tuleks lugeda piisavaks, et kohtutäitur kirjutab arestimisaktis kinnisasja arestimishinna lahtrisse kinnisasja harilik väärtus, mis välistab võimaluse arestimishinda vaidlustada. Kohtutäitur teadis kinnistu arestimisel, et juhul, kui AS Citadele banka Eesti filiaal sundtäitmisega ühineb, ei jää kinnistut koormavad hüpoteegid kinnistu müümisel kehtima (otsuse p-d 1.6. ja 1.12) ja seetõttu ei olnud arestimisaktis kinnistu hinna sõnastus

§ 74lg-ga 8 ja § 82 lg-ga 1 kooskõlas.

Kohtutäitur alghinnaga kinnistu enampakkumisi läbi ei viinud. Kohtutäituri otsus määrata uueks kinnisasja hinnaks ja enampakkumise alghinnaks 210 000 eurot on vastuolus

§ 74lg-tega 1 ja 2.

Kohtutäitur koostas 26.03.2019 arestimisakti ega märkinud aktis, et kinnisasja väärtust ei ole võimalik hinnata. Kohtutäitur ei saa kinnisasja arestimisaktis märgitud hinda enne esimest enampakkumist oma otsusega muuta. Vastasel juhul ei omaks asja hind arestimisaktis sisulist tähtsust. Asja arestimishind on asja turuväärtus ja kohtutäitur peab selle välja selgitama, et vältida asja esimese enampakkumise või kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamist. Kohtutäituri õigus asja alla hinnata sõltub esimese enampakkumise alghinnast ja see omakorda asja arestimisaktis märgitud hinnast (

§ 82lg 1).

Kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtust hinnata eksperdil (

§ 74lg 6).

Avaldajad taotlevad seda (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2019 otsus asjas nr 2-17-4310, p 24). Arestimisakti sõnastus ei võimalda

§ 100lg-t 5 täita ega selle sätte täitmist kontrollida.

Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei saa kinnistu hinda välja selgitada kohtu määratud eksperdi arvamuse alusel. Puuduvad põhjendused, miks ei ole võimalik kohtutäituri põhitasu otsust tühistada. 19. Kohtutäitur Risto Sepp palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Täitemenetluses saab kinnisvara arestida vaid ühe korra (

§-d 142 ja 143; vrd ka Riigikohtu 22.10.2014 määrus asjas nr 3-2-1-83-14, p-d 15 ja 16). Kohtutäitur määrab alghinna ning iga nurjunud enampakkumise järgselt hindab vara ümber maksimaalselt 25% võrra nurjunud enampakkumise alghinnast (

§ 100lg 5).

Muule varale hüpoteegi menetluses nõuet pöörata ei tohi (Riigikohtu 28.09.2011 otsus asjas nr 3-2-1-60-11, p 16). Täitemenetluse pikendamine turuosalistele vastuvõtmatu hinnaga müümisel pikendab nõude rahuldamise perioodi ning võlasumma muutub suuremaks lisanduvate viiviste näol. Kui teise hüpoteegipidaja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud, ei saa seda menetleda täitemenetluses ja mõistetavalt teha ka ühinemisavaldust (Riigikohtu 28.09.2011 otsus asjas nr 3-2-1-60-11, p 17). Kokkuvõtlikult ei saa arestimisel arvestada nõudega, mis ei ole muutunud täitmiskõlbulikuks. Müüdaval kinnisasjal on kolm hüpoteeki erinevate nõudjate kasuks. Kohtutäitur lähtus teise järjekoha hüpoteegipidaja nõude suhtes menetlust alustades kinnisasja arestimise hetkel olnud 6

§ 158lg 1).

Kohtutäitur edastas 06.06.2019 menetlusosalistele kirja, et I järjekoha hüpoteegipidaja on esitanud avalduse täitemenetluse algatamiseks. Kohtutäitur muutis 10.06.2019 otsusega hinda 10 000 eurolt 210 000 euroni seonduvalt asjaoluga, et lisandus I järjekoha hüpoteegipidaja nõue ning kinnistu realiseeritakse varasemaga võrreldes koormatisteta (

§ 82lg 2).

Kohtutäitur põhjendas hinna muutmist otsusega, et anda menetlusosalistele suurem võimalus õiguskaitsevahendite kasutamiseks (kaebuse esitamiseks) ning kuna lisandus hüpoteegipidaja I nõue ja hüpoteek ei jää koormama kinnisasja enampakkumise järel (vt ka Riigikohtu 28.09.2011 otsus asjas nr 3-2-1-60-11, p 19). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I

1. Kohtutäitur esitas 15.06.2020 täiendavad dokumentaalsed tõendid (dtl 220–495). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg 1 esimese lause järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kohtutäitur on tõenditena esitanud täitemenetluse toimetamise aluseks olevad dokumendid, sh kohtutäituri 10.06.2019 otsuse kinnisasja alghinna muutmise kohta ning 07.05.2019 otsuse täituri tasu määramise kohta, samuti tõendid täitemenetluse dokumentide edastamise kohta võlgnikele. Ringkonnakohus võtab esitatud tõendid asja materjalide juurde. Võlgnikud on tsiviilasja raames mh vaidlustanud nii kinnisasja alghinna määramise, selle muutmise kui ka täituri tasu otsused. Seega omavad esitatud tõendid asja lahendamisel tähtsust. Sisulise hinnangu tõenditele annab ringkonnakohus asja lahendamise käigus. II
2. Võlgnikud ei ole rahul arestimisaktis märgitud kinnisasja alghinnaga ning 11.11.2019 enampakkumise nurjunuks kuulutamise aktis märgitud kordusenampakkumise hinnaga 110 000 eurot. Samuti on võlgnikud vaidlustanud kohtutäituri tasu suuruse. 22.

§ 217

lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita sama sätte lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kohtutäitur määras vaidlusaluse kinnisasja väärtuse algselt kindlaks 26.03.2019 arestimisaktis, võttes seejuures arvesse kinnisasja koormavat hüpoteeginõuet (

§ 144lg 1; alghind 10 000 eurot (dtl 16–20)).

Kinnisasja alghinda muudeti 10.06.2019 otsusega, kuna täitemenetlusega ühines hüpoteegipidaja AS Citadele banka Eesti filiaal. Kinnisasja uueks alghinnaks määrati 210 000 eurot (dtl 397-398). Kohtutäituri tasu suurus määrati pärast täitemenetlusega ühinemist kindlaks 07.05.2019 (dtl 442-443; 481-482). Kohtutäitur selgitas vastuses kohtunõudele, et kõik kohtutäituri otsused, sh viidatud dokumendid on edastatud võlgnikele e-posti aadressile XXX ning loetud kättetoimetatuks TsMS § 3141 lg 2 alusel (dtl 218).

§ 10

lg 2 järgi kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele täitemenetluses tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui

-st ei tulene teisiti. Menetlusdokumendi elektroonilise kättetoimetamise puhul tuleb kooskõlas TsMS §-ga 3111 esitada nii e-kiri, millega täitedokument kätte toimetati, kui ka võlgniku kinnitus selle kättesaamise kohta. Kinnitust kättetoimetamise kohta ei ole vaja esitada juhul, kui täidetud on TsMS § 3141 lg-s 2 sätestatud viisil kättetoimetamise eeldused, st kui menetlusdokumendi saaja 7

§ 217

lg 1 alusel esitatud kaebusega kohtutäituri otsuse või tegevuse peale (vt Riigikohtu 02.06.2008 määrus asjas nr 3-2-1-42-08, p 16; 12.03.2014 määrus asjas nr 3-2-1-1-14, p 18; 20.04.2016 otsus asjas nr 3-2-1-142-15, p 16). Avaldajad ei ole viidatud otsuseid

§ 217

lg-s 1 sätestatud korras vaidlustanud ega saa seetõttu praeguses kohtumenetluses tugineda väidetele, mis puudutavad kinnisasja alghinna määramise, selle muutmise või kohtutäituri tasu võimalikku ebaõigsust. 24. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohtutäitur kinnisasja hinna alandamisel eksinud. Kinnisasja alghinnaks, mida kohtutäitur on enampakkumise nurjumiste tõttu vähendanud, on 10.06.2019 otsuses märgitud 210 000 eurot.

§ 100

lg 5 kohaselt toimub kordusenampakkumine esimese enampakkumise jaoks ettenähtud korras. Kohtutäitur võib asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25% eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70% esimese enampakkumise alghinnast. Kordusenampakkumiseks uue alghinna määramine toimub kohtutäituri diskretsiooni alusel

§ 100

lg-s 5 ettenähtud piirides ning kohtutäitur ei ole sissenõudja ja võlgniku seisukohtadega asja allahindamise kohta seotud (Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2019 määrus asjas nr 2-19-5106, p 14). Kohtutäitur on järginud viidatud põhimõtteid. 25. Vaidlusaluse kinnisasja enampakkumise korras müümine on korduvalt nurjunud (vt nt dtl 298–299; 304–305; 312–313; 322–323; vt ka dtl 331–336; 345–350; 373–378). Enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti kohaselt, mida võlgnikud vaidlustavad, tegi kohtutäitur ettepaneku määrata uueks kinnisasja hinnaks 110 000 eurot, s.o alandada enampakkumise hinda 10 000 euro võrra. Seega alandas kohtutäitur hinda ca 8% ulatuses võrreldes eelmise enampakkumise alghinnaga ega ole eksinud

§ 100

lg-s 5 sätestatu vastu (maksimaalselt saab kohtutäitur alandada kinnisasja hinda kuni 63 000 euroni). 26. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajatega, et neil on õigus vaidlustada kinnistu (arestimisaktis määratud) alghinda ka juhul, kui nad vaidlustavad alghinna alandamist

§ 100lg 5 mõttes. Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et konkreetseid kohtutäituri otsuseid tuleb võlgnikel 8

§ 217lg-s 1 sätestatud korras.

Kui tõlgendada

regulatsiooni selliselt, et kinnistu arestimisaktis määratud alghinda (või hiljem muudetud alghinda) on võimalik vaidlustada ka täitemenetluse hilisemates faasides, muutuks

§ 217

lg 1 sisutühjaks (vt ka

§ 74lg 7).

Konkreetsete vaidlustamistähtaegade sätestamise eesmärk on tagada täitemenetluse osalistele kindlus, et pärast vaidlustamistähtaja möödumist on konkreetses vaidlusküsimuses õigusrahu saabunud. Kui enampakkumise teel õnnestub kinnisasi müüa, on võlgnikel põhjendatud juhul võimalik see vaidlustada ning esitada enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi

§ 223alusel.

Enampakkumise olulisteks tingimusteks, mis võivad anda aluse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, on mh müüdava kinnisasja hinnaga seotud küsimused (vt ka A. Alekand. Täitemenetlusõigus.

1. trükk. Kirjastus Juura, Tallinn, 2017, lk 188).
2. Määrav ei ole, kas kohtutäitur teadis 26.03.2019 kinnisasja arestimisel, et AS Citadele banka Eesti filiaal hiljem täitemenetlusega ühineb. Kohtutäituril tuleb kinnisasja arestimisel hinnata selle väärtust arestimise aja seisuga (

§ 74lg-d 1 ja 5) ning arvestada üksnes sissenõutavaks muutunud nõuetega.

AS Citadele banka Eesti filiaali ühinemisel täitemenetlusega muutis kohtutäitur kinnisasja alghinda 10.06.2019 otsusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene

-st, et täitemenetlusega ühinemisel ei või kohtutäitur arestimisaktis märgitud kinnisasja hinda ümber hinnata. Vastupidi, jättes sellises olukorras kinnisasja alghinna muutmata, müüks kohtutäitur kinnisasja põhjendamatult madala hinnaga ega arvestaks nii sissenõudja huvidega. Lisaks ühines täitemenetlusega sissenõudja, kelle kasuks seatud hüpoteek mõjutas kinnisasja arestimisel selle hinda. Seega tuli kohtutäituril enne enampakkumise algust nende asjaoludega arvestada (vt ka

§ 82lg 2).

Kinnisasja alghind määratakse eksperdi abil üksnes juhul, kui kohtutäituri poolt määratud hind

§ 217

lg-s 1 sätestatud korras vaidlustatakse (

§ 74lg-d 7 ja 8).

Võlgnikud ei ole seda teinud.

1. Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 31.12.2019 määrus muutmata.
2. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt Riigikohtu 02.06.2008 määrus asjas nr 3-2-142-08, p 18). Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul õiglane jätta menetlusosaliste määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud nende endi kanda. Määruskaebus jääb küll rahuldamata, kuid võttes arvesse, et tegemist on kohtutäituri ametitoimingute vaidlustamisega, on põhjendatud eeldada, et kohtutäituril ei tekkinud kohtumenetlusega seonduvalt lisakulutusi, sest vaidluse põhiküsimused seonduvad kohtutäituri igapäevaste tööülesannetega. Seetõttu jäävad kohtutäituri menetluskulud tema enda kanda. Sissenõudja ei ole määruskaebuse menetluses seisukohta esitanud. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka võlgniku ringkonnakohtus kantud menetluskulud tema enda kanda (vt ka TsMS § 172 lg 10). (allkirjastatud digitaalselt) 9