Obsah (6)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 50§ 73

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. august 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-7695 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaid

§ 424

lg 1 järgi 9 kuu vangistusega, mille hulka

§ 68

lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.08.2018-18.08.2018, s.o kaks päeva ja mõisteti H. Valgule kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui H.

Valk ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga XXX.

§ 75lg 2 p 2 alusel keelati H.

Valgul käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine ning

§ 75lg 2 p 8 alusel kohustati H.

Valku osalema käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on süüdistuses nimetatud süütegude või nendega sama liiki süütegude ärahoidmine.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti H.

Valgult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Kohtuotsus jõustus 10.11.

2. 13.02.2020 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotletakse karistuse täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetu jätkab alkohol tarvitamist. Kriminaalhooldusametnikul puudus veendumus, et lisakohustuse seadmine või katseaja pikendamine annaks soovitud tulemuse, milleks on edasine käitumiskontrolli nõuete täitmine ja isiku eluviisi muutumine. Jätkuva alkoholi tarvitamisega seab H. Valk ohtu ühiskonna turvalisuse. Tartu Maakohtu 10.03.2020 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ning pikendati Tartu Maakohtu 25.10.2018 otsusega määratud katseaega 4 kuu võrra, s.o kuni 25.08.
3. Lisaks määrati

§ 75lg 2 p 5 alusel H.

Valgule kohustus alluda alkoholi tarvitamist takistavale ravile. Kohtumäärus jõustus 26.03.

2. 21.05.2020 esitas kriminaalhooldusametnik taaskord erakorralise ettekande, milles taotles jätkuvalt H. Valgule mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetu jätkab alkoholi tarvitamist, lisakohustuse määramine ja katseaja pikendamine ei ole andnud soovitud tulemusi. Maakohtu määrus
3. Tartu Maakohtu 03.06.2020 määrusega jäeti rahuldamata erakorralises ettekandes esitatud taotlus H. Valgule mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. 4.
4. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist nähtub, et kriminaalhooldusametnik tuvastas 13.05.2020 indikaatorvahendiga H. Valgul alkoholisisalduse väljahingatavas õhus. Indikaatorvahendi näit oli 1,815 mg/l. Ka H. Valk tunnistab, et ta tarvitas 13.05.2020 alkoholi, põhjendades seda töökoha kaotusega. Maakohus ei lugenud seda põhjust mõjuvaks. Seega rikkus H. Valk 13.05.2020

§ 75lg 2 p 2 alusel katseajaks pandud alkoholi tarvitamise keeldu.

4.2. Esmalt märkis maakohus, et Tartu maakohtu Võru kohtumaja piirkonnas on (eelkõige kokkuleppemenetluste läbi, kus kohtu otsustusruum on piiratum) väga levinud varem karistamata isikutele karistuse tingimuslik kohaldamata jätmine kontrollnõuete ja mitme lisakohustustega. Võrreldes menetlustega nt Põhja piirkonnas on see oluliselt erinev. Seal rakendatakse varem karistamata isikute puhul kas rahalist karistust või jäetakse vangistus

§ 73sätteid rakendades kohaldamata.

Piirkonna kriminaalhooldus on vägagi tõhus. Koosmõjus selle rakendamisega varem karistamata isikutele tekitab see kahetsusväärselt tihti küsimusi proportsionaalsusest. Sagedased kontrollid ning jõulised reageerimised rikkumistele ei ole enam käsitatavad mitte isiku õiguskuulekal teel hoidmise toetamisena, vaid millegi omaette karistusliigi sarnasena. Pika aja vältel tuleb taluda elu oluliselt piiravaid kontrollnõudeid ja lisakohustusi (sageli ka rahalisi – nt vereproovide andmise kohustus) ning sageli lõpetuseks ära kanda ka vangistus. 2 4.3. Alkoholi tarvitamise keeld on kohustus, mida saab

§ 75lg 2 p 2 kohaselt süüdlasele panna.

Asi on lahendatud kokkuleppemenetluses ja seega on prokurör, kaitsja ja süüdistatav selles kokku leppinud. Täitmiskohtuniku pädevus karistuse põhjendatuse hindamiseni ei ulatu. Lisaks on võimalik, et esineb sellist keeldu õigustavaid asjaolusid, mis erakorralise ettekandega koos esitatud materjalide, kohtute infosüsteemis olevate andmete ja karistusregistri andmetega tutvumise järel siiski selgelt ei ilmne. 4.

1. Mida suurem on tõenäosus, et süüdistatav alkoholi mõjul paneb toime õigusrikkumisi, seda põhjendatum on tema suhtes alkoholi tarvitamise keelu rikkumisel karistuse täitmisele pööramine. Varem kriminaal- ja ka väärteokorras karistamata isiku puhul puuduvad mistahes alused prognoosida karistuse eripreventiivsele mõjule allumist halvaks. Lisaks on H. Valgu puhul tegemist alkoholisõltlasega, kellele alkoholi tarvitamise keelu rakendamine võib olla problemaatiline. Tartu Ringkonnakohus on 31.03.
2. a lahendis kohtuasjas 1-19-7671 narkootilise aine kontekstis märkinud, et saab tõepoolest väita, et narkosõltlane ei suudagi ilma uimastita olla ega probleemi seljatamisega omal käel hakkama saada. Seega võiks uimasti tarvitamise keeld tähendada mõnikord isikule sellise kohustuse asetamist, mida ta ei suuda täita. Inimeselt võimatu nõudmine võib aga olla põhiseaduse vastane – ja seetõttu peaks ka tingimisi vabastamist puudutavaid sätteid tõlgendama nõnda, et võimatuid kohustusi kellelegi seada ei tohi. Niisuguses olukorras võiks tulla kõne alla kaks võimalust. Üks oleks reaalne vangistus: uimastisõltlane saadetakse kohe vanglasse, sest käitumiskontroll on ette hukule määratud. Teine variant oleks selle aktsepteerimine, et inimene tarvitab vabaduses narkootikume. See viimane saaks tulla kõne alla vaid siis, kui uimatite tarvitamine kätkeb endas võrdlemisi madalat uute kuritegude ohtu. Nagu eelnevalt viidatud, H. Valgu puhul on uute kuritegude toimepanemise oht väga madal. 4.
3. Vangistus isoleerib inimese rangete piirangutega keskkonda, võib katkestada tema töösuhte ja ohtu seada perekondlikud suhted, korraldamist vajab vara säilimine. Toime pandud kuritegu ja isiku edasise käitumise prognoos peavad seda kõike õigustama. Maakohus ei pidanud võimalikuks ligi 60-aastast, enne kohtuotsuse tegemise aluseks olnud teo toime panemist ja ka pärast kohtuotsuse tegemist õiguskuulekalt käitunud naisterahvast, kelle katseaeg on lõpusirgel, vangistusse saata. Karistuse täitmisele pööramine rikuks ilmselgelt ülemäärasuse keeldu ning kohus jättis taotluse rahuldamata. 4.
4. Rikkumisele oleks kohane reageerida täiendavate kohustuste määramisega. Maakohtu hinnangul ei ole see siiski vajalik, kuna kriminaalhooldusametniku sõnul on H. Valk planeeritud osalema liiklusohutusprogrammis. Tegemist on individuaalse programmiga, mis algab lähiajal ja sisaldab endas 10 kohtumist. Määruskaebus ja vastus määruskaebusele
5. Tartu Maakohtu 03.06.2020 määruse peale esitas määruskaebuse Tartu Vangla (kriminaalhooldusosakond, esitaja direktor Raul Kadaste), kes palub tühistada maakohtu määruse täies ulatuses. Võimalikud menetluskulud jätta H. Valgu kanda. H. Valgu karistuse täitmisele pööramine on põhjendatud. 5.
6. Tartu Vangla nõustub maakohtuga osas, et H. Valgu põhjendused selle kohta, et 13.05.2020 alkoholi tarvitamine oli tingitud töökoha kaotusest, ei ole mõjuvad ning H. Valk rikkus katseajaks pandud alkoholi tarvitamise keeldu. 5.
7. Käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel ja

§ 75

lg-s 4 toodud tagajärje valimisel tuleb kohtul arvestada ja hinnata konkreetse etteheidetava rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas ta ise oma käitumist põhjendab. Vanglasse saatmine, kui raskeim meede, tuleb 3 kõne alla siis, kui aset leidnud rikkumised olid rasket laadi, tahtlikud ning ka tulevikus on karta rikkumiste jätkumist (Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2020 määrus nr 119-7671, p 23). Tartu Vangla ei nõustu maakohtu väitega, et H. Valgu näol on tegemist isikuga, kes on enne kohtuotsuse tegemise aluseks olnud teo toime panemist ja ka pärast kohtuotsuse tegemist käitunud õiguskuulekalt. Õiguskuulekas käitumine ei hõlma endas üksnes väärtegude ja kuritegude toime panemist. Õiguskuulekas käitumine kätkeb endas ka seda, et isik, kellele kohus on määranud seaduse alusel täitmiseks kohustused ning kelle suhtes on kohaldatud kontrollnõudeid, ka täidab neid. Kriminaalhooldaja 21.05.2020 erakorralises ettekandes on välja toodud, et H. Valgu kriminaalhooldus on kulgenud mitterahuldavalt. H. Valgu puhul on tuvastatud alkoholi tarvitamise keelu rikkumised 17.01.2019, 15.07.2019, 13.01.2020, 13.05.

1. 12.02.2019 ei allunud H. Valk kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas. Eeltoodust nähtub, et H. Valk on korduvalt rikkunud tema suhtes kehtestatud alkoholi tarvitamise keeldu. Tegemist ei ole olnud väikeste rikkumistega, sest kolmel korral on alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus olnud suurem kui 1,25 mg, mille puhul on tegemist raske joobega. 5.
2. H. Valgu käitumisele ei ole avaldanud mõju sotsiaalprogrammis osalemine, kriminaalhooldusametniku poolt 2 hoiatuse koostamine ega ka see, et Tartu Maakohus andis 10.03.2020 määrusega, millega jäeti H. Valgule mõistetud karistus täitmisele pööramata, võimaluse süüdimõistetule näidata, et ta on teinud senistest rikkumistest vajalikud järeldused. Tartu Vangla hinnangul nähtub eeltoodust, et H. Valgu poolt toime pandud rikkumised on olnud tahtlikud, rasket laadi ning tulevikus need suure tõenäosusega jätkuvad. H. Valgu enese põhjendused rikkumiste toimepanemise kohta ei ole mõjuvad. H. Valgu käitumine kriminaalhoolduse ajal näitab seda, et H. Valgu tahe ja valmisolek kontrolltingimusi ning kohustusi täita on kesised. 5.
3. Maakohus on ühe argumendina H. Valgule määratud karistuse täitmisele pööramata jätmisel tuginenud sellele, et H. Valgu katseaeg on lõpusirgel. See on küll üheks asjaoluks, millega karistuse täitmisele pööramisel arvestada, kuid sellele ei saa omistada käesolevas asjas liiga suurt kaalu, sest H. Valk rikkus temale kohtu poolt pandud kohustusi juba katseaja alguses. 10.03.2020 määrusega karistuse täitmisele mittepööramine pidi saatma H. Valgule selge signaali selle kohta, et alkoholi tarvitamine ei ole lubatud ja selle keelu rikkumisega võib tulevikus kaasneda ka karistuse täitmisele pööramine. Asjaolu, et H. Valk on tarvitanud alkoholi juba katseaja algusest saadik ning jätkas tarvitamist isegi pärast temale 10.03.2020 kohtumäärusega lisakohustuse määramist ning katseaja pikendamist, ei luba suhtuda rikkumiste tõsidusse leebemalt üksnes seepärast, et katseaja lõpp on kohe saabumas. Tartu Vangla hinnangul näitab taoline keelu jätkuv ignoreerimine selgelt, et kriminaalhooldus ei ole olnud tõhus ning see ei ole seda suure tõenäosusega ka tulevikus. 5.
4. Kuivõrd H. Valk on Tartu Maakohtu 25.10.2018 kohtuotsusega tunnistatud süüdi

§ 424lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, on alkoholi tarvitamine H.

Valgu kuritegeliku käitumise põhjusteguriks. See, et H. Valk on alates kriminaalhoolduse algusest rikkunud temale pandud alkoholi tarvitamise keeldu mitmel korral, näitab juba iseenesest seda, et isik allub halvasti karistuse eripreventiivsele mõjule. Alkoholi tarvitamise keelu seadmise eesmärk on takistada süüdimõistetul panemast toime süüdistuses nimetatud süütegusid või nendega sama liiki süütegusid. Alkoholi tarvitamine on H. Valgu kuritegeliku käitumise põhjusteguriks ning seega ei ole käitumiskontroll maandanud peamist riski, mis peaks takistama H. Valku uusi samalaadseid süütegusid toime panemast. 4 Asjaolu, et H. Valk ei ole käesolevaks hetkeks, vaatamata sellele, et ta on mitmel korral olnud joobeseisundis, asunud viidatud seisukorras mootorsõidukit juhtima, ei ole määrav, sest riskifaktor, mis teo toimepanemise tingis, on jätkuvalt olemas. Tartu Vangla on seisukohal, et H. Valgu puhul ei teeni muud meetmed peale karistuse täitmisele pööramise enam eripreventiivset eesmärki, kuna need on ennast konkreetse isiku puhul ammendanud. Seetõttu on põhjendatud H. Valgu osas karistuse täitmisele pööramine.

1. Tartu Ringkonnakohtu 15.07.2020 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 24.07.
2. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses toodud argumendid väärivad tähelepanu ning toovad endaga kaasa maakohtu määruse tühistamise ning H. Valgule mõistetud karistuse täitmisele pööramise. Ringkonnakohus on veendumusel, et süüdimõistetu suhtes on kriminaalhooldus ebaõnnestunud ja alternatiivsete meetmete kohaldamine ei ole aktuaalne.
4. Nagu maakohus tuvastas ning ka määruskaebuses leitakse, siis ei ole käesolevalt vaidlust selles, et süüdimõistetu on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Otseselt ei ole sellele vastu vaielnud ka süüdimõistetu ise, kuid on üritanud seda pehmendada ennastõigustavate asjaoludega, mis ei ole ei maakohtu ega ka ringkonnakohtu hinnangul mõjuvaks põhjuseks. Selgituste kohaselt kaotas süüdimõistetu töö 15.04.2020, alkoholi tarvitamise keelu rikkumine tuvastati 13.05.2020 ehk selle tõttu alkoholi tarvitamine pärast töö kaotamist, närveerimist ja uue töökoha otsimist 1 kuu hiljem näitab selgelt, et süüdimõistetul on alkoholiga probleeme. Küll ei nähtu ringkonnakohtule, et vaatamata sellele, et süüdimõistetu tunnistab alkoholiprobleemi, oleks H. Valgul diagnoositud alkoholisõltuvus. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine ka keelu rikkumist õigustavaid asjaolusid. Kui isikul on probleeme alkoholiga ja ta ei suuda iseseisvalt alkoholi tarvitamise keeldu täita, siis tuleb tal pöörduda abi saamiseks ravile. Käesoleval juhul on isikule ka selline kohustus määratud. Küll ei ole pärast korduvaid rikkumisi süüdimõistetu ise selle vajalikkust näinud ja tõhusalt ka raviga tegelenud.
5. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks mittepööramise otstarbekuses. maakohtu põhjendus karistuse täitmisele Kohus peab vajalikuks juhtida maakohtu tähelepanu asjaolule, et süüdimõistetu suhtes kohaldatav keeld mitte tarvitada alkoholi tuleb jõustunud kohtulahendist, mida on KrMS § 409 kohaselt kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. Seega igasugused täpsustused karistuse mõistmise osas on asjakohatud. Kas ja millise tingimisi karistuse ja milliste lisakohustustega oleks tulnud isikule määrata, enam arutamisele ei kuulu, veel vähem piirkondlikud erinevused. Siinkohal vajab pigem rõhutamist, et tegemist on kokkuleppemenetlusega, millistes karistustingimuses on süüdimõistetu ise kokku leppinud ja mille kohus on kinnitanud, mistõttu pidi ka süüdimõistetu aru saama, millise kohustuse ta endale võtab, nõustudes alkoholi tarvitamise keeldu täitma. Kõike seda on ta teinud koos oma kaitsjaga, kellel oli võimalus süüdimõistetut vajadusel juriidiliselt nõustada. Lisaks tuleneb üheselt

§ 74

lg-st 4, et „kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib /…/“. Ehk karistuse täitmisele pööramine kohustuse mittetäitmisel on kohtuotsuse täitmisel tekkinud küsimuse lahendamine mitte eraldi karistamine. Süüdimõistetu 5 rikkumisele tuleb vastavalt reageerida ning H. Valk on minetanud muud võimalused ja karistus tuleb täitmisele pöörata. 10. Vaidlust ei ole selles, et

§ 74

lg 4 annab kohtule kaalutlusruumi, kuid selline kaalutlus peab olema ka põhjendatud ning praegusel juhul ei vasta kohaldatud meede või siis pigem meetme kohaldamata jätmine rikkumise raskusele. Katseaja pikendamine kaalumisele ei tule, sest puudub alus uskuda, et see mööduks edukamalt kui käesoleva ajani. Täiendavate kohustuste määramine on ammendunud. Nõustudes maakohtu määrusega oleks tegemist olukorraga, kus isikule on mõistetud karistus, ta lihtsalt ei täida seda ning kohus mõneti õigustab toimepandud rikkumist ehk sisuliselt ei ole mõistetud karistus oma eesmärki täitnud ning süüdimõistetu ei asugi kunagi mõistetud karistust täitma. Ringkonnakohus vastupidiselt maakohtule ei näe ühtegi võimalust karistuse täitmisele pööramata jätmiseks. Nagu ka erakorralises ettekandes ja määruskaebuses leitakse, siis kriminaalhooldus on H. Valgu puhul sisuliselt ebaõnnestunud. Maakohus ei pidanud võimalikuks ligi 60-aastase süüdimõistetu, enne kohtuotsuse tegemist õiguskuulekalt käitunud naisterahva karistust, kellel on katseaeg lõpusirgel, vangistusse saata. Maakohus jätab aga siinjuures arvestamata asjaolu, et süüdimõistetu on katseajal ning kohtuotsusega on H. Valgule pandud nõuded ja kohustused, mida tal tuleb täita, kuid millist kohustust on süüdimõistetu rikkunud. Seda sisuliselt korduvalt ja mis on toonud kaasa ka korduva erakorralise ettekande esitamise. Süüdimõistetu on maakohtu istungil ka ise selgitanud, et tal on ka varasemalt seaduse täitmisega probleeme olnud, küll ei ole võimalik selle täiendav arvestamine käesoleval hetkel, sest karistusregistri andmetel on H. Valgul ainult 1 kehtiv karistus. Samas tuleb nõustuda määruskaebuses tooduga, et käesoleva karistuse täitmisele pööramise aluseks ei ole uue kuriteo toimepanemine, vaid süüdimõistetu poolt talle määratud kohustuse rikkumine. Ringkonnakohus ei saa käesolevalt arvestada süüdimõistetu varasemaid alkoholi tarvitamisi kui karistuse täitmisele pööramise aspekte, kuna nende osas on koostatud kirjalikud hoiatused ning kriminaalhooldaja on esitanud erakorralise ettekande, mille maakohus on lahendanud ja pikendanud katseaega ning määranud lisakohustuse. Küll on tegemist asjaolude kogumiga, mis iseloomustab kriminaalhoolduse käiku ning mis annab tugeva signaali, milline oleks kriminaalhoolduse edasine kulg, kui see saaks jätkuda. Arvestades kriminaalhoolduse käiku, süüdimõistetu isikut ning 13.05.2020 kohustuse teadliku ja tahtliku rikkumist, siis see annab aluse mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Süüdimõistetu on oma käitumisega kriminaalhoolduse algusest peale näidanud, et kuigi ta on allkirjastanud 20.11.2018 kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused, ei ole süüdimõistetu aru saanud talle kohustusega mõistetud karistusest, selle nõuetest ega ka asjaoludest, millised tagajärjed kaasnevad, kui süüdimõistetu kohtuotsust ei täida. Lisaks on ka määruskaebuses välja toodud, et süüdimõistetu rikkumised on suuruselt vägagi rasked, sest tegemist on raske joobega. Ka ringkonnakohtu hinnangul ei saa ületähtsustada katseaja lõpu argumenti. Esmalt seetõttu, et katseaja läbimine on negatiivne ning tegemist on pikendatud katseajaga. Katseaja pikendamise ning lisakohustuse määramisega 10.03.2020 andis maakohus süüdimõistetule selge signaali, et tal tuleb oma käitumist muuta, muidu pööratakse mõistetud karistus täitmisele. Süüdimõistetu on lubanud muutuda. Ka käesoleva rikkumise kohta selgitusi andes on süüdimõistetu palunud anda talle veel üks võimalus, kuid süüdimõistetu on näidanud, et tema usaldamine ei ole põhjendatud, sest ta kuritarvitab talle antud võimalusi. Süüdimõistetu ei ole läbivalt katseaja jooksul aru saanud, et tingimisi vangistus koos kriminaalhooldusega on täpselt samasugune karistus nagu vangistus ning kuna H. Valk ei ole 6 oma käitumist vaatamata erinevatele lubadustele ning vastutulekutele suutnud muuta, siis ei ole võimalik enam talle vastutulek ning mõistetud karistus tuleb pöörata täitmisele. Kohtul ei tule oodata, millal süüdimõistetu paneb toime uue kuriteo seoses alkoholiga, sest edasi alkoholi tarvitades on selleks märkimisväärne oht. Rikkudes kriminaalhoolduse nõudeid või kohustusi tuleb süüdimõistetul arvestada, et sellel võib olla ka mõju tema töö- ja pereelule, seejuures varale. 11. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 4, § 338 lg-st 3, § 339 lg-st 2 ja § 341 lg-st 3 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 3. juuni 2020 määruse, millega jäeti H. Valgule mõistetud karistus täitmisele pööramata, rahuldab kriminaalhooldaja erakorralise ettekande, tühistab H. Valgule mõistetud tingimisi kohaldatud karistuse ning pöörab täitmisele Tartu Maakohtu 25. oktoobri 2018 otsusega mõistetud kandmata karistuse 8 kuud 28 päeva vangistust. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Maarika Kuusk 7