Obsah (13)

§ 477§ 368§ 168§ 150§ 663§ 657§ 654§ 3§ 552§ 232§ 371§ 171§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 03.08.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-20-2143 Kohtuasi YY (Y) hagi XX ja CC

) § 371 lg 2 p 2). Maakohtu määruse põhjendustel kontrollib kostjate poolt esitatud seisukohti tsiviilasja nr 2-172991 menetlev kohtunik (

§ 477

lg 5 ja

§ 477lg 7).

Iseenesest näeb

§ 368

lg 1 küll ette, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Samas ei ole hageja nõude näol siiski tegemist sellise tuvastusnõudega, mida kohus peaks eraldiseisvalt menetlema- hagejal puudub selleks iseseisev tuvastushuvi. Kostjate haridusnõuete kontrollimise kohustus on eelkõige nende tööandjal. Maakohus jättis

§ 168lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puudusid. Kohus tagastab määruse jõustumisel riigilõivu

§ 150lg 1 p 2 ning lg 4 koosmõju alusel.

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ja kohustada maakohut jätkama hagi menetlemist. Kostjate tööandja ei ole täitnud oma kohustust kontrollida kostjate haridusnõudeid ja kaebuse esitajal on õigustatud huvi vastava nõude esitamiseks. Kohus võttis tsiviilasjas nr 2-20-1569 vastu tõendi, mis ei vasta dokumentaalse tõendi nõudele. Kohtu poolt tõendi vastuvõtmine tähendab, et kohus arvestab sellega. Kohus ei olnud seejuures objektiivne. Kuna kostjad hagile ei vastanud, võtsid nad sellega hagi õigeks. Kohus oleks pidanud tegema eelnimetatud asjas tagaseljaotsuse.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

1. Ringkonnakohus küsis kostjatelt määruskaebusele vastuse. Vastuse kohaselt puudub kostjate ja kaebuse esitaja vahel eraõigusest tulenev õigusvaidlus, mida iseseisvas hagimenetluses lahendada. Kostjad palusid jätta määruskaebus rahuldamata. Määruse põhjendused
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 koosmõjus

§-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lahendi põhjendustega ja tulenevalt

§ 654

lg-st 6 ja § 659 ei korda põhjendusi.

§ 3

lg 1 sätestab üldise põhimõtte, mille kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. 2 Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest, tuues välja, et hageja esitas tuvastushagi, omamata selleks tuvastushuvi.

§ 368

lg 1 kohaselt on tuvastushagi esitamine lubatud üksnes tuvastamise vastu õigusliku huvi olemasolu korral. Asjaolu, et määruskaebuse esitajal on eelduslikult isiklik huvi selle vastu, et maakohtus tema poolt esitatud avalduse menetlemisel (tsiviilasi nr 2-17-2991 – YY avaldus HH vastu alaealise lapse R-ga suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks) kõrvaldatakse tõendite hulgast Kristiine Linnaosa Valitsuse sotsiaalhooldekande osakonna seisukoht, ei anna alust tuvastusnõude esitamiseks. Tegemist on kohtu poolt

§ 552

lg-s 2 sätestatud nõude täitmiseks küsitud kohaliku omavalitsuse seisukohaga, mida kohus hindab

§ 232lg 1 ja 2 kohaselt ülalnimetatud kohtuasjas.

Hagejal puudub iseseisev tuvastushuvi, st tegemist ei ole nõudega, mida kohus peab menetlema. Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus põhjendatult hagiavalduse menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 p-s 2 sätestatud alusel.

7.

§ 171

lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Seega jätab ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 8.

§ 372lg 5 esimene lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing 3