1-19-10192/47

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Asja läbivaatamise viis Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Tartu Ringkonnakohus

1. juuli 2020 kirjalik menetlus 1-19-10192 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kriminaalasi Vladimir Jartšuk süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi, üldmenetlus Apelleeritud kohtuotsus Apellandid Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai
3. a otsus Süüdistatav Vladimir Jartšuk ja kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev Süüdistatav Vladimir Jartšuk, isikukood 38012032233, töökoht VKG Oil OÜ, elukoht XXX. Varem kriminaalkorras karistamata. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja Vandeadvokaat Ilya Zuev, kokkuleppel Prokuratuur esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anu Toluk Apellatsioonimenetluse pooled RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. mai 2020 kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonid rahuldamata.
6. Jätta Vladimir Jartšukil apellatsioonimenetluses tekkinud kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
7. Vladimir Jartšukki süüdistatakse selles, et tema 22.09.2018 kella 22.20 paiku Jõhvis Rakvere 29 asuvas Maxima poe parkas lõi auto lahtise akna kaudu kannatanule A.V. kahel korral rusikaga näkku, millest kannatanu tundis valu ja tekkis verejooks ninast. Seega süüdistatakse Vladimir Jartšukki KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teise inimese tervise kahjustamises ja valu tekitavas kehalises väärkohtlemises. Maakohtu otsus
8. Viru Maakohtu
9. mai
10. a otsusega tunnistati V. Jartšuk KarS § 121 lg 1 järgi süüdi. Talle mõisteti karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära, s.o summas 3354 eurot, mida võimaldati tasuda KarS § 66 lg-te 1, 3 alusel ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 2.1 Esmalt tõi maakohus välja asjaolud, milles ei tekkinud kohtuliku arutamise käigus vaidlust. Enne süüdistuses näidatud sündmust viibisid süüdistatav V. Jartšuk ja tunnistaja P.K. sünnipäevapeol, kus tunnistaja tarvitas aga süüdistatav ei tarvitanud alkoholi. Süüdistatav ja tunnistaja koos läksid Maxima poe juurde. Süüdistatav ja tunnistaja pöördusid poe parklas seisva auto juhi poole palvega sõidutada neid tanklasse. Parklas seisid kaks autot. K.V. , kelle ülekuulamisest loobusid kohtuliku arutamisel mõlemad pooled, helistas politseisse ja teatas, et kaks kaklevad kahe vastu. Kannatanu jäi peale sündmust kohale ja temaga tegeles kiirabi. Süüdistatav toimetati politseisse. 2.2 Edasi analüüsis kohus esitatud tõendeid ja tõi välja, millised faktilised asjaolud ta loeb tuvastatuks. Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav V. Jartšuk ei tunnistanud ennast süüdi. Süüdistuses näidatud päeval viibis ta restoranis Aroma sünnipäevapeol. Ta ei tarvitanud alkoholi ja oli kaine. Tema ja ebakaine tunnistaja P.K. läksid koos minema. Nad läksid Maxima poe juurde eesmärgiga osta sigarette, kuid selleks ajaks oli pood juba suletud. Poe parklas seisid kaks autot kõrvuti, vahemaaga umbes 5 meetrit. Tema ja P.K. läksid ühe ühe auto juurde. Juhi kohal istus neiu. P.K. pöördus neiu poole, kas ta saaks neid sõidutada Statoili tankla juurde, et osta sigarette. Võimalik, et P.K. ei suhelnud korrektselt, sest oli purjus. Süüdistatav püüdis selgitada olukorda viisakalt ja pakkus 10 eurot sõidu eest. Neiu ütles, et küsige meie sõpradelt, ja näitas teise auto suunas. Teises autos istusid noormehed, üks juhi istmel ja teine kõrval, auto aknad olid lahti. V. Jartšuk ei tea, kas nende seas oli kannatanu, ta ei tunne kannatanut ära. Süüdistatav võttis välja telefoni, et kutsuda takso. Sel hetkel asus ta auto pagasiruumi kõrval. Tunnistaja P.K. seisis süüdistatavast pooleteise meetri kaugusel. V. Jartšuk kuulis, et keegi läheneb talle, tõstis pea ja sai ühe löögi nina ja huule piirkonda, kohe hakkas verd tulema, hiljem oli kõik paistes. Süüdistatav kukkus maha. Süüdistatav tõusis püsti, pani telefoni taskusse, nägi, et kaks noormeest tahavad teda kinni võtta ja otsustas ära joosta. Noormehed püüdsid temast kinni haarata. Ta jooksis üle sõidutee ja nägi lähenevat 2 politseiautot. V. Jartšuk jäi ootama lootes, et kõik selgub. Noormeest, kes lõi teda, ta kohtusaalis ei näinud. Kiirabi tuli pärast politseid. Süüdistatav viidi politseisse. V. Jartšuk leiab, et kannatanu ja tema tunnistaja valetavad. Süüdistataval löödi nägu katki, seetõttu ilmselt kardeti, et ta esitab nende peale avalduse. Tunnistaja P.K. kinnitas, et 22.09.2018 õhtul ta oli koos süüdistatavaga restoranis sünnipäevapeol, kust lahkusid kella 22 paiku. Tunnistaja oli alkoholi tarvitanud - 250 g viina, süüdistatav oli kaine. Tunnistaja ja süüdistatav läksid Maxima poe poole, et osta sigarette. Poodi enam sisse ei saanud. Tunnistaja läks ühe auto juurde ja palus juhi kohal istuvalt neiult, et ta sõidutaks neid Statoili tanklasse. Autos kõrvalistmel istus veel üks neiu. Eemal 10 m kaugusel seisis teinegi auto. Süüdistatav pakkus 10 eurot sõidu eest. Neiu ei jõudnud vastata, kui kuskilt ilmusid kolm noormeest. Kaks jooksid V. Jartšuki ja üks tunnistaja suunas. Tunnistaja nägi kuidas kaks noormeest haarasid V. Jatšukist kinni. Süüdistatav ja tunnistaja jooksid minema ning saabus politsei. Tunnistaja nägi süüdistatava põsel verd. Oli mõni hetk, kui ta ei näinud süüdistatavat. Millest tekkis veri süüdistatava põsele, ta ei näinud. 2.3 Kohtu hinnangul tunnistaja P.K. ei kinnitanud süüdistatava ütlusi selle kohta, et süüdistatav seisis pagasiruumi kõrval ja püüdis kutsuda taksot. Tunnistaja P.K. oli süüdistatavast pooleteist meetri kaugusel, üks mees lähenes ja lõi süüdistatavat näkku, mille tagajärjel kukkus süüdistatav maha. Süüdistatav selgitas, et noormehed olid pikka kasvu ning võib olla varjasid süüdistatavat. Peale selle oli P.K. oli purjus. Neil põhjustel ei näinud tunnistaja P.K. kõike toimunut. Maakohus sedastas, et V. Jartšuki ja P.K. i ütlused ei ole kooskõlas olulises momendis. Süüdistatava ja tunnistaja kirjeldatud olustikust ei nähtu asjaolusid, miks tunnistaja P.K. , olles sisuliselt süüdistatava kõrval (pooleteise meetri kaugusel), ei näinud rünnet süüdistatavale löömist näkku, tema mahakukkumist, püstitõusmist, vaid nägi eelnevaid asjaolusid (vestlus juhil kohal istuva neiuga) ja järgmisena hakkas nägema juba seda, kuidas kaks noormeest jooksid süüdistatava suunas. Maakohtu arvates ei ole eluliselt usutav selgitus, et tunnistaja P.K. i ebakaine olek ja noormeeste pikk kasv takistasid P.K. il näha väidetatava löömise asjaolusid (löömine, mahakukkumine ja püstitõusmine). 2.4 Kannatanu A.V. andis ütlusi, et 22.09.2018 kella 22 paiku oli ta seltskonnas kahe autoga. Autod olid pargitud Maxima poe parklas kõrvuti. Ühes autos istus tema juhi kõrval, juhiks oli J.K. ja tagaistmel H-K.K. . Teine auto seisis neist paremal, juhiks oli K.V. , autos olid veel L.K. ja üks K.V. i sugulane. Suheldi läbi lahtiste autoakende. Tulid kaks meest, üks nendest süüdistatav (ristküsitluse lõpus kinnitas kannatanu, et teda löönud isik ongi istungil viibiv süüdistatav). Süüdistatav küsis kannatanult, kas saaks viia neid Statoili tanklasse, pakuti isegi raha 5 eurot. J.K. ei olnud nõus ja kannatanu ütles seda meestele. Mehed seisid akna juures kogu vestluse kestel. Kannatanu võttis kätte telefoni, kus mängis muusika, et vahetada lugu. Süüdistatav ütles, kuhu sa helistad ja lõi kannatanut vähemalt kahel korral käe või rusikaga nina piirkonda. Kannatanu tundis valu ja ninast tilkus verd. Peale löömist väljus kannatanu autost. Ka J.K. tuli autost välja. Süüdistatav suundus J.K. i poole, kes tõukas süüditatava eemale. Kannatanu palus teises autos istunuid helistada politseisse ja filmida. Teine meesterahvas üritas läheneda kannatanule, kuid kannatanu eemaldus. Kannatanu jooksis üle 3 tee, sel ajal saabus kohale politsei ja hiljem kiirabi. Kiirabi saabumise ajal oli kannatanu näol verd, talle anti vere pühkimiseks salvrätikud. Tunnistaja H-K.K. kinnitas kannatanu ütlusi. Ta mäletab, et auto juurde tulid kaks meest, kes rääkisid midagi ja keegi ees istuvatest neile ka vastas. Mehed seisid juhi kõrvalistuja akna juures. Tunnistaja sai aru, et mehed tahavad suitsu. Kannatanut lõi keegi neist kahest mehest, läbi akna. Tunnistaja ise nägi üht lööki, rusikaga. Peale lööki kannatanu ja J.K. väljusid autost. Tunnistaja väljus autost veidi hiljem ja nägi, kuidas mehed ajasid taga kannatanut ja J.K. i. Tunnistaja nägi verd kannatanu näol. 2.5 Hinnates kannatanu A.V. i ütlusi märkis maakohus, et need on selged, loogilised, ja vastuoludeta. Kannatanu mäletab asjaolusid peaaegu täielikult. Kannatanu pöördus kohe kiirabi poole ja politseisse. Ütlusteväliselt andis ta selgituse ka kiirabile, et teda rünnati ja ta sai löögi rusikaga nina piirkonna. 2.6 Edasi kontrollis maakohus kannatanu ütlusi kõrvutades neid tunnistaja H-K.K. ütlustega. Maakohtu hinnangul kattuvad tunnistaja H-K.K. ütlused loogiliselt, ajaliselt ja ruumiliselt kannatanu ütlustega selles, et kaks meest tulid auto juurde, kus kõrvalistmel istus kannatanu ja üks nendest lõi kannatanut käega ninapiirkonda, näol oli verd; kannatanu ja J.K. väljusid autost ja mehed ajasid need taga. Maakohtu arvates kinnitavad tunnistaja ütlused kannatanu ütlusi toimunu kohta ja lükkavad ümber süüdistatava V. Jartšuki ütlused. Maakohus leidis, et need asjaolud, mida tunnistaja ei mäleta, on teisejärgulise tähendusega. Kohus oli arvamusel, et vähetähtsate asjaolude mittemäletamine ei kahanda kuidagi tunnistaja ütluste kvaliteeti. Tunnistaja ütlused läbisid põhjaliku kontrolli ristküsitluse teel ja tunnistaja jäi kindlalt oma ütluste juurde. Tunnistaja HK.K. ütlused on usaldusväärsed ja nendele on võimalik tugineda kohtuotsuse tegemisel. 2.7 Maakohus märkis, et prokurör ja kaitsja loobusid teiste pealtnägijatest tunnistajate ülekuulamisest ( L.K. , K.V. ja J.K. ). Maakohus sedastas, et kohus ei täida süüdistuse või kaitse funktsioone võistlevas protsessis ja olukorras, kus mõlemad pooled soovivad uurida tõendeid valikuliselt, uurib ja „hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.“ (KrMS § 61 lg 2). 2.8 Maakohus pidas vajalikuks kontrollida, kas kannatanul võib olla motiiv valeütluste andmiseks. Süüdistatav V. Jartšuk avaldas, et nii kannatanu kui ka tunnistaja H-K.K. valetavad, sest kannatanu on politseinik ja seega oleks tal tekkinud probleeme. Maakohus ei nõustunud süüdistatavaga, et kannatanul on motiiv valetada. Süüdistatav avaldas, et talle lõi näkku hoopis muu meesterahvas, mitte kannatanu. Süüdistatav ja kaitsja ei suutnud maakohtule mõistlikult selgitada, miks peaks kannatanu, kes süüdistatava sõnul ei olnud ründaja, välja mõtlema lugu, et süüdistatav lõi teda nina piirkonda. 2.9 Maakohus andis hinnangu ka dokumentaalsetele tõenditele. Kaitsja esitas kohtule süüdistatava meditsiinilised dokumendid. Maakohus märkis, et arutatav sündmus leidis aset septembris
11. Seetõttu V. Jartšuki terviseseisundid (õlaliigse valud, käe traumad), mis on fikseeritud arsti juures alates veebruar 2019, ei puutu asjasse. Ei ole vaidlust, et
12. ja
13. a oli süüdistatava vasak käsi kahel korral traumeeritud. Samas nähtub meditsiinilistest dokumentidest, et füüsilise töö tegemine ei olnud peale paranemist arsti poolt keelatud ega piiratud. Novembris 2017 kaebas süüdistatav arstile ka parema õlaliigese 4 valulikkuse üle, ta saadeti ortopeedi vastuvõtule. Piiranguid parema käe kasutamiseks füüsilise töö tegemisel arst ei määranud. Maakohus märkis, et esitatud tõendist ei saa järeldada, et septembris 2018 oleks süüdistataval esinenud selline terviseseisund, et ta oleks füüsiliselt võimetu lööma teist isikut. Kannatanul ei tuvastatud kehavigastust, hematoomi ega turset nina piirkonnas. Sellest järeldas maakohus, et löögid ei olnud tugevad. 2.10 Järgmisena analüüsis maakohus kahe kaitsja tunnistaja – D.D. i ja V.R. i ütluseid. Tunnistajad on süüdistatava töökaaslased. Mõlemad kinnitasid, et V. Jartšuk teeb füüsilist tööd, tal oli probleem parema käega 3 aastat tagasi, ta peab tegema tööd vasaku käega, vahepeal aitab parema käega ka. Varasemalt oli probleem ka vasaku käega. Maakohus sedastas, et tunnistajate ütlused on üldiselt kooskõlas esitatud meditsiinidokumentidega. Samas ei lükka need ümber süüdistust ega kannatanu ütlusi. Kooskõlas meditsiinidokumentidega tuleneb tunnistajate ütlustest, et kuigi süüdistataval on terviseprobleeme vasaku ja parema käe ja õlaliigesega, teeb ta füüsilist tööd. 2.11 Kiirabikaardilt nähtus, et juhtumi teatajaks oli K.V. . Kannatanu avaldas, et sai rusikaga löögi nina piirkonda, teadvust ei kaotanud. Kiirabi saabumisel ajal verejooksu ei ole. Vigastusi, nina turset ei ole. Maakohtu arvates esines vastuolu kannatanu ütluste ja kiirabikaardi andmete vahel, kuid see ei ole oluline ega kahanda kannatanu ütluste usaldusväärsust. Fakti, et kannatanu nina piirkonnas oli peale lööki näha verd, kinnitas kohtuistungil tunnistaja H-K.K. . Maakohus juhtis tähelepanu, et kiirabikaardil on märgitud, et „verejooksu“ ei ole. Kiirabi saabus umbes 16 minutit pärast väljakutset. Maakohtu arvates on igati võimalik, et esialgne verejooks oli selleks ajaks lakanud. Kokkuvõttes sedastas maakohus, et vastuolu kannatanu seletuse ja kiirabikaardi andmete vahel on loogiliselt seletatav ja ei anna alust kannatanu ütluseid pidada valeks. 2.12 Maakohtu istungil uuriti vahetult ka häirekeskusesse tehtud kõne salvestist, kus teatajaks oli K.V. . Salvestiselt kuuldu alusel sai kohtu hinnangul järeldada, et Maxima poe juures on füüsiline intsident teataja kahe sõbra ja kahe vene rahvusest meesterahva vahel. Ühel hetkel on teataja arvates vaja kiirabi, sest nina on verine. Mõlemad on teataja hinnangul joobes. Maakohus osundas veelkord asjaolule, et prokurör ja kaitsja ei soovinud K.V. ristküsitlust. 2.13 Kõiki tõendeid kogumis hinnates asus maakohus seisukohale, et kannatanu A.V. i ja tunnistaja H-K.K. ütlused on usaldusväärsed ja nendega on süüdistatava V. Jartšuki kaitseversioon edukalt ümber lükatud. Süüdistuses kirjeldatud teo luges maakohus tõendatuks ning see on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 1 järgi. 2.14 Maakohtu hinnangul pani V. Jartšuk teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Lüües kannatanut käega vähemalt kahel korral nina piirkonda pidas süüdistatav võimalikuks, et ta tekitab kannatanule valu ja verejooksu ninast. 2.15 Lõpetuseks pidas maakohus vajalikuks märkida järgmist. Erinevalt kaitsjast ei leidnud kohus, et kohtueelse uurimise käigus rikuti menetlusõigust niivõrd oluliselt, et sellele peaks järgnema õigeksmõistev kohtuotsus. 5 Ühtlasi leidis kohus, et kaitsja on põhjendamatult ebaproportsionaalselt pühendunud kohtueelse uurimise kriitikale, sest iseenesest ei ole kohtueelse uurimise puudulikkus aluseks õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks. Kohtueelse uurimise kriitika, olgugi see mõistlik ja õige, ei vii õigeksmõistmiseni olukorras, kui süütõendid on esitatud võitlevas protsessis. 2.16 V. Jartšukile karistust mõistes sedastas maakohus, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatava süü suurus on kohtu hinnangul oluliselt alla keskmise. Veel võttis maakohus arvesse süüdistatava isikut, keda iseloomustatakse väga positiivselt. V. Jartšuk kasvatab kahte alaealist last. Tal on püsiv töökoht, seega ka sissetulek. Ta on varem karistamata. Maakohus mõistis V. Jartšukile rahalise karistuse keskmisest määrast väiksemas määras, s.o summas 3354 eurot. Kohus pidas võimalikuks lubada süüdistataval tasuda rahalise karistuse summa 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Apellatsioonid
14. Kaitsja palub tühistada Viru Maakohtu
15. mai 2020.a. otsus V. Jartšuki süüditunnistamises KarS § 121 lg 1 järgi ning teha asjas uus kohtuotsus, millega mõista V. Jartšuk õigeks. Jätta kõik menetluskulud riigi kanda. 3.1 Kaebaja arvates hindas kohus tõendeid ühekülgselt. Kohus ei ole sisuliselt analüüsinud seda, et süüdistaja versioon ei lange kokku asjas kogutud tõenditega. V. Jartšuki peamiseks tunnistajaks on P.K. . Kaitsja märgib, et tõepoolest oli P.K. purjus ning jooksmise tõttu ei saanud ta näha kõike toimuvat. Samas, võrreldes tunnistaja H.-K.K. ütlustega, on P.K. i ütlused detailsemad. 3.2 Tunnistaja H-K.K. aga ei mäleta kõiki asjaolusid. Seega tuleb H-K.K. ütlustesse suhtuda kriitiliselt. Tunnistaja sisuliselt ei kinnitada süüdistaja versiooni, et kannatanut lõi V. Jartšuk. 3.3 Kaitsja jääb selle juurde, et ei ole võimalik langetada süüdimõistvat otsust vaid kannatanu ja tunnistaja H-K.K. ütluste alusel. Lisaks sellele on need ütlused vastuolus teiste kogutud tõenditega. Kiirabi ei tuvastanud kannatanul verd. 3.4 Apellandi arvates ei ole kohus sisuliselt analüüsinud tunnistaja H-K.K. ja kannatanu A.V. i ütluste usaldusväärsust. Kui isikute ütlused on üldsõnalised ja suuremas osas ei mäleta tähtsaid asjaolusid, ei saa nende ütlusi pidada nõuetekohasteks. 3.5 Kaitsja hinnangul oli asja uurimine puudulik eesmärgiga varjata tõendeid. Kohus ignoreeris kaitsja etteheiteid, konstateerides vaid seda, et süüdistaja tõendid on puudusteta ja kaitsja tõendid on puudulikud ja nendesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Kaitsja on aga vastupidisel seisukohal. 3.6 Kaitsja ei nõustu kohtuga selles, et kannatanul puudus motiiv valeütluste andmiseks. Motiiv on tõendatud sellega, et kõik olulised kohtueelsed tõendid läksid kaduma või olid kogutud ebakorrektsel viisil. Kannatanu on isik, kes omab vastavaid teadmisi ja võimalusi tõendite varjamiseks. 6 3.7 Kaebaja arvates ei ole loogiline kohtu järeldus V. Jartšuki tervisliku seisundi kohta. Kaitsja esitas kohtule tõendid, millest järeldub, et tervislik olukord ei võimalda süüdistataval teha rasket tööd. Seda kinnitavad ka süüdistatava töökaaslased. 3.8 Kuivõrd süüdistatav eitab kuriteo toimepanemist, ei ole täidetud ka kuriteo subjektiivne koosseis.
16. Apellatsiooni esitas ka süüdistatav V. Jartšuk, kes taotleb samuti maakohtu otsuse tühistamist ning tema õigeksmõistmist. 4.1 Süüdistatav leiab, et kohtuotsus on ebaseaduslik ja põhjendamatu. Maakohus jõudis kannatanu A.V. i ka tunnistaja H-K.K. paljasõnalisi ütlusi uskudes ekslikule järeldusele, et tema lõi kannatanut näkku läbi avatud autoakna. Kohtu hinnang on ebaõige. Süüdistatav leiab, et tunnistaja ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, sest ta istus auto tagaistmel. Pealegi ei mäletanud tunnistaja mitmeid asjaolusid. Tunnistaja ütluste alusel ei ole välistatud, et kannatanu ja tema sõbrad võisid olla joobes. Süüdistatav arvab, et seetõttu ka ei kontrollitud nende joovet. 4.2 Süüdistatatav ei ole nõus kohtu järeldusega selles, et tema ja tunnistaja P.K. i ütlused on omavahel vastuolus. Erinevused ütlustes on seletatavad sellega, mida kumbki neist nägi. 4.3 V. Jartšuki arvates on kahtlusi äratav see, et kannatanu, olles ise politeitöötaja, ei esitanud menetlejale objektiiveid tõendeid, mis kinnitaksid tema juttu sellest, et tal jooksis ninast verd (nt riided, salvrätik). Samuti polnud kannatanu fotol näha ühtegi vigastust. Ka kiirabikaardil pole verejälgi märgitud. Kannatanu jutt verejooksust ei ole kinnitust leidnud. 4.4 V. Jartšuki arvates kannatanu laimas teda seetõttu, et enne teda esitada politseisse kaebus, sest sündmusel võis politseinikust kannatanule olla negatiivne mõju. 4.5 Süüdistatav juhib tähelepanu, et politsei kutsus mitte kannatanu vaid K.V. . 4.6 V. Jartšuk heidab ette uurimise puudulikkust, s.t rida tõendeid jäeti kogumata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tutvus kriminaalasjaga ning leiab, et V. Jartšuki ja tema kaitsja apellatsioone edu ei saada, s.t Viru Maakohtu otsus V. Jartšuki süüditunnistamises ja karistamises jääb muutmata.
18. Apellatsioonis soovitakse tõendite ümber hindamist. Kohtukolleegiumi hinnangul ei võimalda aga kogutud tõendid ning nende alusel tuvastatud asjaolud apellatsioonide rahuldamist ning V. Jartšuki õigeksmõistmist. Maakohtu otsus V. Jartšuki süü tuvastamisel on veatu ning apellatsioonide väited kohtu põhistusi ümber ei lükka. Seejuures vajab märkimist, et apellatsiooniväited on sisult samad nagu maakohtuski, mistõttu on maakohus neile kohtuotsuses vastanud. Eelmärgitut silmas pidades jääb apellatsioonikohtul seetõttu üle vaid tõdeda, et maakohtu kõiki põhjendusi üle korrata ei ole vaja. Alljärgnevalt saab vastatud apellatsioonide põhiväidetele.
19. V. Jartšukile esitati süüdistus selles, et ta 22.09.2018 kella 22.20 paiku Jõhvis, Rakvere tänavas asuvas Maxima poe parklas lõi läbi lahtise autoakna kannatanule A.V. ile kahel korral rusikaga näkku. Kannatanu tundis saadud löökide tagajärjel valu ja ninast tekkis verejooks. 7 Maakohus jõudis tõendite kogumi hindamise tulemina veendumusele, et süüdistus on tõendatud ning tunnistas V. Jartšuki kannatanu A.V. i kehalises väärkohtlemises KarS § 121 lg 1 järgi süüdi.
20. Apellandid leiavad, et ei ole võimalik langetada süüdimõistvat kohtuotsust vaid kannatanu A.V. i ja tunnistaja H-K.K. ütluste alusel. Nende ütlused on paljasõnalised ja ebausaldusväärsed. Süüdistatava V. Jartšuki ja tunnistaja P.K. i ütlused ei ole veenvalt ümber lükatud.
21. Kohtukolleegium kaebajatega ei nõustu. Maakohus on mõlema sündmuse osapoole versioone toimumust silmas pidades üksikasjalikult analüüsinud süüdistatava V. Jartšuki, kannatanu A.V. i ja tunnistajate P.K. i ja H-K.K. ütlusi. Süüdistatava V. Jartšuki ja tunnistaja P.K. i ütluste osas kokkuvõtet tehes sedastas maakohus muuhulgas, et nende ütlused ei ole kooskõlas olulises momendis. Nimelt, nende poolt kirjeldatud olustikust ei nähtu, miks tunnistaja P.K. , olles süüdistatavast vaid pooleteise meetri kaugusel, ei näinud väidetavat rünnet süüdistatavale - tema näkku löömist, maha kukkumist, püsti tõusmist, vaid nägi eelnevat (vestlust ühes sõidukis juhi kohal istunud tütarlapsega). Edasi näeb tunnistaja aga sündmusi pärast väidetavat rünnet - kuidas kaks noormeest jooksevad süüdistatava poole. Kohus ei pidanud tõsiselt võetavaks süüdistatava selgitust, et noormehed olid pikka kasvu, mistõttu süüdistatav jäi nende varju, lisaks oli P.K. purjus. Tunnistaja ise selgituseks midagi asjakohast öelda ei osanud. Kohtukolleegium ei pea siinkohal vajalikuks veelkord välja tuua süüdistatava V. Jartšuki ja tunnistaja P.K. i ütlusi ning maakohtu seisukohti neile hinnangut andes, sest on nõus maakohtuga (vt maakohtu otsuse lk 3-5).
22. Apellandid leiavad, et maakohus ei ole sisuliselt analüüsinud kannatanu A.V. i ja tunnistaja H-K.K. ütluste usaldusväärsust. Isikute ütlused on üldsõnalised. Kohus ei ole hinnanud nende ütlusi vajaliku kriitikaga.
23. Kohtukolleegiumi hinnangul on eeltoodud kaebeväide alusetu. Kohtukolleegium on seisukohal, et nii nagu oli maakohtu analüüs põhjalik süüdistatava V. Jartšuki ja tunnistaja P.K. i ütluste osas, sama põhjaliku analüüsi osaks on saanud ka kannatanu A.V. i ja tunnistaja HK.K. ütlused (vt maakohtu otsuse lk 5-8). Kohtukolleegiumi hinnangul väärib siinkohal välja toomist asjaolu, et tunnistaja H.-K.K. istus samas autos kus kannatanu, kannatanu juhi kõrvalistmel, tunnistaja tagaistmel. Vaatamata asjaolule, et ta istus tagaistmel, kinnitas tunnistaja, et nägi selgelt, et kannatanut löödi näkku läbi lahtise autoakna. Peale lööki väljusid kannatanu A.V. i ja J.K. autost, veidi hiljem nägi, kuidas mehed ajasid kannatanut ja J.K. i taga. Tunnistaja nägi verd kannatanu näol. Maakohus märkis õigesti, et tunnistaja ütlused eeltoodud asjaoludes on kokkulangevad kannatanu A.V. i ütlustega. Maakohus möönis, et on asjaolusid, mida tunnistaja enam ei mäleta, kuid need hindas kohus teisejärgulisteks ning nende mittemäletamine ei kahanda tunnistaja ütluste kvaliteeti. Seejuures aga tõendamiseseme asjaolude seisukohalt tähtsust omavaid asjaolusid tunnistaja mäletas. Maakohtu hinnangul on tegemist usaldusväärse tunnistajaga. Maakohtuga nõustub ka ringkonnakohus.
24. Apellandid leiavad, et kannatanu A.V. i ütlusi ei saa usaldada ka seetõttu, et kiirabi ei tuvastanud kannatanul verd. 8
25. Maakohtus esitas kaitsja kannatanule rea küsimusi verejooksu kohta. Kannatanu kinnitas, et ninast tuli verd, miks kiirabikaardile seda ei märgitud, ta ei tea. Asjaolu, et kannatanul tuli ninast verd, kinnitas ka tunnistaja H-K.K. .
26. Kiirabikaardil on märgitud, et kiirabi saabumisel verejooksu ei ole. (tlk 6). Ringkonnakohtu hinnangul asjaolu, et kiirabi saabumisel kannatanul puudus verejooks, ei tähenda, et ründe tagajärjel kannatanul ei tulnud ninast verd. Oluline on siinjuures tähele panna, et kiirabi saabus kohale ca 16 minuti möödumisel pärast väljakutset. Nähtuvalt kiirabikaardile märgitust, saab järeldada, et verejooks ninast ei olnud intensiivne, sest kannatanu läbivaatuse hetkel verejooksu ei tuvastatud. Seega asjaolu, et kiirabikaardil ei ole märgitud verejooksu, ei kahanda ka apellatsioonikohtu silmis kannatanu A.V. i ütluste usaldusväärsust.
27. Apellandid ei ole nõus maakohtu järeldusega selles, et kannatanul puudus motiiv valetada. Kaebajate arvates on motiiv tõendatud sellega, et kõik olulised kohtueelsed tõendid läksid kaduma või koguti ebakorrektselt. Kannatanu on isik, kes omab teadmisi ja võimalusi tõendite varjamiseks.
28. Eeltoodud väide esitati ka maakohus. Maakohtus väitis süüdistatav (nagu ka apellatsioonis), et kannatanu A.V. i ja tunnistaja H-K.K. valetavad, sest kannatanu on politseinik ning sündmuse avalikuks tulek tekitaks talle tööl probleeme. Maakohus lükkas selle argumendi ümber. Maakohtu hinnangul ei suutnud süüdistatav ja kaitsja mõistlikult selgitada, miks peaks kannatanu, kes süüdistatava sõnul ei olnud väidetav ründaja, mõtlema välja lugu, et süüdistatav lõi teda vastu nina. Loogilisem ning pigem eluliselt usutavam oleks see, kui kannatanu oleks end sündmusest (kellegi ründest) distantseerinud. Maakohus hindas eeltoodud kaitseargumendi eluliselt mitteusutavaks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga.
29. Apellatsioonis süüdistab kaitsja kannatanut A.V. it kui politseitöötajat tõendite varjamises. Kohtukolleegium leiab, et niivõrd tõsise süüdistusega välja tulles tuleks esitada vähemalt mingidki tõendid. Kuna kaebeväide on paljasõnaline, siis pikemalt sellel kohtukolleegium ei peatu.
30. Kaitsja esitas maakohtus tõendid süüdistatava V. Jartšuki tervise kohta. Neist järeldus kaitsja hinnangul, et V. Jartšuki tervis ei võimaldanud tal kuritegu toime panna (kannatanut lüüa). Kaitsja ei ole apellandina nõus maakohtu järeldusega V. Jartšuki tervisega seoses.
31. Hinnates kaitsja poolt esitatud tõendeid (ravilood, tlk 21-30), sedastas maakohus asjakohaselt, et arsti poolt alates veebruar 2019 fikseeritud terviseseisundid ei ole asjasse puutuvad, sest sündmus leidis aset septembris
32. Edasi ei nõustunud maakohus kaitsjaga selles, et süüdistatav ei olnud suuteline kasutama oma käsi kannatanu löömiseks. Nimelt nähtub dokumentidest, et V. Jartšuk teeb füüsilist tööd, mingeid piiranguid füüsilise töö tegemiseks ei ole talle määratud. Kokkuvõtteks sedastas maakohus, et esitatud meditsiinidokumentidest ei saa järeldada, et V. Jartšuk ei olnud suuteline kannatanut lööma. Kuna kannatanul ei tekkinud löömise tagajärjel nähtavaid tagajärgi (turset, hematoomi), siis ei olnud löögid tugevad, kuid piisavad valu tekitamiseks.
33. Apellatsioonides tehakse etteheiteid kohtueelse menetluse puudulikkusele, s.t väidetavalt jäeti kogumata olulised tõendid. Kohtukolleegium sellel teemal pikemalt ei peatu, sest maakohtu vastav seisukoht on ammendav ning sellega nõustub ka ringkonnakohus (vt kohtuotsuse lk 11-12). 9
34. Eeltoodut kokku võttes ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse V. Jartšuki süüdimõistmises ja karistamises muutmata. Apellatsioonid jäävad rahuldamata.
35. Kaitsja esitas taotluse õigeksmõistva otsuse korral mõista V. Jartšukile Eesti Vabariigilt välja menetluskulud. V. Jartšuk on kaitsjale tasunud 600 eurot, mida tõendab kassa sissetuleku order nr
36. Seoses sellega, et ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt) 10