lg 2 alusel arvestada karistusaja hulka kinnipidamises viibitud aega 48 tundi ehk kaks päeva. Kandmisele kuulub 4 (neli) päeva aresti.
lg 1 alusel asendada Valeri Zaitsev’ile määratud arest üldkasuliku tööga 5 (viis) tundi.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse ärakirjad edastada Valeri Zaitsev’ile ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile. 1/5 Kohtuotsuse ärakiri edastada kohtuotsuse jõustumisel Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 13.07.2020 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 10.08.2020 Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja möödumisel alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 26.08.
Menetlusaluse isik oli teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus puudub ning et ta on 06.06.2020 juhtimiselt kõrvaldatud. 04.07.2020 kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei ole tal sõiduauto juhtimise õigust kunagi olnudki. Sellele vaatamata, sõltumata sellisest teadmisest ja negatiivsest kogemusest asus ta 04.07.2020 uuesti mootorsõidukit juhtima. Tegu oli lõpetatud politsei sekkumisega, kui isik oli politsei poolt peatatud ja kontrollitud. Seega isik mitte ainult teadis süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumisest, kuid ka sooviski seda – soovis sõita ilma juhtimisõiguseta. Menetlusaluse isiku teo õigusvastasust välistavad asjaolud
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Käesoleva väärteoasja raames on leidnud tõendamist, et LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegu on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Valeri Zaitsev. KARISTUS
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtuväline menetleja taotleb isikule aresti kohaldamist. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalune isik on pannud toime ühe raskematest liiklusalastest väärtegudest, mille eest tuleb isikut karmilt karistada. Isikul puudub juhtimisõigus ja tal pole seda mitte kunagi olnud. Järelikult puudub tal vastav väljaõpe ja 3/5 kogemus liikluses osalemiseks. Sellise teoga on menetlusalune isik seadnud ohtu enda ja teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Karistusregistri andmete kohaselt on isikul 4 kehtivat kriminaalkaristust ja 4 kehtivat väärteokaristust. Üks neist on seotud mootorsõiduki juhtimisega ilma juhtimisõiguseta. Selle eest määratud rahatrahv on tasumata. 29.06.2020 karistati isikut samalaadse teo eest. Isik ei teadnud veel, milline otsus tema suhtes tehakse ( otsuse kättesaadavuse kuupäevaks on 08.07.2020), aga pani uuesti toime samalaadse teo. Varem määratud karistused nii kriminaal- kui väärteo korras, peamiselt rahatrahvid ja ÜKT, ei ole täitnud oma eesmärki, et isik hoiduks uute süütegude toimepanemisest. Kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtuistungil Valeri Zaitsev süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 15 päeva aresti. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei mõjuta aresti asendamine ÜKT-ga isikut, kuna isikule on ka varem kriminaalkorras ÜKT-d määratud, kuid isik on jätkanud süütegude toimepanemist. Isikul on xxx. Aresti määramisel tuleb see määrata kohesele täitmisele. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja taotlus kohaldada isikule aresti on põhjendatud. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetava karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. (RKKK 3-1-1-14-07) Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Isiku karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Isiku süü suurus on kohtu arvates alla keskmise. Teo asjaolud ei anna alust arvata, et isikusüü suurus oleks keskmine või sellele lähenev. Isik on toime pannud ühe teoga ühe rikkumise. Tegemist on ohudeliktiga ehk koosseisupärast kahju ei ole. Kahjulik koosseisuväline kahjulik tagajärg puudub ka reaalselt. Isik liikus ilma juhtimisõiguseta lühikese aja kestel ja vahemaa Kohtla-Järvel Uus tänava kohast Vironia keskuseni ei ole pikk. Autos ei viibinud teisi isikuid, keda ta seaks täiendavalt ohtu. Isik on väärteokorras karistatud 4 korral, sellest liiklusalase samalaadse teo eest aprillis 2017 rahatrahviga 200 eurot, mis ei ole tasutud. Kriminaalkorras on ta karistatud korduvalt, viimati märtsis 2016, liiklusalaseid kuritegusid ei ole ta toime pannud. Need andmed võivad osutada sellele, et liiklusalaste süütegude toimepanemine ei ole isiku elustiiliks ega tal oleks sellele kalduvust. Kuigi isik on oma käitumisega korduvalt seadusega vastuollu läinud, millele osutavad tema varasemad karistused, ei saa väita, et ta oleks liikluses sagedane rikkuja. Tähelepanu väärib järgmine asjaolu. Isikut iseloomustab fakt, et juunis 2020 karistati isik samalaadse liiklusalase teo eest rahatrahviga. Käesoleva väärteoasja arutamise ajaks ei olnud otsus väärteoasjas jõus. Kohtuistungil isik ei vaielnud, et 06.06.2020 pani ta toime samalaadse rikkumise, milles 4/5 kahetseb. Käesoleva väärteoasja samalaadne tegu on toime pandud 04.07.2020, eelmisest kuu aega hiljem. Nimetatud asjaolud näitab, et isiku käitumine võib väljuda kontrolli alt. Isik on töövõimetuspensionär. Tema sissetulekuks on pension ja töö kojamehena korteriühistu juures. Kohus leiab, et isiku karistamine rahatrahviga ei ole põhjendatud. Varasemalt määratud väärteokaristused rahatrahvid kogusummas 540 eurot ei ole tasutud. 29.06.2020 otsusega on isikule määraud rahatrahv 500 eurot, otsus on käesolevaks ajaks jõustunud. Arvestades isiku majanduslikku olukorda ( töövõimetu, sissetulekuks on pension ja perioodiline töö korteriühistu juures) ja tasumata trahvide summat, ei ole põhjendatud karistada isikut taas rahalist laadi karistusega. See ei oleks kooskõlas karistuse eesmärgiga mõjutada isikut hoiduda edaspidi süütegude toimeepanemisest. Kohus leiab, et arvestades isiku kahetsust, isiku süü suurust, mis on alla keskmise, ja isikut iseloomustavaid andmeid, on põhjendatud karistada isikut arestiga 6 päeva. Karistusaja hulka tuleb arvestada isiku kinnipidamises viibitud 48 tundi ehk 2 päeva. Seega kuulub kandmisele arest 4 päeva. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamine Valeri Zaitsevi puhul on võimalik ilma aresti täitmisele pööramiseta, nimelt võimalik asendada arest üldkasuliku tööga 5 tundi. Varasemalt ei ole isik arestiga karistatud ega kohaldatud ÜKTd. Kuna isik ei ole süstemaatiline liiklusreeglite rikkuja, on kohtu arvates võimalik isikut mõjutada asendatud karistuse kaudu. See annab isiku selge signaali, et ta peab korrigeerima oma käitumist ja hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Isik on kohtuistungil andnud oma nõusoleku üldkasuliku tööle ja kinnitas, et vaatamata töövõimetusele on võimeline tegema kergemat füüsilist tööd ( mida ta teeb perioodiliselt kojamehena korteriühistu juures). ÜKT tegemise ajaks on põhjendarud määrata 1 kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5/5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.