← Eesti

3-20-1088/2

Obsah (5)§ 121§ 47§ 43§ 104§ 48

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1088 Määruse kuupäev 5. juuni 2020 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Piire Uustalu OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsioon

§ 121lg 4 ja § 204 lg 1).

Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras
  2. detsembri
  3. a otsusega nr 12-6/19/947 osaliselt ja suunas väljamaksmisele kliima- ja keskkonnatoetuse 1 149 taotlejale, sh Piire Uustalu OÜ-le (kaebaja) summas 8 368 eurot ja 16 senti.
  4. PRIA määras
  5. detsembri
  6. a otsusega nr 12-6/19/956 osaliselt ja suunas väljamaksmisele ühtse pindalatoetuse 1 386 taotlejale, sh kaebajale summas 8 547 eurot ja 48 senti.
  7. Kaebaja esitas PRIA-le
  8. jaanuaril 2020 vaide kaebajat puudutavas osas PRIA
  9. detsembri
  10. a otsuste nr 12-6/19/947 ja 12-6/19/956 kehtetuks tunnistamiseks ning uute otsuste tegemiseks. 3-20-1088
  11. PRIA jättis
  12. veebruari
  13. a otsusega nr 12-6/20/201 rahuldamata kaebaja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotluse, nõudis kaebajalt tagasi alusetult saadud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse summas 6 063 eurot ja 29 senti, kohustas kaebajat maksma tagasinõutav toetusraha tagasi 60 kalendripäeva jooksul ning otsustas tasaarvestada tagasimaksmata toetusraha mistahes PRIA makstava toetusmaksega.
  14. PRIA rahuldas
  15. aprilli
  16. a vaideotsusega nr 12-4/20/21-5 kaebaja vaide osaliselt ning otsustas tunnistada PRIA
  17. detsembri
  18. a otsused nr 12-6/19/947 ja 12-6/19/956 kaebajat puudutavas osas kehtetuks ja teha uued otsused.
  19. PRIA tunnistas
  20. aprilli
  21. a otsusega nr 12-6/20/300 PRIA
  22. detsembri
  23. a otsuse nr 12-6/19/956 kaebaja osas kehtetuks ning määras osaliselt kaebajale ühtse pindalatoetuse summas 18 158 eurot ja 92 senti ja suunas toetuse täiendavalt väljamaksmisele summas 9 611 eurot ja 44 senti.
  24. PRIA tunnistas
  25. aprilli
  26. a otsusega nr 12-6/20/301 PRIA
  27. detsembri
  28. a otsuse nr 12-6/19/947 kaebaja osas kehtetuks ning määras kaebajale osaliselt kliima- ja keskkonnatoetuse summas 8 383 eurot ja 42 senti ja suunas toetuse täiendavalt väljamaksmisele summas 15 eurot ja 26 senti.
  29. PRIA tunnistas
  30. aprilli
  31. a otsusega nr 12-6/20/303 kehtetuks PRIA
  32. veebruari
  33. a otsuse nr 12-6/20/201, määras osaliselt kaebajale mahepõllumajandusega jätkamise toetuse summas 9 373 eurot ja 28 senti, nõudis kaebajalt tagasi alusetult saadud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse summas 6 063 eurot 29 senti, otsustas tasaarvestada alusetult saadud toetussumma toetusmaksega, millele kaebajal on õigus seoses esitatud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotlusega, ning suunas kaebajale väljamaksmisele toetuse summas 3 309 eurot ja 99 senti.
  34. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule
  35. mail 2020 kaebuse PRIA
  36. aprilli
  37. a otsuste nr 12-6/20/300, 12-6/20/301 ja 12-6/20/303 tühistamiseks ning uute haldusaktide andmiseks kohustamiseks (haldusasi nr 3-20-894).
  38. Tartu Halduskohus võttis
  39. mai
  40. a määrusega asjas nr 3-20-894 kaebuse PRIA
  41. aprilli
  42. a otsuste nr 12-6/20/300 ja 12-6/20/301 osas menetlusse. Kohus leidis, et viimati nimetatud otsuste osas saab kohustusliku kohtueelse menetluse kaebaja
  43. jaanuari
  44. a vaidest ja PRIA
  45. aprilli
  46. a vaideotsusest nr 12-4/20/21-5 tulenevalt läbituks lugeda. Sama määrusega tagastas kohus
  47. mai
  48. a määrusega asjas nr 3-20-894 eelnimetatud kaebuse PRIA
  49. aprilli
  50. a otsuse nr 12-6/20/303 tühistamise ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamise nõuetes kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Kohus selgitas, et PRIA tegi
  51. aprillil 2020 uue otsuse nr 12-6/20/303 kaebaja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotluse osas, kuid selle tegi PRIA omaalgatuslikult vaideotsusega nr 12-4/20/21-5 tuvastatud asjaoludest lähtudes. Kaebaja ei ole PRIA-le esitanud vaiet
  52. veebruari
  53. a otsuse nr 12-6/20/201 peale ning eelnimetatud otsus ei olnud seega ka PRIA
  54. aprilli
  55. a vaideotsuse nr 12-4/20/21-5 esemeks. Samuti ei ole kaebaja esitanud vaiet PRIA
  56. aprilli
  57. a otsuse nr 12-6/20/303 peale.
  58. Kaebaja esitas PRIA-le
  59. mail 2020 vaide PRIA
  60. aprilli
  61. a otsuse nr 12-6/20/303 kehtetuks tunnistamiseks ja uue otsuse tegemiseks. Ühtlasi palus kaebaja ennistada vaide 2 3-20-1088 esitamise tähtaeg. Kaebaja põhjendab, et pöördus kohtusse enne vaide esitamise tähtaja lõppu, leides, et põhjendatud oleks samasisuline vaidlus ühendada üheks vaidluseks. Kohus leidis, et sisuliselt võib kohtueelse menetluse läbituks lugeda kõigi PRIA
  62. aprilli
  63. a otsuste puhul, kuid tagastas kaebuse otsuse nr 12-6/20/303 osas, tuginedes PRIA seisukohale, et kaebaja ei ole vaidemenetlust läbinud. Kuigi kaebaja ei vaidlustanud
  64. jaanuari
  65. a vaidega mahepõllumajanduse toetuse otsust, siis seda üksnes tehnilistel põhjustel ning kuna PRIA
  66. aprillil 2020 koostatud vaideotsus nr 12-4/20/21-5 viibis põhjendamatult.
  67. PRIA jättis
  68. juuni
  69. a otsusega nr 12-4/20/130-1 rahuldamata kaebaja taotluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks ning tagastas kaebaja vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 3 alusel. PRIA põhjendab, et PRIA
  70. aprilli
  71. a otsus nr 12-6/20/303 on kaebajale elektrooniliselt kätte toimetatud
  72. aprillil 2020 ning eelnimetatud otsuse peale vaide esitamise tähtpäev oli HMS §-st 75 tulenevalt
  73. mai
  74. Seega on kaebaja ületanud vaide esitamise tähtaega. PRIA hinnangul ei esine alust vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. Kohus ei ole märkinud, et PRIA
  75. aprilli
  76. a otsuse nr 12-6/20/303 osas võib kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks lugeda. Vaidlustatud otsuses sisalduvast vaidlustamisviitest tulenes üheselt, et otsust on võimalik vaidlustada üksnes vaide esitamisega PRIA-le. Arusaamatuks jääb kaebaja märgitu, et
  77. jaanuaril 2020 ei vaidlustatud mahepõllumajanduse toetuse otsust üksnes tehnilistel põhjustel ja kuna vaideotsus põhjendamatult viibis. Kaebaja ei saanud
  78. jaanuari
  79. a vaidega vaidlustada mahepõllumajandusega jätkamise toetuse otsust, kuna PRIA tegi otsuse
  80. veebruaril
  81. Kuigi kõikides otsustes tingis toetuse osalise määramise riigimaade kasutusõiguse puudumine, ei saanud kaebaja eeldada, et mahepõllumajandusega jätkamise toetuse otsuse vaidlustamiseks piisab ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse otsuste peale vaide esitamisest.
  82. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule
  83. juunil 2020 kaebuse PRIA
  84. aprilli
  85. a otsuse nr 12-6/20/303 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks anda uus haldusakt. Kaebaja kordab
  86. mai
  87. a vaides esitatud seisukohti ning lisab, et esitas vaide vaid viis päeva pärast vaide esitamise tähtaja lõppu ning koheselt pärast Tartu Halduskohtu
  88. mai
  89. a kohtumäärust asjas nr 3-20-
  90. Kaebaja märgib, et juhul kui ühes asjas tuvastatakse haldusorgani selgelt ekslik seisukoht, siis on võimalik menetlus uuendada kõigis antud küsimusega seotud menetlustes. Lisaks palub kaebaja ühendada esitatud kaebus haldusasjaga nr 3-20-894 üheks kohtuasjaks. KOHTU SEISUKOHT
  91. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja tühistamis- ja kohustamisnõude lahendamiseks on kohustuslik vaidemenetlus ette nähtud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 110 lg-s

  2. Kaebaja esitas PRIA-le
  3. mail 2020 vaide PRIA
  4. aprilli
  5. a otsuse nr 12-6/20/303 peale. Koos vaidega esitas kaebaja ka vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse. PRIA jättis
  6. juuni
  7. a otsusega nr 12-4/20/130-1 kaebaja taotluse vaide esitamise tähtaja 3 3-20-1088 ennistamiseks rahuldamata ning tagastas kaebaja vaide. Kaebuse esitamine kohtule juhul, kui isiku vaie on tagastatud, on lubatav siis, kui vaie on tagastatud ebaõigesti (Riigikohtu halduskolleegiumi
  8. oktoobri
  9. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18;
  10. septembri
  11. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). Seega peab kohus hindama, kas PRIA
  12. juuni
  13. a otsus nr 12-4/20/130-1 on õiguspärane. Kui kohus leiab, et PRIA tagastas vaide ebaõigesti, siis tuleb kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue lugeda täidetuks, vastupidisel juhul esineb aga alus kaebuse tagastamiseks.
  14. HMS § 75 kohaselt tuleb vaie haldusaktile või toimingule esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.
  15. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et kuna kaebaja on andnud PRIA-le nõusoleku otsuste teatavakstegemiseks elektroonilise kättetoimetamisega ning PRIA saatis kaebaja e-posti aadressile
  16. aprillil 2020 teate PRIA
  17. aprilli
  18. a otsuse nr 12-6/20/303 resolutsioonist ja vaidlustamise korrast, andes ühtlasi teada, et otsus on kättesaadav elektroonilise e-teenuse keskkonna kaudu, on vaidlustatud otsus kaebajale kätte toimetatud
  19. aprillil 2020 (ELÜPS § 10 lg 2 ja lg 3 p 2). PRIA
  20. aprilli
  21. a otsuse nr 12-6/20/303 peale vaide esitamise 30-päevane tähtaeg hakkas kulgema
  22. aprillil 2020 ning möödus
  23. mail
  24. Kaebaja esitas vaide
  25. mail
  26. Seega on PRIA
  27. juuni
  28. a otsuses nr 12-4/20/130-1 õigesti leidnud, et kaebaja ei esitanud vaiet tähtaegselt.
  29. HMS §-st 77 ja § 34 lg-st 1 tulenevalt võib haldusorgan omal algatusel või menetlusosalise taotlusel vaide esitamise tähtaja ennistada, kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes isikust ja tema kogemustest. Mõjuva põhjusena võib olla käsitatav ka kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu ei saanud isik aru haldusakti vaidlustamise vajadusest (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  30. jaanuari
  31. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 16 ja 17;
  32. juuni
  33. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12;
  34. mai
  35. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, p 13). Kohtu hinnangul ei õigusta kaebaja põhjendused vaide esitamise tähtaja ennistamist.
  36. Kohus ei asunud
  37. mai
  38. a määruses asjas nr 3-20-894 seisukohale, et PRIA
  39. aprilli
  40. a otsuse nr 12-6/20/303 osas saab sisuliselt kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks lugeda. Vastupidiselt, kohus leidis, et kaebaja ei ole kohtueelset menetlust selles osas läbinud (vt määruse punkti 10). Kohus ei tuginenud kaebuse osalisel tagastamisel üksnes PRIA seisukohale, vaid kujundas oma seisukoha õigusaktidele ja haldusmenetluse materjalidele tuginedes (vt Tartu Halduskohtu
  41. mai
  42. a määrus asjas nr 3-20-894, p-d 13-17).
  43. Kaebaja küll esitas
  44. mail 2020 kohtule kaebuse mh PRIA
  45. aprilli
  46. a otsuse nr 12-6/20/303 peale enne eelnimetatud otsuse peale vaide esitamise tähtaja lõppu, kuid eeltoodut ei saa pidada vaide esitamise tähtaja ületamist õigustavaks. Esitades kaebuse otse kohtule ja jättes vaide esitamata, võttis kaebaja ise teadliku riski, et kaebuse tagastamise korral ei pruugi kohtueelse menetluse läbimine tähtaegselt olla enam võimalik. Vaide esitamise tähtaja ületamist ei õigusta ka asjaolu, et kaebaja esitas PRIA-le vaide üksnes viis päeva tähtaega ületades ning koheselt, s.o üks päev pärast Tartu Halduskohtu
  47. mai
  48. a määrust asjas nr 3-20-894, milles kohus selgitas, et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus PRIA 4 3-20-1088
  49. aprilli
  50. a otsuse nr 12-6/20/303 osas läbimata. Arvestades, et PRIA on vaidlusaluses otsuses selgelt välja toonud edasikaebamise korra ja tähtajad, pidi kaebaja juba enne
  51. mail 2020 kohtusse pöördumist ja kohtu
  52. mai
  53. a asjas nr 3-20-894 määruse saamist teadma, et enne mahepõllumajandusega jätkamise toetuse otsuse vaidlustamist kohtus tuleb tal eelnevalt läbida PRIA-s vaidemenetlus. Asjaolu, et kliima- ja keskkonnatoetuse, ühtse pindalatoetuse ning mahepõllumajandusega jätkamise toetuse otsused on seotud samade asjaoludega, ei tähenda, et piisab vaid kahe esimese otsuse vaidemenetluses vaidlustamiseks.
  54. Kohtule jääb sarnaselt PRIA-ga arusaamatuks kaebaja väide, mille kohaselt ei vaidlustanud ta
  55. jaanuari
  56. a vaidega mahepõllumajandusega jätkamise toetuse otsust üksnes tehnilistel põhjustel. Arvestades, et PRIA tegi eelnimetatud otsuse
  57. veebruaril 2020, siis ei saanudki kaebaja
  58. jaanuaril 2020 otsust vaidlustada. Kohtule esitatud materjalidest ei selgu, kuidas takistas vaide esitamist PRIA
  59. aprilli
  60. a vaideotsuse nr 12-4/20/21-5 väidetav viibimine. Kaebaja pidi teadma, et vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul ning ta ei saanud jääda ootama teiste PRIA otsustega seonduvat vaideotsust. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja olnud edasikaebetähtaja järgimisel ise piisavalt hoolas ning seetõttu tähtaja ennistamise aluseid ei esine.
  61. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et PRIA jättis õigesti kaebaja vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse mõjuva põhjuse puudumise tõttu rahuldamata. Kuna HMS § 79 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse vaie, kui mööda on lastud vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistata, on kaebaja vaie ka õiguspäraselt tagastatud.
  62. Kuna PRIA
  63. juuni
  64. a otsus nr 12-4/20/130-1 on õiguspärane, siis ei saa kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbituks lugeda ning kohus tagastab Piire Uustalu OÜ kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 24. Kohus tagastab

§ 104

lg 5 p 2 alusel kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivu summas 15 eurot pärast käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p 1 jõustumist. 25. Kaebaja on esitanud ka taotluse haldusasjade nr 3-20-894 ja 3-20-1088 liitmiseks.

§ 48

lg 1 sätestab, et kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud sama seadustiku § 19 lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Kuivõrd kohus tagastab käesoleva määrusega haldusasjas nr 3-20-1088 esitatud kaebuse ning sellega haldusasja menetlus Tartu Halduskohtus lõppeb, ei ole põhjendatud haldusasja liitmine haldusasjaga, milles menetlus veel jätkub. Seetõttu jätab kohus kaebaja taotluse haldusasjade nr 3-20-894 ja 3-20-1088 liitmiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.