Obsah (5)

§ 184§ 182§ 165§ 108§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-19-1404 Otsuse kuupäev 14. veebruar 2020 Kohtunik Juhan Siider Haldusasi X. kaebus Tartu Vanglalt seoses narivood

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

3-19-1404 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. (kaebaja) esitas
2. mail 2019 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse. X. taotles mittevaralise kahju hüvitamist (1500 eurot) selle eest, et ta kukkus narivoodilt alla ja sai selle tagajärjel kulmupiirkonda haava, mis vajas viit õmblust. Kaebaja leiab, et vangla on oma teadliku ja tahtliku tegevusega seadnud ohtu tema elu ja tervise.
3. Tartu Vangla jättis
4. juuli
5. a otsusega nr 1-13/124-2 X. taotluse rahuldamata. Terviskahjustuse tekkimine narivoodilt kukkumise tagajärjena on tuvastatud. Kuna vangla tegevus magamisaseme tagamisel ei ole olnud õigusvastane, siis ei ole kahju hüvitamiseks alust. Õigusaktid ei näinud ette voodile piirete paigaldamist, samuti ei ole kaebaja varasemalt vanglat tema voodile piirete paigaldamise vajadusest teavitanud. Seega puudus vanglal informatsioon piirde vajalikkuse kohta ning vanglat ei saa süüdistada tegevusetuses. Kaebajale erandi tegemiseks puudus alus.
6. Kaebaja esitas
7. juulil 2019 Tartu Halduskohtule tervisekahjustusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse.
8. Tartu Halduskohus võttis
9. augusti
10. a määrusega kaebuse menetlusse ning määras
11. oktoobri
12. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
13. Kaebaja palub vanglalt välja mõista tervise kahjustamisega tekitatud mittevaraline kahju 1500 eurot. Kaebaja selgitab, et kukkus narivoodilt alla, sest voodil puudusid piirded. Voodist välja kukkumise võimalus oli vanglale teada, sest ka varem on sarnaseid intsidente teiste kinnipeetavatega juhtunud. Kaebaja hinnangul näevad Euroopa standardid ette, et narivoodil on piirded. Vangla peab tagama ohutu keskkonna vanglas ja selle territooriumil. Vanglal on võimalused keevitada vooditele piirded, kuid ei ole seda teinud. Kui vangla ehitas narivoodid ise, vastutab ta tagajärgede eest.
14. Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, sest vangla tegevus ei olnud õigusvastane. Vangla jääb
15. juuli
16. a otsuses märgitu juurde ega pea vajalikuks põhjendusi üle korrata. Kehtivad õigusaktid ei näe vooditele piirete paigaldamist ette ning vanglal puudus teave, et kaebaja seda soovib. KOHTU SEISUKOHT
17. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja kukkus öisel ajal väidetavalt narivoodilt alla ning vigastas seetõttu kulmu piirkonda. Tekkinud haav suleti viie õmblusega. Seega kaasnes kaebajale voodist kukkumisega tervisekahjustus.
18. Vaidluse all on, kas vastustaja on süüdi kaebaja tervisekahjustuse tekkimises, eelkõige kas vangla tagas nõuetekohase magamisaseme.
19. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud selles normis sätestatud eeldused – avaliku võimu kandja 2 3-19-1404 õigusvastane tegevus avalik-õiguslikus suhtes, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel ning kahju vältimise või kõrvaldamise võimatus esmaste õiguskaitsevahendite abil. Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 näeb ette, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muu hulgas süüliselt tervise kahjustamise korral. Seega on kahjunõude rahuldamise eelduseks ka vangla süü tuvastamine.
20. Käesoleva asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas magamisasemed valmistas vangla ise või tellis need mõnelt mööblitootjalt. Kahjunõude lahendamisel on oluline, kas narivoodid pidid olema piiretega ning kas vangla on järginud kaebaja tervise tagamise nõudeid.
21. Kohus nõustub vangla
22. juuli
23. a otsuses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid üksikasjalikult otsuses korrata (

§ 165lg 2).

Vangistusseaduse § 45 lg 1 ja justiitsministri

1. novembri
2. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 7 lg 1 näevad magamisasemele ette üksnes üldised tingimused. Vanglal ei lasu õigusaktidest tulenevalt kohustust paigutada igale narivoodile piirded. Ka senises kohtupraktikas ei ole narivooditele piirete ja redeli paigutamise kohustuslikkust tuvastatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu
3. aprilli
4. a otsus asjas nr 3-16-2413). Kaebaja viidatud Euroopa standardid ei ole käesolevas asjas asjakohased, sest neile pole asjakohastes õigusaktides viidatud ning neil puudub antud juhul siduvus. Eesti Standardikeskuses avaldatud standard EVS-EN 747-1:2012+A1:2015 ei ole vanglas eriotstarbelise kasutusega narivooditele ka rakendatav (standardi eelvaade kättesaadav https://www.evs.ee/eelvaade/evs-en-747-1-2012+a1-2015-et.pdf). Eeltoodust aadressilt: tulenevalt ei olnud vastustajal kohustust paigaldada kõikidele vanglas kasutatavatele narivooditele piirded.
5. Vastustaja tegevuses võib esineda õigusvastasus ka siis, kui kaebaja tervislikust seisundist tulenes voodile piirete paigaldamise vajadus. Antud juhul puudub alus väita, et vangla oleks pidanud kaebaja narivoodile piirete paigaldamise vajadust ette nägema. Kaebaja ei ole vanglale ega kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et tema tervislik seisund viitas varasemalt sellele, et ta võib narivoodilt maha kukkuda ning et esineks vajadus tema voodile piirete paigaldamiseks. Kaebuse esitatud abstraktne viide sellele, et ka varasemalt on vanglates narivooditelt alla kukututud ning kukutakse tõenäoliselt ka edaspidi, ei anna alust käsitamaks praegusel juhul vangla tegevu(setu)st õigusvastasena. Isegi kui varasemalt on sarnaseid kinnipeetavate voodist välja kukkumisi vanglates toimunud, siis tuleb arvestada, et iga inimese magamisharjumused, sh magades vähkremise ulatus, on erinevad ning piirete kasutamise vajadus on isikupõhine. Kaebajale määrati kambri nr 3075 ülemine voodikoht juba
6. juunil 2016, intsident toimus aga
7. oktoobril
8. Seega oli kaebajal piisavalt aega mõistmaks, kas piirete puudumine võib raskendada magamist ning ohtu seada tema tervise või mitte ning vajadusel oli tal võimalik juhtida vangla tähelepanu narivoodile piirde paigutamise või magamiskoha vahetamise vajadusele. Kaebaja ei ole vanglale sellekohaseid pöördumisi esitanud. Vanglal puudus seega teave kaebajast lähtuvate vajaduste kohta. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et kaebajale oleks varem piirdeta narivoodi kasutamine raskusi valmistanud. Seetõttu on kohus seisukohal, et kaebaja sai tervisekahjustuse õnnetusjuhtumi tagajärjel ning vangla ei ole rikkunud hoolsuskohustust ega käitunud õigusvastaselt. Kuna puudub vangla tegevu(tu)se õigusvastasus, siis on kahju hüvitamise üks imperatiivne eeldus täitmata ning kaebus jääb rahuldamata. 3 3-19-1404
9. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X. kaebuse rahuldamata. Kaebus oli riigilõivuvaba ning muude menetluskulude kandmist pole menetlusosalised tõendanud. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda (

§ 108lg 1 ja § 109 lg 1).

14.

§ 175lg 3 alusel asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärkidega.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4