Obsah (8)

§187§ 438§ 173§ 163§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 20.07.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-131367 Tsiviilasi Omega Invest

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. Omega Invest OÜ (hageja) esitas 06.02.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse I K (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi aluseks on OÜ Omaraha ja I K vahel 13.02.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus. Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud 10.06.2020 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus rahuldab hagiavalduse põhivõlgnevuse 4550 euro, intressi 636,8 euro, sissenõudmiskulu 50 euro ja viivise 183,4 euro osas. Hagi jääb rahuldamata osas, millega hageja palub kostjalt välja mõista viivis 532,68 eurot. 2.
3. Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi 07.08.2019 – 06.02.2020 eest summas 716,08 eurot. Eeltoodud viivis on arvestatud viivise päevamääraga 0,086%. 2.
4. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat 2 (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahv nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine

§ 438lg 1 järgi.

Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13). 2.3. Kohus on seisukohal, et OÜ Omaraha ja I K vahel 13.02.19 sõlmitud laenulepingu nr xxxx lepingutingimus, millega OÜ Omaraha ja kostja lepivad kokku, et viivise määr on 0,086% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest ning viivise aastamäär on 31%, on tühine. Viivise nõue, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on tühine. Lepingupunkt viivisemäära kohta on tüüptingimus, kostjaks on tarbija ning laenuandjaks on kutse- või majandustegevuses tegutsev isik, kelle igapäevane äritegevus on laenu andmine. Kohtu hinnangul juhul, kui kokkulepitud viivisemäär, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, pole proportsionaalne seaduses sätestatud viivisemääraga. Ainuüks asjaolu, et pooled on viivisemääras 0,086% päevas ja 31% aasta kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise ja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks mittemuutunud viivise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Kohus arvestab perioodi 07.08.2019 – 06.02.2020 viivist järgmiselt: Viivise arvestuse algus 07.08.2019 Viivise arvestuse lõpp 06.02.2020 Põhiosa Viivitatud võlgnevus päevade arv Viivise määr aastas / päevas Viivise summa 4550 8% / 0,021918% 183,4 184 Kohus jätab hagi rahuldamata osas, millega hageja palub välja mõista viivis 532,68 eurot (716,08 – 183,4 = 532,68). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 3.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 4. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 91 % ulatuses (hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt kokku 5952,88 eurot (põhinõue 4550 eurot + intress 636,8 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 716,08 eurot + sissenõudmiskulu 50 eurot)). Kohus rahuldab hageja nõude summas 5420,2 eurot 3 (põhinõue 4550 eurot + intress 636,8 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 183,4 eurot + sissenõudmiskulu 50 eurot).

§ 163lg 1 alusel jaotab kohus menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus jätab hageja menetluskuludest 91% kostja kanda ja 9 % ulatuses hageja enda kanda; kostja menetluskuludest jääb 9% ulatuses hageja kanda ja 91% ulatuses kostja enda kanda. 5. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 425 eurot ja lepingulise esindaja kulud 300 eurot (käibemaksuta). Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot, ajakuluga 3 tundi (kokku 300 eurot). Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 200 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on 2 tundi piisav esindamiseks hagiavalduse koostamiseks ja materjalidega tutvumiseks (100 x 2 = 200). Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu 425 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb kuni 6000 eurot suuruse hagihinna korral tasuda riigilõivu 425 eurot. Käesolevas asjas on hagihind 5952,88 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõiv 425 eurot on põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 625 eurot (425 + 200).
2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab I K hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
3. Kuivõrd kohus jätab 91% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 568,75 eurot (625 x 91% = 568,75). Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist. 9.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 10. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

4 /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 5