lg 2 ja 3 kohaselt maksejõuetu ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samas märgib haldur, et täpsemad maksejõuetuse tekkimise põhjused vajavad edaspidises pankrotimenetluses täiendavat analüüsi. Võlgniku likvideerija selgituste kohaselt ei ole likvideerijal olnud võimalik saada enda valdusesse võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooni, kuivõrd võlgniku eelmine likvideerija on surnud. Ajutise menetluse käigus ei ole haldur tõsikindlaid tagasivõitmise võimalusi tuvastanud. Võlgniku likvideerijal puudub ligipääs võlgniku raamatupidamisdokumentatsioonile, mistõttu pole likvideerija olnud võimeline neid haldurile edastama. Seega puudub ajutisel halduril võlgniku majandustegevusest piisav ülevaade raskete juhtimisvigade või kuriteo tunnustega teo olemasolu hindamiseks, kuivõrd haldur ei oma dokumentatsiooni vastava hinnangu andmiseks. Eelmainitud asjaolud vajavad ajutise halduri sõnul edasise pankrotimenetluse käigus täiendavat analüüsi. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku makseraskused püsiva iseloomuga ning võlgnik on maksejõuetu
Võlgniku seisund ei ole halduri seisukohalt ajutine. Kuna pankrotivaraks olevast varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleks ajutise pankrotihalduri hinnangul määrata vastavalt
Ajutise pankrotihalduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 1500 eurot.
) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara 4 2-19-8065 pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
lg 2 ja 3 kohaselt maksejõuetu ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvelt täita olemasolevad kohustusi ja puuduvad võimalused võlgniku majandustegevuse jätkamiseks või tervendamiseks, siis on võlgnik
lg 2 ja 3 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 7.
lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tõsikindlaid tagasivõitmise võimalusi tuvastanud. 8.
kohaselt selgitatakse pankrotimenetluse käigus välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Võlgniku likvideerija edastas koos pankrotiavaldusega seletuskirja maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Seletuskirjast nähtub, et 28.05.2012 algatas Harju Maakohus 5 2-19-8065 registrist kustutatud võlgniku likvideerimismenetluse ning määras likvideerijaks A R (kes oli ühtlasi ka võlgniku juhatuse liige ja osanik), kes suri 28.09.2012 ja temale kuulunud võlgniku osaluse päris xxxx linn. 28.08.2018 määrati võlgniku likvideerijaks Martin Krupp, kes tuvastas, et võlgnikul on kohustusi, mille täitmiseks puuduvad võlgnikul rahalised vahendid. Kuivõrd võlgniku endine likvideerija on surnud, siis ei olnud likvideerijal võimalik saada enda valdusesse võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooni. Samuti ei olnud likvideerijal võimalik välja selgitada võlgniku maksejõuetuse tekkimise aega ja põhjuseid. Lisaks eelnevale märkis likvideerija, et arvestades asjaolu, et ainsa teadaoleva võlausaldaja (AS Swedbank) nõue tuleneb 06.05.2013 tehtud tagaseljaotsusest, võib järeldada, et võlgnik oli maksejõuetu juba
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.