Obsah (9)

§187§ 438§ 173§ 163§ 174§ 175§ 133§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 20.07.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-139801 Tsiviilasi OK Incure OÜ

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. OK Incure OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule hagiavalduse A V (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi aluseks on OÜ O ja A V vahel 28.11.2016 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus. Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud 13.06.2020 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus rahuldab hagiavalduse põhivõlgnevuse 1610,82 euro, sissenõudmiskulu 50 euro, intressi 156,62 euro ja viivise 91,69 euro osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja alates 23.04.2020 kuni põhinõude 1610,82 euro täitmiseni viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagi jääb rahuldamata osas, millega hageja palub välja mõista viivis 367,23 eurot ning viivis alates 23.04.2020 põhinõudelt 2 kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 0,11% päevas. 2.
3. Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi 07.08.2019 kuni 22.04.2020 eest summas 458,92 eurot. Eeltoodud viivis on arvestatud viivise aastamääraga 0,11% päevas, aastane määr on 40,15% (0,11 x 365 = 40,15%). 2.
4. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahv nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine

§ 438lg 1 järgi.

Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13). 2.

1. Kohus on seisukohal, et OÜ O ja A V vahel 28.11.2016 sõlmitud laenulepingus nr xxxx sisalduv tingimus, millega OÜ O ja kostja lepivad kokku, et viivise määr on 0,11% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest, on tühine. Arvestades, et maksete hilinemisel kohaldub viivisemäär 0,11% päevas, on viivismäär aastas 40,15% (0,11% x 365 = 40,15%). Viivise nõue, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on tühine. Lepingupunkt viivisemäära kohta on tüüptingimus, kostjaks on tarbija ning laenu andjaks on kutse- või majandustegevuses tegutsev isik, kelle igapäevane äritegevus on laenu andmine. Kohtu hinnangul juhul, kui kokkulepitud viivisemäär, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, pole proportsionaalne seaduses sätestatud viivisemääraga. Ainuüks asjaolu, et pooled on viivisemääras 0,11% päevas kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise ja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks mittemuutunud viivise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Kohus arvestab perioodi 07.08.2019 kuni 22.04.2020 viivist järgnevalt. Viivise arvestuse algus Viivise arvestuse lõpp Põhiosa võlgnevus 07.08.2019 22.04.2020 1610,82 Viivitatud päevade arv Viivise määr aastas / päevas Viivise summa eurodes 260 8% / 0,021918% 91,69 Kohus jätab hagi rahuldamata osas, millega hageja palub välja mõista viivis 367,23 eurot (458,92 – 91,69 = 367,23). 2.
2. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivise väljamõistmist põhinõudelt 1610,82 eurolt alates 23.04.2020 kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 0,11% päevas. 3 Kohus on leidnud, et kokkulepitud viivisemäär 0,11% päevas on tühine. Põhjendatud ei ole välja mõista viivise alates 23.04.2020 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 0,11% päevas. Kohus mõistab kostjalt välja viivise alates 23.04.2020 kuni põhinõude 1610,82 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 4.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 69,72 % ulatuses (hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt põhinõue 1610,82 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 458,92 eurot + sissenõudmiskulu 50 eurot + intress 156,62 eurot + aastane sissenõutavaks mittemuutunud viivis 646,74 eurot = 2923,1 eurot). Kohus rahuldab hageja nõude 2037,99 euro ulatuses (põhinõue 1610,82 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 91,69 eurot + sissenõudmiskulu 50 eurot + intress 156,62 eurot + aastane sissenõutavaks mittemuutunud viivis 128,86 eurot (1610,82 x 8%) = 2037,99 eurot).

§ 163lg 1 alusel jaotab kohus menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus jätab hageja menetluskuludest 69,72% kostja kanda ja 30,28 % ulatuses hageja enda kanda; kostja menetluskuludest 30,28% ulatuses hageja kanda ja 69,72% ulatuses kostja enda kanda. 5. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 275 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 2923,1 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 3000 eurot tasuda riigilõiv summas 275 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 275 eurot.

1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab A V hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
2. Kuivõrd kohus jätab 69,72% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu tasutud riigilõivust 191,73 eurot (275 x 69,72% = 191,73). 8.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 4 7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 5