KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht
- august 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-4020 Tsiviilasi R L, R L hagi A L vastu elatise nõudes Hageja I osas 5008,50 eurot, hageja II osas 4603,50 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: R L (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Hageja II: R L (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Hagejate seaduslik esindaja: M M (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx) Kostja: A L (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post xxxx) RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
- Välja mõista A Lilt igakuiselt elatis R Li kasuks alates 13.03.2020 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis alates 01.01.2020 on 292 eurot kalendrikuus, kuni R Li täisealiseks saamiseni (s.o xxxx).
- Välja mõista A Lilt igakuiselt elatis R Li kasuks alates 13.03.2020 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis alates 01.01.2020 on 292 eurot kalendrikuus, kuni R Li täisealiseks saamiseni (s.o xxxx).
- Elatise summad kanda igakuiselt kuu
- kuupäevaks M M arvelduskontole nr xxxx.
- Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
- Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt on R L ja R L (hagejad) M M ja A L (kostja) lapsed. Kostja ei osale laste kasvatamises ja ülalpidamises. Hageja I igakuised vajalikud kulutused ülalpidamiseks moodustavad hagiavalduse kohaselt kokku 1114 eurot, s.h huviringid 45 eurot, telefon 15 eurot, riided 150 eurot, taskuraha 50 eurot, sõprade sünnipäevad ja meelelahutus 70 eurot, koolitarbed 20 eurot, kooli väljasõidud 10 eurot, eluasemekulud (kodulaenu makse, elekter, kodukindlustus, prügivedu, vesi, internet) 327 eurot, kulutused transpordile (autoliising, auto kindlustus, kütus) 177 eurot, kulutused toidule 167 eurot, reisimine 83 eurot. Hageja II igakuised vajalikud kulutused ülalpidamiseks moodustavad hagiavalduse kohaselt kokku 1024 eurot, s.h lasteaiakulu 60 eurot, lasteaia toit 45 eurot, riided 120 eurot, meelelahutus 35 eurot, ravimid 10 eurot, eluasemekulud (kodulaenu makse, elekter, kodukindlustus, prügivedu, vesi, internet) 327 eurot, kulutused transpordile (autoliising, auto kindlustus, kütus) 177 eurot, kulutused toidule 167 eurot, reisimine 83 eurot. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte kostja enda poolt kohtule kinnitatud e-postile xxxx. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584, millest ½ on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Hagejad on palunud välja mõista elatist käesoleval juhul suuremas summas kui seaduses sätestatud miinimum. Kohus on hagejatele enne menetlusse võtmist selgitanud, et kui hagejad soovivad elatist suuremas summas, kui miinimum, siis tuleb oma kulutusi tõendada. Hagejad ei ole kohtule tõendeid esitanud. Kohus leiab, et hagejate kulud on seega osaliselt ülepaisutatud ja tõendamata. Kohus peab järgnevalt vajalikuks seega anda oma hinnang igakuiste kulude suuruse põhjendatusele. Esmalt hindab kohus hageja I igakuiseid kulusid. 2 Eluasemekulude kohta selgitab kohus järgnevat. Vanemad peavad vastavalt oma varalisele seisundile osalema m.h ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Seega on eluliselt usutav, et hagiavalduses väljatoodud kulutusi eluasemele on tehtud ja tehakse ka edaspidi. Seega on eluasemekulud põhjendatud ja usutavad 327 euro ulatuses. Hageja I on märkinud söögikuludeks 167 eurot. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Samas on märgitud suurus kohtu hinnangul ülepaisutatud. Hageja I ei ole välja toonud, et ta peaks jälgima mingil põhjusel erilist dieeti, mille tõttu võiksid toidukulud olla suuremad. Kohtu hinnangul saab mõistlikuks igakuiseks toidukuluks lugeda 120 eurot. Hageja I on välja toonud transpordikulu 177 eurot. Kohtu hinnangul on usutav, et last on vajalik viia autoga ka kooli, huviringi ning teatud bensiinikulu sellega kaasneb. Samas on 177 eurot kohtu hinnangul ülepaisutatud. Kohus peab mõistlikuks kuluks 20 eurot. Kohtu hinnangul võivad lapse igakuised kulud hõlmata ka huviringikulusid. Kohtu hinnangul on igasugune huvitegevus (hobid, trennid) lapsele kasulik ning arendav. Seega ei saa seda kulu pidada iseenesest ebavajalikuks. Kohtu hinnangul on hageja I huviringikulu summas 45 eurot mõistlik ja usutav. Arvestades hageja I vanusega on kohtu hinnangul usutav, et hageja I telefoni kasutab ning tegemist ei ole ebavajaliku kuluga. Samas pakutakse alaealistele lastele odavamaid kõnepakette, milles sisaldub nii kõneaeg, kui ka internet. Vajadusel on võimalik ka pakette vahetada. Samuti ei ole alaealisele lapsele vajalik osta kõige kallimaid telefone. Kohus loeb seega mõistlikuks telefonikuluks 7 eurot. Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kasvueas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samas tuleb arvestada, et poodides on leitavad erineva hinnaklassiga riided ning igakuiselt ei ole tarvis riideid osta. Seega peab kohus mõistlikuks garderoobikuluks 40 eurot. Kohtu hinnangul ei saa ka meelelahutuse pakkumist, sh reisimist ja taskuraha andmist pidada ebavajalikuks. Kohtu hinnangul on usutav, et käiakse kinos, teatris ning sõpradega väljas. 70 eurot on kohtu hinnangul meelelahutusele, reisimisele ja taskurahale põhjendatud kulu. Koolikulu summas 30 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud kulu arvestades, et hageja I on kooliealine. Koolis käimiseks on vajalik osta vihikuid, kirjatarbeid, kunstitarbeid jms. Samuti võivad kaasneda koolis käimisega muud kulud, s.h käiakse ekskursioonidel, kogutakse klassiraha, korraldatakse klassiõhtuid ja koolilaatasid ning tehakse jõulukingitusi. Seega on hageja I igakuised kulud põhjendatud 659 euro ulatuses, millest ½ on 329,50 eurot. Seaduses sätestatud miinimumelatiseks on aga käesoleval aastal 292 eurot. Arvestades asjaoluga, et miinimumist suurema elatisenõude puhul tuleb enda kulutusi tõendada ja kuivõrd hageja I pole enda kulusid tõendanud, on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks on 3 põhjendatud osaliselt, s.o seaduses sätestatud miinimummäära ulatuses. Kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista elatis Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis alates 01.01.2020 on 292 eurot kalendrikuus kuni hageja I täisealiseks saamiseni. Järgnevalt hindab kohus hageja II kulusid. Eelnevalt on kohus hinnanud mõistlikuks eluasemekuluks 327 eurot, toidukuluks 120 eurot, transpordikuluks 20 eurot, garderoobikuluks 40 eurot. Lasteaiakulu 60 euro ulatuses on kohtu hinnangul mõistlik ja eluliselt usutav. Kohtu hinnangul ei saa ka meelelahutuse pakkumist, sh reisimist pidada ebavajalikuks. Kohus peab mõistlikuks meelelahutuse ja reisimise kuluks 50 eurot. Kohus peab eluliselt usutavaks, et lapsel tuleb aegajalt tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks). Samuti ei saa ebavajalikuks pidada vitamiinide tarvitamist. Samas peab kohus arvestama ka asjaoluga, et paljud tervishoiuteenused on lastele tasuta. Kohtu hinnangul on seega mõistlik kulutus tervishoiule 10 eurot. Seega on hageja II igakuised kulud põhjendatud 627 euro ulatuses, millest ½ on 313,50 eurot. Seaduses sätestatud miinimumelatiseks on aga käesoleval aastal 292 eurot. Arvestades asjaoluga, et miinimumist suurema elatisenõude puhul tuleb enda kulutusi tõendada ja kuivõrd hageja II pole enda kulusid tõendanud, on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks on põhjendatud osaliselt, s.o miinimummäära ulatuses. Kostjalt tuleb hageja II kasuks välja mõista elatis Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis alates 01.01.2020 on 292 eurot kalendrikuus kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta poolte kanda tulenevalt TsMS §-st 163 lg
- /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 4