KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31.august 2020.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-1716 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Ivi Kesküla, Meelika Aava Kriminaalasi

§ 440lg 1 alusel rahuldati R AS ja P AS hagid.

E. Villemsoolt mõisteti välja R AS kasuks 119,75 eurot ja P AS kasuks 2763,99 eurot. Asitõendite osas määras kohus muu hulgas, et E. Villemsoo poolt varastada püütud asjad tagastatakse P AS-ile KrMS § 126 lg 2 alusel. E. Villemsoolt mõisteti välja KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna sundraha 876 eurot, kaitsjatasu 350,40 eurot, mida on võimalik tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 102,20 eurot. Kaitsjatasu summas 175,20 eurot jäeti KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Eerik Villemsoo mõisteti karS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi selles, et tema, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi ning keda on selle eest karistatud Harju Maakohtu

1. jaanuari 2017 otsusega nr 1-17-96 ning vabanenud karistuse kandmiselt
2. märtsil 2018 (reaalselt pärast aresti kandmiselt
3. aprillil 2018), uuesti -
4. septembril 2018 kella 13.24 paiku Tallinnas aadressil XXX asuvas X kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist R AS-ile kuuluvat kaupa kokku summas 119,75 eurot, möödus turvaväravatest ja müügisaalist, jättes tahtlikult tasumata nimetatud kauba eest. -
5. detsembril 2019 kella 15.59 paiku Tallinnas aadressil XXX asuvas P AS kaupluses Y võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil P AS-ile kuuluvat kaupa kogusummas 2065,58 eurot, millega möödus kassarivist, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. -
6. jaanuaril 2020 ajavahemikul 19.30-22.27 Tallinnas aadressil XXX asuvas P AS kaupluses Y võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil P AS-ile kuuluvat kaupa kogusummas 2368,59 eurot ja nimelt: koorekompvekid maksumusega 0,55 eurot, milliseid sõi saalis ja ülejäänu pani endale seljakotti; energiajoogi Red Bull 250ml maksumusega 1,49 eurot, mille jõi saalis ja tühja purgi pani endale seljakotti; viis 0,35l konjaki pudelit Martell XOS, 114 €/tk ehk kogumaksumusega 570 eurot, millest kolm pani endale seljakotti, ühe võttis pakendist välja ja pani jope taskusse ning ühe jättis ostukorvi; - ühe paki Arimex organic india pähkleid maksumusega 5,09 eurot; - Seagate 4TS akupanga maksumusega 129 eurot; - jope Didriksons maksumusega 169 eurot; 2 mobiiltelefoni Apple iPhone 11 Pro 64GB pakendi turvaelemendid maksumusega 1,18 eurot ja - mobiiltelefoni Apple iPhone 11 Pro 64GB turvakarbi maksumusega 14,33 eurot. Eelnimetatud asjad pani Eerik Villemsoo oma seljakotti ja peitis müügisaali proovikabiini juurde. Seejärel võttis järgmised asjad, millised peitis oma jope taskusse: - Polar spordikella maksumusega 279 eurot; - mobiiltelefoni Apple iPhone 11 Pro 64GB maksumusega 1179 eurot ja - kõrvaklapid JBL maksumusega 19,95 eurot. Järgmiselt lõhkus E. Villemsoo noaga kaupluse turvakardina, sisenes kaupluse laoruumidesse ja võttis sealt P logoga fliisjakki maksumusega 34,80 eurot, mille pani endale selga, misjärel väljus müügisaalist jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Kuritegu jäi E. Villemsoo tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Kaup kogusummas 1947,39 eurot on rikutud, turvakardina lõhkumisega tekitatud kahju on 816 eurot. APELLATSIOONI SISU: Süüdistatav teatab oma apellatsioonis, et ei ole nõus tsiviilhagiga ja väljamõistetud kaitsjatasuga. Süüdistatav märgib, et ei nõustu tsiviilhagiga osas, mis puudutab P-le kauba osalist hüvitamist, sest kaupa ei rikutud ning samuti ei nõustu ta hüvitama rikutud kauba maksumust, mis tagastati P-le, sest selle kauba panevad nad uuesti müüki või premeerivad ennast selle kaubaga. Teatab, et seni kuni kaup on P valduses, keeldub ta seda kinni maksmast. Kaitsjatasu osas märgib, et nägi kaitsjat ainult 15 minutit kohtus ja seda ei saa nimetada osalemiseks. Terve eeluurimise aja kaitsja ei tundnud huvi, mis ette võtta tema asjas. Seetõttu ei nõustu maakohtu otsusega ka kaitsjatasu osas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada, et eelosutatud Riigikohtu lahendites viidatud KrMS § 326 lg-le 2 vastab käesoleval ajal samas sõnastuses KrMS § 326 lg
7. Kohtukolleegium leiab, et puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Apellatsioonis vaidlustatakse menetluskuluna süüdistatavalt väljamõistetud kaitsjatasu ja kannatanule asitõendite tagastamise küsimust. Süüdistatav on apellatsioonis väitnud, et ta vaidlustab P kasuks väljamõistetud tsiviilhagi rikutud kauba hüvitamise osas. Kohtukolleegium selgitab, et süüdistatav, kes on 3 lühimenetluses toimunud maakohtu istungil omaks võtnud tsiviilhagi - aga seda just süüdistatav maakohtu istungil väitis - ei saa seda apellatsioonis vaidlustada. Seejuures väidab ka apellant ise, et tema on nõus hüvitama, kuid mitte selliselt, et rikutud kaup tagastatakse kauplusele. Maakohtu istungil E. Villemsoo ega tema kaitsja kannatanute tsiviilhagidele vastu ei vaielnud ja E. Villemsoo kinnitas, et ta on tsiviilhagid nõus hüvitama e tegemist on süüdistatava poolt tsiviilhagide õigeksvõtuga.

§ 440

lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 440

lg-st 4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei ole kohtule siduv üksnes abielu- või põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Seega ülejäänud juhtudel, mille hulka kuulub ka käesolev kaasus, on hagi õigeksvõtt kohtule siduv.

§ 444lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest.

Järelikult oli maakohus käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud tsiviilhagid täies ulatuses rahuldama. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava apellatsioonis esitatud väited ei anna seaduslikku alust maakohtu otsust tühistada (Riigikohtu otsus 3-1-1-79-09). Süüdistatava apellatsioonist võib aru saada, et ta ei ole nõus sellega, et varastatud ja rikutud kaup tagastati kauplusele kohtuotsusega. Kas süüdistatav leiab, et olukorras, kus tema on kohustatud hüvitama rikutud kauba maksumuse, peaks see kaup üle antama temale või tuleb see konfiskeerida ja hävitada, seda apellatsioonist üheselt välja ei loe. Kummalgi nendest variantidest seaduslikku alust ei ole. Riigikohus on korduvalt oma lahendites rõhutanud, et KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt tuleb asitõend üldjuhul tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. See tähendab muu hulgas, et kohus ei saa otsuse tegemisel määrata KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele asitõendit, mis ei kuulu riigile ja mille omanik või seaduslik valdaja on teada. Kohus saab kohtuotsuse tegemisel määrata asitõendi hävitamisele või ümbertöötamisele üksnes juhul, kui asitõendina ära võetud ese kuulub (hiljemalt otsuse täitmise ajaks) riigile või kui tegemist on peremehetu asjaga asjaõigusseaduse (AÕS) § 96 lg 3 mõttes (nt kui asja senine omanik on avaldanud tahet asja omandist loobuda (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsus asjas nr 31-1-51-13, p-d 8-10). Sellist varianti, et varastatud ja rikutud kaup antaks üle isikule, kes varguse toime pani, seadus ette ei näe ning sellel puudub ka igasugune mõistlik põhjendus. Süüdistatava arutlused selle üle, et kauplus paneb asjad müüki või premeerivad töötajad end nendega, on meelevaldsed. Hagiavalduse kohaselt kogu kaup, v.a 4 pakendit konjakit, oli vigastatud ja edasi müüa seda pole võimalik. Lisaks vigastas süüdistatav kaupluse turvakardinat ja tekitas kahju 900 euri. Kaupa rikuti kogusummas 1947,39 eurot.
3. jaanuari 2020 asitõendi vaatlusprotokollist fototabeliga (I kd, tl 139-173) paistab, et enamiku kauba puhul on määrdumised verega, nt Didriksoni jopel on vereplekid, lisaks on karbid, ümbrised lõhutud, vigastatud, kriimustatud. Kahjustamata on vaid 4 pakendit konjakit. Seega on alusetu ka apellandi väide, et kaup ei olnud rikutud. Mis puudutab menetluskulusid, siis esmalt rõhutab kohtukolleegium, et maakohus on kolmandiku kaitsjatasust jätnud riigi kanda. Süüdistatava väide, et tema kaitsja ei ole teinud muud, kui 15 minutit viibinud kohtuistungil, on põhjendamatu. Juba kohtueelses menetluses oli süüdistusakti alusel tekkinud menetluskulud seoses kaitsjate osalemisega menetluses. Kaitsjatasu moodustub järgmistest summadest, mis on tekkinud konkreetsete kaitsetoimingutega seoses. 60 euri – kaitsja Ahto Sirendi toimikuga tutvumine
4. veebruaril 2019 (kriminaalasi nr 19231600136). 90 euri – A.Sirendi toimiku (kriminaalasi nr 19231600136) ja süüdistusaktiga tutvumine
5. juulil 2019,
6. juuli istungil osalemine. 30 euri – A.Sirendi osalemine
7. augusti 2019 istungil