1-20-5633/7

(20700000024)Kohtunik Orvi Koik Taotlus XX (X, ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) taotlus riigi õigusabi saamiseks seoses kaebuse esitamisega ringkonnakohtule juhtiv riigiprokuröri

1. juuli
2. a määruse vaidlustamiseks RESOLUTSIOON Jätta XX taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD
3. Harju Maakohus edastan Tallinna Ringkonnakohtule alluvusjärgselt lahendamiseks XX taotluse õigusabi korras kaitsja määramiseks. Taotlusest nähtuvalt palus XX kuriteoavalduses kriminaalmenetluse alustamist KarS § 266 ja KarS § 118 alusel, sest Kaitsepolitseiameti ametnikud kasutasid avalduse esitaja suhtes liigset jõudu ning põhjustasid avaldajale rünnaku ja peksmisega kehavigastusi, mis on fikseeritud kiirabi poolt. Taotluse kohaselt on asjast taotlejale tulenev võimalik kasu kaitsta oma õigusi ja tekitatud tervise kahjustuste ning korteris tekitatud kahjustuste kompenseerimist.
4. Ringkonnakohus nõudis Riigiprokuratuurist välja alustamata jäetud kriminaaltoimiku materjalid. Materjalidest nähtuvalt jättis juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkus-Tammiksaar XX kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmisele rahuldamata. KrMS § 208 lg 1 kohaselt on Riigiprokuratuuri määruse peale õigus edasi kaevata advokaadi vahendusel. 1

(4)1-20-5633

1. Juhtiv riigiprokurör on XX kaebust lahendades juhtinud tähelepanu sellele, et vastuväited 26.05.2020 läbiotsimise toimetamise ning riigi õigusabi mittesaamise kohta kuuluvad eraldi lahendamisele uurimiskaebemenetluses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik XX riigi õigusabi taotlusest üheselt aru saada, millise toimingu jaoks ta riigi õigusabi taotleb. Kuivõrd maakohus edastas riigi õigusabi taotluse alluvusjärgselt ringkonnakohtule, siis tulenevalt KrMS §-s 208 sätestatud pädevusest lahendab ringkonnakohus XX riigi õigusabi taotlust kui soovi riigi õigusabi raames kaitsja saamiseks kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamiseks.
2. Kui XX soovib aga riigi õigusabi uurimisasutuse tegevuse vaidlustamiseks kriminaalasjas nr 20913000014 (millises menetluses teostati läbiotsimine ja kuulati XX üle tunnistajana), siis selgitas juba juhtiv riigiprokurör, et KrMS § 228 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui isik leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Riigi õigusabi seaduse § 10 lg 5 kohaselt, kui isik taotleb riigi õigusabi kriminaalmenetluses kolmanda isikuna otsustab temale riigi õigusabi osutamise kriminaalasja kohtueelses menetluses maakohus, kelle pädevuses oleks kriminaalasja menetleda. Seega uurimiskaebemenetluses tuleb riigi õigusabi taotlus esitada Harju Maakohtule, tuues taotluses selgelt välja, et soovitakse riigi õigusabi uurimisasutuse tegevuse peale kaebamiseks KrMS § 228 alusel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. KrMS § 41 lg 3 kohaselt peab menetleja määrama kannatanule kas tema taotlusel või omal initsiatiivil esindaja riigi kulul, kui ta leiab, et vastasel korral võivad kannatanu olulised huvid maksejõuetuse tõttu jääda kaitseta. Tulenevalt KrMS § 41 lg-st 3 antakse kriminaalmenetluses kannatanule õigusabi riigi õigusabi seaduses (RÕS) ettenähtud korras. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks RÕS-s märgitud maksejõuetus. Selle kindlaksmääramisel tuleb arvestada õigusabi taotleva isiku majanduslikku olukorda tervikuna, kusjuures RÕS §-dest 12-14 tulenevalt lasub maksejõuetuse tõendamise kohustus isikul enesel. XX on edastanud dokumendid, millest nähtub, et tema ainsaks sissetulekuks on Sotsiaalkindlustusametist ja Eesti Töötukassast tehtav väljamakse. Kinnistusraamatu andmetel puudub XX-l ka kinnisvara. Nimetatud andmeid arvestades leiab ringkonnakohus, et sellised isiku majanduslikku seisu kirjeldavad andmed annavad alust lugeda õigusabi taotlejat maksejõuetuks RÕS § 6 lg 1 tähenduses.
4. Samas tuleneb KrMS § 41 lg 3 sõnastusest, et ainuüksi isiku maksejõuetus ei ole piisav õigusabi määramiseks ning riigi õigusabi andmise küsimuse otsustamine eeldab ka menetleja süüvimist asja sisusse (RKKKm nr 3-1-1-134-04, 3-1-1-66-05, 3-1-1-151-05).
5. Analüüsides süüdistuskohustusmenetluses esitatud kaebusi, kriminaalmenetluse alustamata jätmise teadet ja juhtiv riigiprokuröri kaebuse rahuldamata jätmise määrust, leiab ringkonnakohus, et 2

(4)1-20-5633 XX võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5) ning selle aluse esinemine on õigusabi andmisest keeldumise aluseks. Eelnevad menetlejad on tuvastanud, et politseiametnike käitumises puuduvad tunnused, mis viitaksid KarS § 266 lg 1 või KarS § 314 sätestatud teo toimepanemisele, kuivõrd valdaja tahte vastaselt ruumi sisenemiseks ja läbiotsimise teostamiseks esines seaduslik alus. Nimelt on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja eeluurimiskohtunik Julia Vernikova rahuldanud riigiprokuröri läbiotsimistaotluse 21.05.2020 kell 13.

1. Seejärel 26.05.2020 koostatud läbiotsimisprotokollist nähtuvalt on sama kohtuniku pealdisega rahuldatud läbiotsimistaotluse alusel tol päeval viidatud korteris teostatud läbiotsimise ning protokolli koopia anti läbiotsimise teostamise järel toimingule allutatud isikule. Seega siseneti 26.05.2020 XXX asuvasse XX elukohaks olevasse korterisse seaduslikult, mistõttu nõustub ringkonnakohus eelnevate menetlejatega, et puudub ajend ja alus KarS § 266 lg 1 alusel kriminaalmenetluse alustamiseks.
2. Samuti on kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises kui ka juhtiv riigiprokuröri 20.07.2020.a määruses piisava põhjalikkusega selgitatud KarS § 118, 121 ja 291 järgi kvalifitseeritavate kuriteokoosseisude puudumist. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates on selgitatud, et puudub vaidlus selles osas, et Kaitsepolitsei ametnikud kasutasid XX suhtes füüsilist jõudu ning erivahendit, milleks oli käerauad. Samuti puudub vaidlus selles osas, et XX-l on tekkinud kehavigastused, mis on fikseeritud 26.05.2020 epikriisis. Menetlejad ei nõustunud aga, et Kaitsepolitsei ametnike käitumine oleks olnud ebaseaduslik ja annaks alust kriminaalmenetluse alustamiseks. Seda seisukohta on menetlejad ka põhjendanud
3. Seonduvalt KarS § 118 koosseisu realiseerumisega on eelnevad menetlejad asjakohaselt leidnud, et kaebusele lisatud kiirabikaartidest ning 26.05.2020 EMO ja SA PERH epikriisis kajastatust ei ole käesolevaks hetkeks tuvastatud KarS § 118 lg 1 p-des 1-7 nimetatud tagajärje esinemist. XX väidet, et tal on sündmuse tagajärjel halvenenud kuulmine ja silmanägemine ning piiratud liikumine, ei kinnita ükski esitatud epikriis.
4. Samuti on Riigiprokuratuur põhjalikult käsitlenud kriminaalasja nr 20700000024 materjale, millest nähtub, et Kaitsepolitsei ametnikel oli seadusest tulenev alus kasutada XX suhtes KorS § 74 lg-s 1 nimetatud vahetut sundi, s.o mõjutada isikut füüsilise jõu ja erivahendiga (käerauad). Kuigi politseiametnikud kasutasid XX suhtes vahetut sundi ehk füüsilist jõudu ning erivahendina käeraudu, tõi vahetu sunni ning erivahendi kohaldamise vajaduse kaasa XX enese aktiivne käitumine ehk vastupanu osutamine ning korraldustele mitteallumine. Kriminaalasjas nr 20913000014 tunnistajana ülekuulamisel 26.05.2020 on XX ise avaldanud kahetsust, et politseile vastu hakkas, selgitades, et ta vist tahtis ennast tõestada ja seetõttu ei kuulanud politseinike korraldusi. Tegemist oli ebameeldiva situatsiooniga ja see ajas teda närvi. Sel hetkel tundis, et peab vastu hakkama. Kui ta närvi läheb, siis lihtsalt väriseb ja on probleeme enesekontrolliga. Menetlejad on asjakohaselt märkinud, et pärast füüsilise jõu kasutamist täitsid Kaitsepolitsei ametnikud KorS §-s 77 sätestatud kohustust, milleks on vahetu sunni kohaldamise tõttu tekkinud kehavigastuse korral esmaabi andmine ning vajaduse korral kiirabi kutsumine. Meditsiinitöötajate poolt fikseeritud ja kiirabikaardile kantud andmetest ilmneb, et XX väide, et teda peksti pea piirkonda niikaua, kuni pea oli verine, on ilmne liialdus. Kiirabikaardi kohaselt fikseeriti tal küll marrastused ja kriimustused, kuid verejooksu ei esinenud. 3

(4)1-20-5633

1. Ringkonnakohus selgitab, et kriminaalmenetlust ei alustata seetõttu, et kaebuse esitaja soovib kellegi vastutusele võtmist väidetava süüteo toimepanemise eest, vaid kriminaalmenetlust alustatakse eranditult juhul, kui esineb kuriteo toimepanemise kahtlus. Käesoleval juhul tuleb Kaitsepolitsei ametnike käitumises kuriteo toimepanemise kahtlust eitada, kuivõrd kogutud tõendite pinnalt ei ole alust järeldada Kaitsepolitsei ametnike poolt füüsilise jõu ja erivahendi kasutamise ebaseaduslikkust. Seetõttu on ringkonnakohtu hinnangul kriminaalmenetluse alustamata jätmine seaduslik ja põhjendatud ning puuduvad alused Riigiprokuratuuri otsustuse tühistamiseks.
2. Eeltoodust tulenevalt ei näe ringkonnakohus võimalust, et juhtiv riigiprokuröri määruse peale esitataval kaebusel saaks olla edulootust. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul on XX võimalus oma õiguste kaitseks alustamata jäetud kriminaalmenetluses ilmselt vähene, siis puudub ka alus riigi õigusabi andmiseks. Juhindudes KrMS § 41 lg-st 3 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus XX taotluse riigi õigusabi saamiseks kriminaalasjas nr 20700000024 rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4