Obsah (6)

§ 184§ 266§ 64§ 68§ 74§ 75

1-19-7945 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 1. september 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-19-7945 Kohtukoosseis Sten Li

§ 184

lg 2 p-s 2 ja § 266 lg 2 p-s 1 sätestatud kuritegude toimepanemises.

§ 184

lg 1 1-19-7945 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest mõistis kohus talle karistuseks 6 aastat vangistust ning

§ 266

lg 2 p-i 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõistes XX-le liitkaristuseks 6 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust nelja aastani.

§ 68

lg 1 järgi arvestas kohus XX eelvangistuses viibitud 2 kuud karistusaja hulka.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jättis kohus XX ärakandmata karistuse täitmisele pööramata tingimusel, et XX ei pane nelja-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab katseajal

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75

lg 2 p-i 21 alusel pandud lisakohustust mitte tarvitada või omada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Sama otsusega mõisteti XX-lt KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja p 9, § 179 lg 1 p 1 ning § 180 lg 1 alusel välja menetluskulud 4 647,20 eurot, mille moodustasid sundraha 1 460 eurot, ekspertiisikulud 1 302 eurot ning määratud kaitsja tasu ja kulud kokku 1 885,20 eurot. Kohus määras, et menetluskulud tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul, tasudes viimasel kuul 387,23 eurot ja teistel kuudel 387,27 eurot. XX kaitsja taotles maakohtus XX menetluskulude riigi kanda jätmist. Maakohus jättis selle taotluse rahuldamata, põhjendades seda järgnevalt. Kohus märkis, et KrMS § 180 lg-s 3 sätestatu on kaalutlusotsustus ning süüdlase alaealisus ei tähenda automaatselt seda, et menetluskulud tuleks jätta riigi kanda. XX puhul ei pidanud maakohus menetluskulude riigi kanda jätmist põhjendatuks seetõttu, et XX on 6. detsembri 2018 otsusega süüdi tunnistatud

§ 184lg 1 järgi ja ta allutati üheks aastaks käitumiskontrollile.

Selle otsusega jäeti tema menetluskulud riigi kanda. Kuna XX jätkas mõjutusvahendi kohaldamisele ja menetluskulude välja mõistmata jätmisele vaatamata narkootiliste ainete käitlemist, ei pidanud maakohus menetluskulude riigi kanda jätmist põhjendatuks. Ühtlasi leidis kohus, et narkootiliste ainete käitlemine, s.o rahvatervise vastane süütegu on oma olemuselt selline kuritegu, mille puhul ei ole menetluskulude riigi kanda jätmine põhjendatud. Nimelt on narkootiliste ainete käitlemine üldreegina suunatud just tulu teenimisele.

1. XX kaitsja Avo Päärmann esitas
2. juunil 2020 määruskaebuse, milles palub Pärnu Maakohtu otsus XX-lt menetluskulude väljamõistmise osas tühistada ja jätta menetluskulud täielikult riigi kanda. Kaitsja märgib, et KrMS § 180 lg 3 võimaldab kohtul alaealise süüdimõistetu menetluskulud jätta tervikuna riigi kanda. XX oli nii kuritegude toimepanemise kui ka määruskaebuse esitamise ajal alaealine. Süüdistataval puudub iseseisev sissetulek ja menetluskulude tasumine käib talle üle jõu. Kaebuse esitaja hinnangul tuleb arvesse võtta, et XX on nii kohtueelses- kui kohtumenetluses oma süüd tunnistanud ja kahetsenud. Ta soovis asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Tegemist on olnud mahuka kriminaalasjaga ning kokkuleppemenetluse kohaldamata jätmise tõttu on see viinud menetluskulude olulise suurenemiseni. 2 1-19-7945 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Kohtukolleegium nendib, et maakohtu põhjendused XX-lt menetluskulude väljamõistmise kohta on valdavalt asjakohatud. Maakohus on põhjendanud menetluskulude välja mõistmist sellega, et hoolimata varasemast süüdimõistvast otsusest ja toonasest menetluskulude riigi kanda jätmisest jätkas XX kuritegude toimepanemist. Menetluskulud ei ole lisakaristus, mistõttu ei ole nende väljamõistmise põhjendamine eripreventiivsete kaalutlustega põhjendatud. Sellest hoolimata ei näe ringkonnakohus alust maakohtu määruse tühistamiseks ja XX menetluskulude riigi kanda jätmiseks.
4. Nagu maakohtu otsuseski märgitud, ei näe KrMS § 180 lg 3 ette, et alaealise menetluskulud jäetakse igal juhul riigi kanda. See, kas jätta menetluskulud riigi kanda, on kohtu otsustada. Küsimus on eelkõige selles, kas alaealisel on olemas sissetulek või muu vara, mille arvelt tal oleks võimalik menetluskulusid tasuda. Kaitsja väitel puudub alaealisel XX-l sissetulek, mistõttu käib menetluskulude tasumine talle üle jõu. Ringkonnakohus nendib, et XX on praegu veel alaealine, kuid saab lähiajal
5. Ühtegi põhjendust, miks ei oleks täisealiseks saaval XX-l võimalik töötada ja sissetulekut teenida, määruskaebuses esitatud ei ole.
6. See, et XX soovis kriminaalasja arutamist kokkuleppemenetluses, ei anna samuti alust menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Esiteks ei ole see KrMS § 180 lg 3 mõttes asjaolu, mis annaks alust jätta süüdimõistetu menetluskulud riigi kanda. Lisaks aga nähtub Pärnu Maakohtu
7. jaanuari 2020 istungi protokollist, et kaitsja on soovinud asja lahendamist kas kokkuleppe- või lühimenetluses (protokolli lk 2). Prokuröri ettepanekul ja menetlusosaliste nõusolekul mindigi
8. märtsi 2020 istungil üle asja lahendamisele lühimenetluses. XX kaitsja toetas asja lahendamist lühimenetluses (protokolli lk 3). Kriminaalasi arutati ära kahel istungil, mis tähendab, et kriminaalasja arutamine ei toonud kaasa menetluskulu olulist suurenemist. Kaitsja taotlusest riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks nähtub, et valdav osa XX õigusabi kuludest on tekkinud kaitsja tutvumisel kriminaaltoimikutega (enne lühimenetlusse üleminekut 542 eurot + km, lühimenetluses veel 270 eurot +km) ja pärast üleminekut lühimenetlusele (istungitel kokku 378 eurot + km). Ilmselgelt oleks kaitsja pidanud toimikutega tutvuma ka kokkuleppemenetluse korral.
9. Eelnevast tulenevalt ei ole XX kaitsja menetluskulude riigi kanda jätmise taotluse rahuldamine põhjendatud. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
10. XX kaitsja vandeadvokaat Avo Pärmann on esitanud
11. juunil 2020 taotluse osutatud õigusabi eest makstava tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb, et kohus määraks kohtuotsusega tutvumise ja määruskaebuse esitamise eest makstava tasu suuruseks 30 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o 6 eurot, kokku 36 eurot. Ringkonnakohus nendib, et määruskaebus on napp (hoolimata kasutatud suurest teksti vormingust on määruskaebuse maht 3 1-19-7945 üks lehekülg, millest omakorda tuntava osa moodustavad kaebuse esitaja andmed ja pealkiri). Samas jääb ka taotletud tasu ettenähtud miinimumi juurde. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada ning määrata määruskaebuse esitamise eest makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 36 eurot. Kuna ringkonnakohus ei rahuldanud määruskaebust, jääb vastavalt KrMS § 187 lg-le 2 määruskaebemenetluse õigusabikulu XX kanda. Allkirjastatud digitaalselt 4