Obsah (9)

§ 651§ 657§ 132§ 654§ 366§ 233§ 171§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-143

) § 132 lg 2 annab kohtule tsiviilasja hindamisel kaalutlusõiguse, kuid seob selle poolte varalise seisundi ja sissetulekuga. Kuna kostja varaline seisund on hea, oli hagi hinna muutmine omavoliline. Kohus rajas otsustuse muuta tsiviilasja hinda asja ulatuse argumendile, kuid oli asja lahendanud valesti. Hagi hinna muutmine kaldub kõrvale ka tavapärasest menetluspraktikast. Omaalgatuslik tsiviilasja hinna muutmine pärsib võistlevuse põhimõtet. Kohus parandas kostja menetluspositsiooni, kuna menetluskulusid ei mõisteta välja suuremas ulatuses, kui on tsiviilasja hind. Õige hagi hind on 3500 eurot. 5 VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE

1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäeti osaliselt rahuldamata, kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 300 eurot ja hagi hinnaks määrati 300 eurot. Kuigi hageja palub maakohtu otsuse tühistada ka osas, milles mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 300 eurot, saab ringkonnakohus apellatsioonkaebusest aru nii, et hageja soovib mittevaralise kahju hüvitamist summas, mis ületab 300 eurot. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud ja see on jõustunud osas, milles kohus rahuldas hagi.

§ 651

lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. 31. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus määras tsiviilasja hinnaks 300 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega määrab tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 32.

§ 132

lg-s 1 sätestatu kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihind 3500 eurot, kui samas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib kohus määrata mittevaralise nõude puhul hagihinna erinevalt lg-s 1 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas asja ulatust ja tähtsust ning poolte varalist seisundist ja sissetulekut. Maakohus märkis hagi menetlusse võtmise määruses, et tsiviilasja hind on 3500 eurot (tlk 42). Kohtuotsuses muutis kohus oma seisukohta ja määras tsiviilasja hinnaks 300 eurot, märkides üksnes seda, et arvestab hinna muutmisel asja ulatust. 33.

§ 132

lg-s 1 sätestatust erineva hinna määramine ei ole kohtu suvaotsus, vaid hinna muutmine peab lähtuma konkreetse üksikjuhtumi asjaoludest. Asja ulatusena tuleb käsitleda seda, milline on kohtu töö maht võrreldes keskmise menetlusega, seda nii õiguslikust kui ka faktilisest küljest. Maakohus ei märkinud otsuses ühtegi põhjendust, milliste konkreetsete asjaolude alusel ta tegi otsustuse hagihinna muutmise kohta. Kuna maakohus ei ole oma seisukohta põhjendanud ja ringkonnakohtu hinnangul on tegemist tavapärase mahuga kohtuvaidlusega, tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse tsiviilasja hinna määramise osas ja teeb selles osas uue otsuse, millega määrab asja hinnaks 3500 eurot. Muus osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 34. Apellatsioonkaebuses kordab hageja suures osas maakohtus esitatud väiteid, selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Maakohus on otsuses nendele hinnangu juba andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on kohaldanud materiaalõigust õigesti ja ei ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Arvestades tsiviilasja materjali, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul vaidlustatud osas otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega selgelt rikkunud menetlusõiguse normi. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

§ 654lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja avaldas AS Õhtuleht peetavas internetiportaalis artikli „Endine kriminaalkorras karistatud EKRE liige ähvardas seksuaalkasvatajat XX: kägistan su raipe oma kätega ära“ juures avatud kommentaariumis kommentaari „Ei imesta kui mõne 6 ajapärast tuleb välja, et tädi ongi rahvusvahelise pedofiiliaga seotud, sest see, kuidas ja mida ta lastele esitas oli ikka tõeliselt jälk ning andestamatu. Toetan igati seda isa, keda saates püüti halvustada. Nii peabki tegema, kui on vaja kaitsta oma lapsi pedofiilide, peade mahalõikajate ja vägistajate eest. Tänapäeva liberastide ühiskonnas maksab ainult omakohus ja hea kui väärakad seda ka teavad.“.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et artikli kommentaariumis märgitud lause „Toetan igati seda isa, keda saates püüti halvustada.“ ei kahjusta hageja isiklikke õigusi ja seda ei saa käsitleda hageja suhtes esitatud ebakohase väärtushinnanguna. Sellest lausest ei saa järeldada hageja surma soovimist, nagu hageja leiab.
3. Hageja palus kostjalt välja mõista õiglase mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel (

§ 366

). Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel (VÕS § 127 lg 6 esimene lause ja

§ 233lg 1).

Maakohus leidis kohtu ette toodud asjaolusid kaaludes, et mõistliku suurusega kahjuhüvitis on 300 eurot. Hageja leiab, et õiglane hüvitis peaks olema oluliselt suurem.

1. Riigikohus on leidnud, et hagejal on õigus vaidlustada maakohtu otsus hüvitise ebaõiglasele suurusele tuginedes juhul, kui kohus on hüvitise määramisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, sealhulgas näiteks juhul, kui kohus on selgelt rikkunud diskretsiooni piire ja mõistnud välja ilmselgelt sümboolse hüvitise (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-18-13, p 22).
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus hüvitise suuruse määramisel oluliselt menetlusõiguse norme, ei ületanud diskretsiooni piire ja väljamõistetud hüvitis ei ole sümboolne. Maakohus arvestas otsuse tegemisel VÕS § 134 lg-s 5 sätestatud mittevaralise kahju hüvitise määramise aluseid ja tugines otsust tehes muu hulgas õigesti kohtupraktikale samalaadsetes asjades. Ka Riigikohus on korduvalt märkinud, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-19-08, p 13 jt). Samuti arvestas maakohus otsuse tegemisel VÕS § 134 lg-s 6 sätestatut ja otsustas oma siseveendumuse kohaselt, et 300 euro suuruse hüvitise väljamõistmine mõjutab kostjat hoiduma edasisest kahju tekitamisest. Väljamõistetud hüvitis väljendab antud juhul lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile ka ühiskonna hukkamõistu kostja õigusvastasele teole ja on leevenduseks hagejale talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest.
3. Apellatsioonkaebuse väide, et kostja kommentaar hävitas hageja väljavaated erialase töö tegemiseks, on paljasõnaline. Paljasõnaline on ka kaebuse väide, et tegemist ei ole kostja ühekordse rikkumisega. Asjaolu, et kostja kommentaari ei ole veebihalduri poolt eemaldatud, et saa käsitleda kostja korduvate rikkumistena, nagu hageja leiab.
4. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse üksnes hagihinna määramise osas ja kohtuotsus jääb sisuliselt muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

42. Maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, mistõttu ei tee seda ka ringkonnakohus. Seega kohaldub

§ 174

lg 4 ja menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav 7