) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.
lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Käesoleval juhul ei ole avalduse läbivaatamata jätmiseks kostja (puudutatud isiku) nõusolek vajalik, kuna eelmenetlus tsiviilasjas ei ole lõppenud. Kuna asi on kohtu poolt menetlusse võetud ning avaldaja esitas eelmenetluse käigus taotluse avalduse tagasivõtmiseks, siis jätab kohus avalduse läbi vaatamata.
lg 1 järgi kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega.
lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 3. Avaldaja tasus hagihinnalt 1021,98 eurot riigilõivu kokku 200 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 45 eurot ning avalduse esitamisel Tartu Maakohtusse 155 eurot). 22.08.2020 saabus kohtule avaldaja taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks.
lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Kohus märgib, et tulenevalt
lg 1 punktist 1 arutatakse käesolevalt korteriühistu poolt esitatud avaldust hagita menetluses. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 alusel tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Kohus tuvastas, et avaldaja on 18.06.2020 tasunud avalduselt riigilõivu kokku aga 200 eurot, st avaldaja on riigilõivu tasunud nagu hagiasjana menetlevalt avalduselt.
lg 1 p 1 alusel tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.
lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Seega tuleb tagastada avaldaja poolt enam tasutud riigilõiv summas 150 eurot. 4.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
172 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 2 5. Kohtul ei ole vajalik tulenevalt
§-st 174 kindlaks määrata menetluskulude rahalise suurust, kuna asja materjalidest nähtuvalt puuduvad menetlusosalistel kulud lepingulisele esindajale ning avaldaja ainukeseks kohtukuluks on riigilõiv 50 eurot, mis jääb ülaltoodust nähtuvalt tema enda kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Maili Riisenberg kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.