RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-20-5036
- september 2020 Eesistuja Paavo Randma, liikmed Velmar Brett ja Juhan Sarv Ü. P. vahistamine Tallinna Ringkonnakohtu
- augusti
- a määrus Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rainer Amur, määruskaebus Ü. P. kaitsja vandeadvokaat Andres Tamm
- august 2020, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
- augusti
- a määrus ja saata kohtuasi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
- Rahuldada prokuröri määruskaebus osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Lääne Ringkonnaprokuratuur esitas taotluse Ü. P. vahistamiseks. Selle kohaselt kahtlustatakse Ü. P-d karistusseadustiku (KarS) § 144 lg 1 järgi 13-aastase kasutütre M. P-ga suguühtesse astumises. Samuti leiti, et Ü. P. võib kuritegude toimepanemist jätkata, märkides kokkuvõtlikult järgmist. 1.
- Ü. P-d on kriminaalkorras karistatud kolm korda. Ta on kandnud reaalset vangistust ja pannud kahel korral kuriteo toime katseajal. Seega pole karistused Ü. P-d mõjutanud. Ta ei austa seadusi ja tegutseb impulsside mõjul tagajärgedele mõtlemata. Tema kuriteod on muutunud ajas raskemaks. 1.
- Lapsega suguühtesse astumine tekitab kahtluse, et Ü. P. võib olla pedofiil, ja on alust arvata, et menetletav tegu polnud esmakordne ega juhuslik. Tunnistaja M. M. kirjeldas mõne aasta tagust juhtumit, kus kahtlustatav väljus koos kannatanuga puukuurist ja tõmbas samas oma püksilukku kinni. Samuti on kahtlustatav veetnud kannatanuga aastate vältel palju aega koos. Seetõttu on võimalik, et suguühteid on olnud ka varem. Kuna kannatanu on terviseseisundi tõttu ilmselgelt mõjutatav, pole välistatud, et Ü. P. kasutab teda uuesti seksuaalselt ära või mõjutab teda. M. S-i ütlustest nähtuvalt tuli Ü. P. vahetult pärast kahtlustatavana kinnipidamiselt vabanemist küsima kannatanu asukohta. 1.
- M. S-i ütluste kohaselt on Ü. P. näidanud üles huvi ka teiste laste vastu. Kuna Ü. P. on oma suguiha rahuldamiseks astunud kannatanuga suguühtesse, pole välistatud, et ta astub suguühtesse ka mõne teise lapsega, kelle vastu ta on huvi üles näidanud. Samuti ei teadvusta Ü. P. enda käitumise 1-20-50361-20-5036 ohtlikkust ja eitab toimunut. Kuna kergem tõkend ei maanda piisavalt uute kuritegude ohtu ega taga kriminaalmenetlust, tuleb Ü. P. vahistada.
- Pärnu Maakohtu
- juuli
- a määrusega anti luba pidada Ü. P-d kaks kuud vahi all. Maakohus leidis, et Ü. P-le esitatud kuriteokahtlustus on põhjendatud. Kahtlustatav võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Vahistamisaluse kohta märkis maakohus järgmist. 2.
- Pole tõenäoline, et Ü. P. paneks toime uusi seksuaalkuritegusid või mõjutaks kannatanut. M. S-i ütlustest nähtuvalt pole ta lubanud lastel Ü. P-ga kohtuda. Ü. P. on asunud elama eraldi korterisse. Seega pole kannatanul ja kahtlustataval ühist elukohta ega lähedasi, kelle juures kokku saada. Kohtule pole esitatud ka muud teavet, millest nähtuks, millal ja kus on Ü. P-l võimalik M. P-d mõjutada. 2.
- Kahtlustus ühes KarS § 144 järgi kvalifitseeritud kuriteos ei tõenda, et Ü. P. on astunud kannatanuga suguühtesse ka varem. Lapsega koos elamine, temaga kahekesi aja veetmine ega temaga kuurist väljumine, isegi kui Ü. P. tõmbas samal ajal oma püksilukku kinni, ei anna alust arvata, et kahtlustatav oli lapsega suguühtes. Ü. P. vastu uute seksuaalkuritegude toimepanemise ohule ei osuta ka asjaolu, et kannatanu on psüühilise erivajadusega. Kriminaalasja materjalist ei nähtu, et Ü. P. kasutas M. P-d ära viimase puude tõttu. Ü. P. ei kujuta endast ohtu ka teistele lastele, sest ainuüksi lastega suhtlemine ei anna alust järeldada, et tal on plaanis panna nende vastu toime seksuaalkuritegu. 2.
- Vaatamata eeltoodule on Ü. P. vahistamine põhjendatud. Pärnu Maakohtu
- septembri
- a ja
- aprilli
- a otsusega karistati Ü. P-d KarS § 424 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, kusjuures
- aastal oli tema alkoholijoove suurem kui
- aastal. Seega pani Ü. P. vaatamata varasemale karistusele toime uue samaliigilise kuriteo, mis oli eelmisest raskem. Pärnu Maakohtu
- augusti
- a otsusega karistati Ü. P-d KarS § 121 lg 1 järgi ja ka praeguses asjas kahtlustatakse teda isikuvastases kuriteos. Kuigi kuriteod, mille eest Ü. P-d varem karistati ja milles teda praegu kahtlustatakse, on erinevat liiki, pani Ü. P. kuriteod toime kolmel järjestikusel aastal ja uus kuriteokahtlustus esitati vähem kui pool aastat pärast viimase karistuse ärakandmist. Arvestades, et Ü. P. on pannud alates
- aastast järjepidevalt toime kuritegusid, võib ta vabaduses viibides kuritegude toimepanemist jätkata. 2.
- Ü. P. kuriteod muutuvad ajas raskemaks. Kui varem on Ü. P-d karistatud teise astme kuritegude eest, siis praegu kahtlustatakse teda esimese astme kuriteos. Nii nagu joobes juhtimise puhul oli teine kuritegu esimesest raskem, on ka praegusel juhul alus kahtlustada Ü. P-d esimese astme isikuvastases kuriteos. Teda on karistatud nii tingimisi vangistuse, üldkasuliku töö kui ka reaalse vangistusega, kuid need karistused pole eesmärki täitnud. Ü. P. võib vabaduses jätkata eri liiki ja raskusastmega kuritegude toimepanemist.
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Ü. P. kaitsja vandeadvokaat Andres Tamm, kes taotles määruse tühistamist. Kokkuvõtlikult leiti kaebuses, et Ü. P. vahistati alusetult. Ta ei tunnista end süüdi ega oska selgitada, kuidas tema sperma sattus kannatanu tuppe. Samuti käib Ü. P. tööl, elab kannatanust eraldi ega soovi ühtki kuritegu toime panna.
- Tallinna Ringkonnakohtu
- augusti
- a määrusega tühistati Pärnu Maakohtu
- juuli
- a määrus ja Ü. P. vabastati vahi alt. Ringkonnakohtu põhiseisukohad olid järgmised. 4.
- Maakohus märkis õigesti, et kuriteokahtlus on põhjendatud, kuid abstraktsest väitest, et Ü. P. võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist, ei piisa vahistamisaluse sedastamiseks. Uute kuritegude toimepanemise ohule tuginemine on põhjendatud eeskätt olukorras, kus võimalikud tulevased kuriteod on seotud kriminaalmenetluse takistamisega või kui isik võib jätkata menetletava 2
(6)1-20-50361-20-5036 kuriteoga samalaadsete kuritegude toimepanemist. Igal juhul tuleb ära näidata tulevikus toimepandavate kuritegude seos käimasoleva menetlusega. Täpsustamata, milliseid kuritegusid võib isik toime panna, pole see võimalik. 4.
- Maakohus lähtus uute kuritegude toimepanemise ohu jaatamisel Ü. P. karistatusest. Nimetatud asjaolule tuginemine on aga põhjendatud vaid juhul, kui sellest nähtub mingi konkreetne uute kuritegude toimepanemise oht. Ü. P-d on karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise ja kehalise väärkohtlemise eest. Need teod pole praeguse kuriteokahtlusega seotud ja neist ei nähtu sellist süsteemi, mis võimaldaks teha järeldusi võimalike uute kuritegude kohta. 4.
- Vahistamistaotluses märgiti, et Ü. P. võib vabaduses viibides panna toime seksuaalkuritegusid M. P. või teiste laste vastu või panna toime õigusemõistmisevastaseid kuritegusid, asudes kannatanut mõjutama. Maakohus välistas need ohud ja maakohtu vastavaid seisukohti pole vaidlustatud. Ringkonnakohtul pole võimalik reformatio in peius-keeldu rikkumata maakohtu kõnealuste järelduste õigsust kontrollida ja kaitsja kaebuse alusel tuvastada kahtlustatava kahjuks asjaolusid, mida pole vaidlustatud. Järelikult tuleb Ü. P. vahi alt vabastada. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
- Tallinna Ringkonnakohtu
- augusti
- a määruse vaidlustas prokuratuur, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist. Kokkuvõtlikult märgitakse määruskaebuses järgmist. 5.
- Ringkonnakohtu seisukoht, et uute kuritegude toimepanemise oht peab olema vältimatult seotud menetletava kuriteoga, on alusetu. Ringkonnakohtuga nõustumise korral poleks võimalik vahistada isikut, kes paneb toime eriliigilisi kuritegusid (nt täna varastab, homme juhib mootorsõidukit joobeseisundis, ülehomme lööb kedagi, üleülehomme tapab kellegi ära jne), sest iga uus kuritegu on erinev ja konkreetset seost menetletava kuriteoga ei teki. Selline olukord pole aga kooskõlas tõkendi kohaldamise eesmärgi ega kohtupraktikaga. Uute kuritegude toimepanemise oht on kahtlustatava käitumise prognoos, mis tehakse kahtlustatava varasema käitumise ja menetletava kuriteo raskuse põhjal, sõltumata kuriteoliigist. Ka Riigikohus on leidnud, et vahistamisaluse olemasolu hindamisel tuleb arvestada kahtlustatava käitumist selle terviklikkuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- veebruari
- a määrus nr 1-16-2411/677, p 26). 5.
- Hinnang kahtlustatava varasemale käitumisele ei pea olema seotud menetletava kuriteo, vaid kahtlustatava isikuga. Kui kahtlustatavat on korduvalt karistatud eriliigiliste kuritegude eest ja teda on taas alust kahtlustada uue kuriteo toimepanemises, siis selle pinnalt tulebki prognoosida tulevast käitumist, arvestades muu hulgas asjaolu, et varasemad karistused pole oma eesmärki täitnud. Riigikohus on märkinud, et kuritegude toimepanemise tõenäosus on vältimatult suurem nende kahtlustatavate puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- detsembri
- a määrus asjas nr 3-1-1-103-06, p 15). 5.
- Jättes tähelepanuta kohtupraktikas välja kujunenud põhimõtted ja vabastades raskes kuriteos kahtlustatava Ü. P. vahi alt, rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 339 lg 2 mõttes. Samuti heitis ringkonnakohus maakohtule alusetult ette, et ta ei täpsustanud, milliseid kuritegusid Ü. P. võib toime panna. Kahtlustatava puhul, kes paneb toime eriliigilisi kuritegusid, polegi võimalik seda prognoosida. Samas saab jaatada uute kuritegude toimepanemise ohtu. Kui kahtlustatavat on korduvalt karistatud, kuid ta jätkab vaatamata sellele uute kuritegude toimepanemist ning need muutuvad ajas raskemaks, on selge, et ta ei suuda norme järgida ja ohustab erinevaid õigushüvesid. Sellise inimese vahistamine on vältimatult vajalik. 3
(6)1-20-50361-20-5036 KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Riigikohus on erinevalt ringkonnakohtust seisukohal, et menetletavas asjas ei võtnud reformatio in peius-keeld teise astme kohtult õigust ega kohustust anda hinnang vahistamistaotluses väidetud ohule, mille kohaselt võib Ü. P. vabaduses panna toime uusi seksuaalkuritegusid või kuritegusid õigusemõistmise vastu. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus mõnevõrra vääriti mõistnud reformatio in peius-keelu tähendust ja olemust.
- Reformatio in peius-keelu kohaselt ei tohi isiku huvides esitatud kaebuse alusel selle isiku olukorda üldjuhul raskendada. Kõneks oleva õiguspõhimõtte peamine eesmärk on tagada, et isik ei peaks edasikaebuse esitamise üle otsustades arvestama võimalusega, et see toob tema olukorra paranemise asemel kaasa hoopis selle halvenemise. Märgitud oht võiks oluliselt pärssida soovi kohtulahendit vaidlustada ja tingida seetõttu ebaseadusliku kohtulahendi jõusse jäämise.
- Oluline on seega mõista, et kõnealune õiguspõhimõte on suunatud esmajoones õigusvastase teo eest ette nähtud õigusjärelmite raskendamise keelule isiku enda huvides esitatud kaebuse alusel. Kolleegium selgitab siinkohal, et vaatlusaluse põhimõtte on seadusandja kriminaalmenetluse seadustikus kehtestanud n-ö spetsiifiliselt välistavana, s.o ta on mõeldud rakenduma vaid konkreetselt seadusandja nimetatud kaebemenetluses. Üldpõhimõte on seegi, et kaebemenetluse eesmärk on kohtuasjas seadusliku ning õige lahendi tegemine, kui selle saavutamine pole seadusandja poolt ette nähtud menetlusreegli tõttu siiski välistatud. Nii ütleb seadus üheselt, et keelatud on isiku olukorra raskendamine apellatsioonimenetluses juhul, kui seda ei ole taotlenud prokuratuur või kannatanu (KrMS § 340 lg 4). Ka KrMS § 341 lg-d 5 ja 6 puudutavad reformatio in peius-keelu kohaldumist just karistatava teo õigusjärelmitele ning seda seonduvalt isiku süüküsimuse lahendamisega. Teisisõnu on kolleegium seisukohal, et kõnealust õiguspõhimõtet pole alust laiendada analoogia korras automaatselt ka kõigile määruskaebemenetlustele.
- Praeguses asjas vaatas ringkonnakohus läbi Ü. P. kaitsja määruskaebust maakohtu sellise määruse peale, millega oli antud luba võtta kahtlustatav kaheks kuuks vahi alla. Seega juhul, kui ringkonnakohus oleks leidnud, et Ü. P. võib panna toime uusi seksuaalkuritegusid või kuritegusid õigusemõistmise vastu ja seetõttu on olemas alus tema vahi all pidamiseks, poleks Ü. P. olukord maakohtu määruses ettenähtuga võrreldes halvemaks muutunud, vaid see oleks jäänud samaks. Järelikult poleks saanud rääkida ka reformatio in peius-keelu rikkumisest.
- Reformatio in peius-keeld ei võta ringkonnakohtult KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 3 tulenevat pädevust muuta maakohtu vahistamisotsustuse põhjendusi (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- veebruari
- a määrus asjas nr 3-1-1-7-13, p 7), tingimusel, et teise astme kohus ei tugine seejuures faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad prokuratuuri taotluse aluseks olevatest asjaoludest (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- oktoobri
- a määrus asjas nr 3-1-1-97-13, p 16). Riigikohus on varemgi aktsepteerinud seda, et ringkonnakohus muudab kaitsja kaebuse alusel toimuvas menetluses vahistamise põhjendusi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- juuni
- a määrus asjas nr 3-1-1-54-10, p 8). Samuti on kohtupraktikas leitud, et vahistamistaotluse lahendamisel võib kuriteokahtluse või vahistamisaluse olemasolu kinnitamiseks esitada kaebemenetluse jooksul lisatõendeid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- veebruari
- a määrus asjas nr 3-1-1-15-16, p 22). Seejuures saab ringkonnakohus vahistamismääruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel lisada oma põhjendusi, mis kinnitavad vahistamise õigsust (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- veebruari
- a määrus asjas nr 3-1-1-105-11, p 17). Ühtlasi tuleb silmas pidada, et vahistamismenetlus ei kujuta endast kriminaalasja sisulist arutamist ega isiku süüküsimuse lahendamist. Seetõttu ei laiene sellele menetlusele ka kõik KrMS §-st 14 tulenevad võistleva kohtumenetluse reeglid. (Vt viidatud määrus asjas nr 3-1-1-105-11, p 17.) 4
(6)1-20-50361-20-5036
- Seega jättes võtmata seisukoha küsimuses, kas Ü. P. puhul saab rääkida tema vahistamiseks piisavast ohust, et ta võib hakata vabaduses toime panema uusi seksuaalkuritegusid või kuritegusid õigusemõistmise vastu, jättis ringkonnakohus prokuratuuri taotluses kirjeldatud vahistamisaluse olemasolu ammendavalt kontrollimata. Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes. Osutatud vea tõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada.
- Kolleegium ei pea õigeks prokuratuuri arvamust, et kui korduvalt karistatud isikut kahtlustatakse uue kuriteo toimepanemises, õigustab see – sõltumata varasemate kuritegude olemusest ja seosest menetletava kuriteoga – juba iseenesest tema vahistamist. Samas ei jaga Riigikohus ka ringkonnakohtu seisukohta, et vahistamise aluseks saab olla üksnes või eeskätt menetletava kuriteoga samalaadsete või siis õigusemõistmise vastu suunatud kuritegude oht.
- Kohtupraktika kohaselt ei ole välistatud, et teatud spetsiifilised varasemad süüteod annavad näiteks tulenevalt oma iseloomust või toimepanemise asjaoludest aluse püstitada hüpoteesi, et isik võib ka tulevikus kuritegusid sooritama hakata. Vahistatava varasemaid süütegusid saab arvestada tema kahjuks juhul, kui varasemate süütegude ja isikult tulevikus oodatavate kuritegude vahel esineb mingi õiguslikult relevantne seos. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- veebruari
- a määrus asjas nr 3-1-1-15-16, p 20 ja
- mai
- a määrus asjas nr 3-1-1-36-16, p 9) Nii on kuritegude jätkuva toimepanemise oht suur nn sõltuvuskuritegude, sh seksuaalkuritegude korral, samuti nende kahtlustatavate puhul, keda on varem süüdi tunnistatud ja karistatud, kuid keda karistused ei ole suunanud õiguskuulekale käitumisele (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- detsembri
- a määrus asjas nr 3-1-1-108-09, p-d 10.1 ja 10.3). Seejuures on aga oluline, kuivõrd sarnased on isiku varasemad kuriteod sellega, milles esitatud kahtlustusega seoses isiku vahistamist taotletakse. Näiteks fakt, et isik on varem ühel korral kehalises väärkohtlemises süüdi tunnistatud, ei mõjuta üldjuhul arvestamisväärselt hinnangut küsimuses, kas maksualases kuriteos kahtlustatav tuleks uute kuritegude toimepanemise riski tõttu vahi alla võtta. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-1-1-32-12, p 9.2)
- Vahistamiseks alust andvale uute kuritegude ohule võivad mõnikord muu hulgas osutada ka kahtlustatava sellised varasemad süüteod, mis ei ole menetletava kuriteoga küll sama liiki, kuid mida ühendab uue arvatava kuriteoga mingi suuremale retsidiivsusriskile osutav faktor (kahtlustatava hoiakud, isiklikud suhted, sõltuvus vmt). Selliseks teguriks võib olla näiteks alkoholisõltuvus koostoimes joobeseisundist tingitud enesekontrollivõime kaotuse ja impulsiivsusega, mis on varem sama kahtlustatava puhul osutunud soodusteguriks eri liiki süütegude toimepanemisele. Samuti võib isiku õigusvastane käitumine olla suunatud järjepidevalt konkreetse kannatanu vastu ja teo toimepanemise asjaolud võivad anda alust karta kannatanu ründamise jätkumist. Selgi juhul võib kahtlustatava vahistamine olla põhjendatud ka juhul, kui varasemad süüteod olid suunatud sama kannatanu mõne teise õigushüve vastu.
- Siiski tuleb silmas pidada, et mida suuremal määral kahtlustatava varasemate süütegude asjaolud menetletava kuriteokahtluse sisust erinevad, seda väiksem on tavaliselt nende kaal vahistamisaluse sedastamisel ja mõnikord kaob see sootuks (vt nt viidatud määrused asjades nr 3-1-1-15-16, p 20 ja 3-1-1-32-12, p 9.2). Tihtipeale võib olla nii, et kahtlustatava varasemad süüteod ei anna küll iseenesest piisavat alust uute kuritegude toimepanemise ohtu jaatada, kuid on vahistamisaluse tuvastamisel arvestatavad toetava argumendina teiste asjaolude kõrval.
- Vahistamisaluse seisukohalt on sageli tähendus ka kahtlustatava varasemate süütegude arvukusel ja sellel, kui pikk aeg neid uuest arvatavast kuriteost lahutab. 5
(6)1-20-50361-20-5036
- Menetletavas asjas märkis prokuratuur vahistamistaotluses uute seksuaalkuritegude ohtu põhjendades, et M. S-i ütluste kohaselt on Ü. P. lisaks M. P-le näidanud üles huvi ka teiste laste vastu. Seetõttu võib ta oma suguiha rahuldamiseks nendega suguühtesse astuda. Maakohus asus aga seisukohale, et ainuüksi lastega suhtlemine ei anna alust järeldada, et Ü. P. võib vabaduses viibides jätkata seksuaalkuritegude toimepanemist. Kolleegium märgib, et nii jättis esimese astme kohus prokuratuuri väite sisuliselt hindamata, sest laste vastu seksuaalset laadi huvi ilmutamist ei saa samastada lastega suhtlemisega. Samuti ei asetanud maakohus vahistamistaotluses väidetud asjaolu, et Ü. P. veetis aastate vältel kannatanuga väga palju aega ja et ta läks kahtlustatavana kinnipidamiselt vabanedes kohe küsima kannatanu asukoha kohta, praeguse kuriteokahtluse konteksti. Kolleegiumile jääb arusaamatuks ka maakohtu tõdemus, mille kohaselt ei nähtu kriminaalasja materjalist, et Ü. P. kasutas M. P-d ära viimase vaimse puude tõttu.
- Prokuratuuri vahistamistaotluses välja toodud – ja mõlemas kohtumääruses sisuliselt tähelepanuta jäetud – Ü. P. uute seksuaalkuritegude ja õigusemõistmisevastaste kuritegude ohtu käsitlevate faktiväidete usutavust pole senises kohtumenetluses kontrollitud. Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastada ei tohi. Seepärast pole kolleegiumil endal võimalik ringkonnakohtu argumentatsioonilünka kõrvaldada ega uute seksuaalkuritegude ja õigusemõistmisevastaste kuritegude ohu suhtes seisukohta kujundada. Seetõttu tuleb kohtuasi saata ringkonnakohtule uueks arutamiseks.
- Peaks ringkonnakohus asja uuel arutamisel leidma, et on asjaolusid, mis viitavad Ü. P. uute seksuaalkuritegude või õigusemõistmisevastaste kuritegude toimepanemise ohule, saab kahtlustatava karistatust arvesse võtta täiendava vahistamist toetava argumendina. Vahistamisküsimuse lahendamisel on oluline meeles pidada sedagi, et raskemate kuritegude toimepanemise ohu korral võib kahtlustatava või süüdistatava vahistamiseks piisata sellisest uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, mis kergemat liiki kuriteo toimepanemise ohu puhul vahistamiseks alust ei annaks (määrus asjas nr 3-1-1-32-12, p 9.3).
- Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6, § 362 p-st 2 ja § 339 lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
- augusti
- a määruse ja saadab kohtuasja uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Kohtuasja uuel arutamisel tuleb ringkonnakohtul arvestada kõiki tõkendi valikul olulisi asjaolusid. Riigikohus rahuldab prokuröri määruskaebuse osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)