Obsah (11)

§ 429§ 432§ 173§ 174§ 477§ 175§ 138§ 143§ 144§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Nele Atonen Vanemkohtujurist Kadri Mälberg Määruse tegemise aeg ja koht 07.09.2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-20-117217 Mene

) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 3 alusel, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. 5. Kohus leiab, et puuduvad

§ 429lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist vastu võtta.

Hagist loobumisega ei rikuta olulist avalikku huvi. Kostjapoolse võlgnevuse tasumisel on hageja õigustatud hagist loobuma ning ei pea ootama ära kostja seisukohti. 6. Kohus asub seisukohale, et vastavalt

§ 429

lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele seoses hageja loobumisega esitatud hagist. 7.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud 8. Juhindudes

§-st 150 lg-st 2 p-st 2 ja lg-st 3 ja 4 kuulub hagejale taotlusel alusel tagastamisele pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 50 eurot. 9. Juhindudes

§ 173

lg 1 ja kooskõlas

§-ga 168 lg 5 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 10. Tulenevalt

§ 174lg 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

11.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 12.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 143

p 1 järgi asja läbivaatamise kulu on muuhulgas eksperdikulu.

§ 144p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

1. Hageja kohtukukuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot. Kuna hagejale kuulub taotluse alusel tagastamisel pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, siis on põhjendatud ja vajalik kohtukulu kostjalt väljamõistmiseks 50 eurot.
2. Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. 2
3. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16), tunnitasu 165 eurot, 180 eurot (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-183-15, p 18), 183,60 eurot (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-115-14, p 14) ja 193,20 eurot (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-82-14, p 28). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-21-115-14, p 14). Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 100 (ükssada) eurot, millele alates 09.07.2020 lisandub käibemaks. Kohus on seisukohal, et hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning on põhjendatud ja vastab asja keerukusele.
4. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja on kinnitanud, et hageja on käibemaksukohustuslane. Seega tuleb lepingulise esindaja kulu välja mõista käibemaksuta.
5. Hageja lepingulisel esindajal on kulunud: 17.1 Esmaseks nõustamiseks - 1 tund – kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga; 17.2 Nõude analüüsiks, tõendite analüüsiks ja komplekteerimiseks - 45 minutit – kohus arvestades hagile lisatud lisa ning asjaolu, et esindajal on eelnevalt esmaseks nõustamiseks kulunud 1 tund, siis ei saanud esindajal kuluda nõude analüüsiks ja ühe lisa analüüsiks ning komplekteerimiseks 45 minutit. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 15 minutit; 17.3 Hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks 29.06.2020 - 3 tundi ja 15 minutit – kohus arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu ning asjaolu, et hagi sisuline osa on ca 1,5 lehel, on seisukohal, et esindajal sai kõige rohkem hagi koostamiseks ja kohtule esitamiseks kuluda 2 tundi, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks; 17.4 Hagist loobumise avalduse koostamiseks 30 minutit – kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
6. Kokku on põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu 3 tundi ja 45 minutit ehk 375 eurot käibemaksuta (3,75x100).
7. Kokku on põhjendatud hageja menetluskulud 425 eurot (riigilõiv 50 eurot + lepingulise esindaja kulu 375 eurot käibemaksuta), milline summa kuulub kostjalt väljamõistmisele. 20.

§ 177

lg 4 järgi kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 21.

§ 178

lg 2 järgi menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik 3