Obsah (4)

§ 427§ 432§ 384§ 386

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. september 2020, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-6480 (19284000235) Kohtulahend Tartu Maakohtu 10.12.2019 otsus Margo Uti

§-dest 145, 427, 432 ja KarS § 74 lg 4, kohus määras:

1. Jätta rahuldamata kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Margo Utile Tartu Maakohtu
2. detsembri 2019.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-19-6480 mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks.
3. Pikendada Margo Utile Tartu Maakohtu
4. detsembri 2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-6480 määratud katseaega 2 (kahe) kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks
5. august
7. Määrata Margo Utile KarS § 75 lg 2 p 2 alusel täiendava kohustusena käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi.
8. Määrata Margo Utile KarS § 75 lg 2 p 5 alusel täiendava kohustusena alluda käitumiskontrolli ajal sõltuvusravile (alkoholismivastane ravi).
9. Määrus toimetada kätte süüdimõistetule ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUD
10. Margo Utt on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 10.12.2019 otsusega KarS § 213 lg 2 p 1 järgi ja karistatud vangistusega 1 aasta. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Margo Utile katseaeg 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud ning mõistetud vangistust 1 (üks) aasta ei pöörata täitmisele, kui Margo Utt ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxxxx xxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
11. Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Margo Uti kohta. Ettekandest nähtuvalt on Margo Utt rikkunud temale Tartu Maakohtu 10.12.2019 otsusega pandud registreerimiskohustust ilmudes kriminaalhooldusametniku vastuvõtule alkoholi joobes 11.02., 23.04., 07.07.
12. Margo Uti katseaeg algas 28.12.
13. Kriminaalhooldusametnik väljastas kutse ametniku vastuvõtule ilmumiseks kohtuotsuses märgitud aadressil 03.01.2020 vastuvõtu ajaga 09.01.
14. Margo Utt kohtumisele ei tulnud. Ametnik väljastas uue kutse samal päeval vastuvõtu ajaga 16.01.
15. Margo Utt kohtumisele ei tulnud. Ametnik väljastas uue kutse tähitult vastuvõtu ajaga 30.01.
16. Margo Utt vastuvõtule ei tulnud. 30.01.2020 kontrollis ametnik rahvastiku registrist isiku andmeid ning selgus, et 27.01.2020 oli muutunud Margo Utti sissekirjutuse aadress. Ametnik saatis kutse uuele sissekirjutuse aadressile vastuvõtu ajaga 06.02.
17. 06.02.2020 hommikul helistas Margo Utt ametnikule ning soovis vastuvõtuaega muuta põhjendusega, et on väsinud ning on gripp. Telefoni vestluse lõpuks kinnitas ametniku kahtlusi, et on alkoholi joobes. Lepiti kokku uus vastuvõtuaeg 11.02.
18. 11.02.2020 tuli kohtumisele kokkulepitust tund aega hiljem ning tugevate alkoholi lõhnadega. Isik tunnistas, et oli joobes ning ametnik andis koos õiguste ja kohustuste lehega uueks vastuvõtu ajaks 18.02.
19. 18.02.2020 kohtumisel tutvustati isikule uuesti õiguseid ja kohustusi. Võeti seletused rikkumiste kohta
20. ja 16.01.2020 kohtumistele mitte ilmumisi põhjendas Margo Utt postkasti mitte vaatamisega. 06.02.2020 vastuvõtuaja muutmist põhjendas isik tugeva alkoholi joobega ning 11.02.2020 vastuvõtule tulemist alkoholijoobes põhjendas jääknähtudega. Elukohavahetamist põhjendas korteri maha müümisega võlgade katteks. COVID-19 eriolukorra ajal toimus registreerimiskohustuse täitmine telefoni vahendusel. Margo Utt helistas ametnikule 23.04.2020 küll määratud kella ajal kuid arusaadavas alkoholi joobes – hooldusalune tunnistas, et oli ära joonud kaks liitrit õlut. Telefoni vestluses põhjendas isik alkoholi tarbimist kevade kutsungiga.
21. aprillil näidati isikut uudistes seoses alkoholijoobes alaealise tüdrukuga tema korteris. Margo 2 Utt põhjendas alaealise tüdruku viibimist tema korteris neiu vajadusega laadida enda telefoni. Margo Utt sõnul oli neiu kellegagi tema korterisse lihtsalt kaasa tulnud. 04.07.2020 teostasid kriminaalhooldusametniku ette teatamata kodukülastuse lõuna paiku. Isik tarvitas parasjagu alkoholi söögikõrvale kuid kinnitas ametnikele, et vastuvõtu ajaks saab kaineks. 07.07.2020 registreerimisele tuli isik taaskord alkoholilõhnadega ning oli nõus alkomeetriga joovet kontrollima. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,238 mg/l. Margo Utt selgitas, et oli nädal aega jutti alkoholi tarvitanud ning viimati päev enne vastuvõtule tulemist. Toimunud on kuus registreerimist kui isik on kaine olnud ning tulenvalt COVID-19 eriolukorrast 4 telefoni vestlust. Kohtumistel on isik rääkinud, et kuriteo sooritas tugevas alkoholi joobes ning kaine peaga ilmselt ei oleks seda teinud. Margo Utt ei ole motiveeritud alkoholist loobuma ning on selgitanud, et joob siis kui raha on ning kuna ta elab üksi, siis käivad ka sõbrad tema juurde alkoholi tarbima – ka korteri ühistu poolt on tehtud talle märkusi pidude pidamise kohta. Margo Utt on väljendanud, et kui võimalus on raha alkoholi ostmiseks kasutada, siis seda ka teeb. Isikul on puuduvtöövõime, millest lähtuvalt ei käi tööl ning elatub pensionist. Isik on tunnistanud, et kui keegi pakub talle alkoholi, siis sellest ta ära ei ütle. Margo Utile on korduvalt selgitatud kriminaalhoolduse õiguseid ja kohustusi ning et kriminaalhooldusametniku vastuvõtule tuleb tulla kainena. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku pöörata Margo Uti karistus täitmisele. Margo Utt ei ole väljendanud kahetust enda sooritatud kuriteo osas, pole näidanud valmisolekut muuta enda käitumismustrit ning hoolimata korduvatest selgitustest, et peab täitma registreerimis-kohustust kainelt, ei ole seda alati teinud. Alkoholi joobes isikuga ei ole võimalik sisulist tööd teha ning kriminaalhooldus ei kanna enda eesmärki.
22. Kohtuistung 28.08.
23. Kohtuistungil osalenud kriminaalhooldusametnik Kaile Keldo jäi kohtuistungil esitatud erakorralise ettekande juurde ja leidis, et Margo Utt ei ole võimeline alkoholist loobuma. Süüdimõistetu Margo Utt erakorralise ettekande arutamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu avaldas, et erakorralises ettekandes toodud asjaolud on õiged ja tunnistas, et on ilmunud kriminaalhooldusosakonda vastuvõtule 11.02.2020, 23.04.2020, 07.07.2020 alkoholijoobes. Ta ei ilmunud ta kriminaalhooldusosakonda vastuvõtule 06.02.2020, kuna oli alkoholijoobes. 09.01.2020 ja 16.01.2020 ei ilmunud vastuvõtule, kuna ei vaadanud postikasti. Lisaks avaldas süüdimõistetu, et on ostnud Võhmasse korteri ja kui ta vanglasse läheb, siis ta ei tea, kes tema korteris sel ajal elama hakkab. Käesolevalt tegeleb ta juhutöödega s.h puude lõhkumise ja ladumisega ning lammutamis- ning abitöödega. Hetkel on tema sissetulekuteks töövõimetuspension 179 eurot ja juhutööde tegemisest laekuv summa 300 eurot kuus. Alkoholitarvitamise keeluga, katseaja pikendamisega ja alkoholiravile minemisega olen nõus. KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 427

lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 427

lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 432

lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui

§ 432

lg-st 3 ei tulene teisiti.

§ 432

lg 3 kohaselt

3 §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). Tartu Maakohtu 10.12.2019 otsusega on Margo Utt KarS § 213 lg 2 p 1 järgi süüdi tunnistatud ja karistatud vangistusega 1 aasta. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Margo Utile katseaeg 2 aastat 6 kuud ning mõistetud vangistust 1 aasta ei pöörata täitmisele, kui Margo Utt ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

1. Kohtuistungil uuritud tõenditega s.h kriminaalhooldusametniku ja Margo Uti ütlustega ja Margo Uti kirjalike seletustega (tl 60-65) leidis usaldusväärselt tõendamist, et Margo Utt on katseajal rikkunud temale määratud KarS § 75 lg 1 p 2 sätestatud kontrollnõuet, mille kohaselt jättis Margo Utt ilmumata kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 09.01.2020, 16.01.2020 ja 06.02.2020 ning 11.02.2020, 23.04.2020, 07.07.2020 on ilmunud kriminaalhooldusosakonda vastuvõtule alkoholijoobes. Kuigi isikule ei ole kohtuotsusega pandud kohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi, siis kohtu hinnangul on tegemist tahtlike rikkumistega ja süüdistatava käitumine takistab kriminaalhoolduse teostamist.
2. Kohus on siiski seisukohal, antud juhul ei ole veel otstarbekas pöörata Margo Utile mõistetud karistust täitmisele, kuna Margus Utt on läbinud katseajast alles esimese kolmandiku, seega katseaeg on alles algusjärgus. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et kriminaalhooldusametnik oleks Margus Utti KarS § 74 lg 4 kohaselt kontrollnõuete mittetäitmisest tulenevalt kirjalikult hoiatanud. Margus Uti puhul on tegemist esimese erakorralise ettekandega ning kohus leiab, et kriminaalhoolduslikud meetmed on isiku suhtes efektiivsemad kui reaalne vangistus. Tegemist oli süüdimõistetu üksikute rikkumistega ning esineb suur tõenäosus, et isik suudab edaspidi katseaja vältel käitumiskontrolli nõudeid korrektselt täita. Selleks on süüdimõistetu andnud nõusoleku talle täiendavate kohustuste määramiseks ja katseaja tähtaja pikendamiseks.
3. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata ja Margo Utile Tartu Maakohtu 10.12.2019.a. otsusega mõistetud kandmata karistus tuleb jätta täitmisele pööramata. Kohus peab põhjendatuks pikendada Margo Utile katseaega 2 kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks.
4. august
5. 4 Samuti on põhjendatud määrata talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel täiendava kohustusena käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ning KarS § 75 lg 2 p 5 alusel täiendava kohustusena alluda käitumiskontrolli ajal sõltuvusravile (alkoholismivastane ravi). Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab

§ 432

lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (

§ 432lg 4).

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad

§ 384

lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

§ 386

lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5