) § 65 lg-te 1 ja 2 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama.
§-ide 64 ja 641 tulenevalt saab abielu nii perekonnaseisuasutuses kui notari juures lahutada üksnes poolte ühise avalduse alusel. Perekonnaseisuasutuses lahutamiseks peab lisaks olema mõlema abikaasa elukoht Eestis. Kostja elukoht on xxxxxx, hageja on esile toonud, et ei ole seni lahutamise osas kostjaga kokkuleppele saanud, mistõttu on põhjendatud abielu lahutamise hagi esitamine kohtule. Kohus on hagi menetlusse võtmisel pooltele selgitanud, et Nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003, 27.november 2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000, artiklis 3 sätestatu alusel on hagejal õigus esitada abielulahutuse hagi enda elukoha järgsele Eesti Vabariigi kohtule, kuna pooled on mõlemad Eesti Vabariigi kodanikud, abielu sõlmiti Eesti Vabariigis ja siin oli ka abikaasade ühine elukoht. 3.
lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Esitatud tõendite kohaselt poolte abielu registreeriti xx xx xxxx.a Pärnu Maavalitsuses. Abielust sündinud laps on surnud. Hagiavalduses on hageja välja toonud, et poolte abielulised suhtes lõppesid 2013.aastast seoses kostja elu- ja töökohaga xxxxxx. Rahvastikuregistri andmetel oli kostja elukoha aadressiks kuni 15.10.2012 registreeritud poolte ühise elukoha aadress XXX. Rahvastikuregistri andmetel kostjal olnud Xxxxxx erinevaid kontaktaadresse alates 2006.a, kostja elukoht on Xxxxxx registreeritud alates 16.10.2012. See kinnitab hageja väiteid poolte abielulise kooselu lõppemise kohta 2013.aastast. 06.08.2020 kohtuistungil hageja selgitas, et kostja ei ole panustanud perekonnaellu, ei ole huvi tundnud hageja tegemiste vastu. Kui kostja tuli Xxxxxxt koju, olid esiplaanil alkohol ja sõbrad. Hageja on periooditi kostjat ka materiaalselt toetanud. Viimati nägi hageja kostjat 2 aastat tagasi. Poolte ühiseks elukohaks olnud kinnisasi on panga poolt müüdud laenuvõla katteks. Hageja leiab, et abielu on pöördumatult lõppenud, hageja abielulise kooselu taastamist võimalikuks ei pea ega soovi seda. 2 2-20-7628 Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väidetele abielu lõppemise ja selle aja kohta. Kostja on kohtule kirjalikult teatanud, et on nõus abielu lahutamisega. Pooled on elanud lahus rohkem kui 2 aastat, kostja alaline elukoht on välisriigis. Kuna kumbki pool ei ole avaldanud soovi leppida, ei ole poolte lepitamine ei ole võimalik ning abielu taastamiseks
4. Kõige eeltoodu alusel on kohus jõudnud veendumusele, et XX ja YY abielu on pöördumatult lõppenud, abielu taastamine ei ole võimalik ning abielu tuleb lahutada.
p 2 järgi kohtus abielu lahutamise korral lõpeb abielu päeval, millal kohtuotsus jõustub. Menetluskulude jaotus 5. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodu alusel kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Teadaolevaks menetluskuluks asjas on hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.