Obsah (9)
§ 367§ 477§ 613§ 174§ 175§ 172§ 177§ 178§ 6172-20-4401 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Viru Maakohus Kaire Pullerits 31. august 2020, Jõhvi kohtumaja 2-20-4401 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Estonia pst 4 KÜ
§ 367
kohaselt nõuab avaldaja puudutatud isikult seadusjärgse viivise tasumist alates 20.03.2020 (avalduse esitamisest) kuni põhinõude 839,27 euro täitmiseni. 29.04.2020 võttis Viru Maakohus Kohtla-Järve linn Estonia pst 4 korteriühistu avalduse R. L. vastu võlgnevuse nõudes menetlusse. 09.07.2020 kohtumäärusega määras kohus asja lahendamise kirjalikus menetluses. Kohus andis menetlusosalistele tähtaja, so 07.08.2020 kompromissi sõlmimiseks ja läbirääkimiste pidamiseks ning allkirjastatud kompromissi kohtule esitamiseks ja juhul kui menetlusosalised kompromissi ei esita, siis oli avaldajal ja puudutatud isikul võimalik samaks kuupäevaks esitada asjas seni esitamata seisukohad, vastuväited ja tõendid ning menetluskulude nimekiri. Kohus määras asjas kindlaks ka sisulise lahendi tegemise aja, so 31.08.2020. Avaldaja ja puudutatud isik kohtule kompromissi kinnitamiseks ei esitanud ning ei esitanud ka täiendavaid seisukohti ja tõendeid. Puudutatud isiku seisukoht R. L. sai avalduse ja lisad koos Viru Maakohtu 29.04.2020 menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte 03.06.2020 isiklikult allkirja vastu ning kohtu poolt määratud tähtajaks, so 25.06.2020 puudutatud isik avaldusele vastust ei esitanud. Viru Maakohtu 09.07.2020 korraldava kohtumääruse on puudutatud isik isiklikult kätte saanud 10.08.2020 ja millele puudutatud isik samuti reageerinud ei ole. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 476 lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Vastavalt
§ 477
lg 1 kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata (lg 2). Hagita asja ei või lahendada tagaseljamäärusega (lg 3 teine lause). Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (lg 5). Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (lg 7).
§ 613
lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kohus on selgitanud menetlusse võtmise määruses, et asi lahendatakse hagita menetluses
§ 613lg 1 p 1 alusel.
Kohus, tsiviilasja materjalid läbi vaadanud, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tuvastatud on, et puudutatud isikule kuulub kinnisasi registriosa nr xxxxx (korteriomand, üldpind 31,90 m2), asukohaga xxx xx-xx, xxx linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond. Puudutatud isik on kinnistusraamatu andmetel korteriomandi omanikuna kinnistamisavalduse 4
(8)2-20-4401 alusel sisse kantud 15.03.2016 (dtl 13-16) ja on Kohtla-Järve linn, Estonia pst 4 korteriühistu liige vastavalt põhikirja p-ile 6 (dtl 9). Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult ajavahemikul 01.01.2019 kuni 01.02.2020 tekkinud kommunaalteenuste põhivõlgnevuse summas 839,27 eurot ja seisuga 01.03.2020 sissenõutavaks muutunud viivise summas 35,79 eurot, kokku summas 875,06 eurot ja alates avalduse esitamisest, so 20.03.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise kuni põhinõude (839,27 euro) täitmiseni. Avaldaja on esitanud nõude aluseks olevad tõendid (27.08.1997 Kohtla-Järve linn, Estonia pst 4 korteriühistu põhikiri dtl 9-12; 19.03.2020 kinnistusraamatu väljavõte dtl 13-16, arvete koondid dtl 17-19 ja 64-65; Kohtla-Järve linn, Estonia pst 4 korteriühistu 10.05.2018 (dtl 24-35) ja 30.04.2019 (dtl 22-23 ja 36-44) üldkoosoleku protokollid; venekeelsed 07.10.2019 (dtl 66) ja 07.02.2020 (dtl 67 meeldetuletuskirjad võlgnevuse kohta ning tõlked dtl 68-69; arve nr 1812-60 (dtl 57), arved nr 1910-60, 1911-60, 1912-60 (dtl 58); arve nr 1903-60 (dtl 59); arved nr 1904-60 ja 1905-60 (dtl 60), 1906-60 (dtl 83); arved nr 1901-60 ja nr 1902-60 (dtl 61); arved nr 1907-60, 1908-60 ja 1909-60 (dtl 62); arve nr 2001-60 (dtl 63) ja arve nr 2022-60 (dtl 84) ning selgitavalt KohtlaJärve linn Estonia pst 4 korteriühistu 17.03.2020 tõendi võlgnevuse kohta dtl
- Korteriühistu on 10.05.2018 üldkoosoleku protokolli punktides 5, 6 ja 8 kinnitanud järgmised tariifid: majandamiskulud 0,61 eurot/m², sihttasu 0,40 eurot/m² (maist kuni septembrini), külm vesi 2,44 eurot/m³, vee soojendamine 5 eurot/m³, soojuskadu kulu 11,30 eurot igalt korterilt (dtl 25-26). 30.04.2019 üldkoosoleku protokolli punktides 3 kuni 5 on korteriühistu kinnitanud alates maist 2019 reservfonditasu 0,03 eurot/m², majandamiskulu 0,63 eurot/m², sihttasu 0,40 eurot/m² (maist kuni septembrini) (dtl 22). Hageja nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja korteriomandi- ja korterühistuseaduse (KrtS) §
- VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt (VÕS § 100) nõuda kohustuse täitmist. Sellise nõude rahuldamise eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Puudutatud isiku kohustus tasuda elamu majandamiskulude eest tuleneb seadusest, korteriühistu põhikirjast ja ühistu otsustest. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus. Avaldaja põhikirja punkti 16 (dtl 10) kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juhtimis- ja kontrollorgani otsuseid. Seega on puudutatud isik, korteriühistu liikmena kohustatud vastavalt korteriühistu üldkoosoleku otsustele ja KrtS § 40 lg 1 ja 2, § 41 lg 1 p 3-5 alusel tasuma jooksvate ja 5
(8)2-20-4401 planeeritavate kulude kommunaalteenuste eest. katteks sihtotstarbelisi makseid, majandamiskulusid ja Igakuistest arvetest nähtuvalt on avaldaja puudutatud isikule arvestanud järgmisi teenuseid ja kulusid: majandamiskulu, külm vesi- ja soojavee kaudsed kulud (soojendamine), küte, gaas ja reservfond. Korteriühistu on 10.05.2018 üldkoosoleku protokolli punktides 5, 6 ja 8 kinnitanud järgmised tariifid: majandamiskulud 0,61 eurot/m², sihttasu 0,40 eurot/m² (maist kuni septembrini), külm vesi 2,44 eurot/m³, vee soojendamine 5 eurot/m³, soojuskadu kulu 11,30 eurot igalt korterilt (dtl 25-26). 30.04.2019 üldkoosoleku protokolli punktides 3 kuni 5 on korteriühistu kinnitanud alates maist 2019 reservfonditasu 0,03 eurot/m², majandamiskulu 0,63 eurot/m², sihttasu 0,40 eurot/m² (maist kuni septembrini) (dtl 22). Kontrollitavalt on majandamis-, külma vee kulu ja sooja vee kaudsed kulud, reservfondi ja sihttasu tariifid kooskõlas korteriühistu üldkoosolekute protokollides kinnitatuga ja arvestatud vastavalt kululiigile korteriomandi reaalosa suurusega. Kohus märgib, et avaldaja ei ole gaasi- ja soojusenergia kuludega seonduvalt tarnijatega sõlmitud lepinguid ja arveid esitanud, mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata kulude põhjendatust, kuid arvestades, et puudutatud isik ei ole eeltoodud kulude osas, sh tarbimisele vastuväiteid esitanud, siis peab kohus soojusenergia ja gaasikulu põhjendatuks. Kohus tuvastas, et põhivõlgnevus on tekkinud ajavahemikul 01.01.2019 kuni 01.02.2020 ja see koosneb arvest nr 1812-60 summas 75,18 eurot, arvest nr 1901-60 summas 89,37 eurot, arvest nr 1902-60 summas 75,95 eurot, arvest nr 1903-60 summas 67,11 eurot, arvest nr 1904-60 summas 48,32 eurot, arvest nr 1905-60 summas 51,17 eurot, arvest nr 1906-60 summas 42,55 eurot, arvest nr 1907-60 summas 45,45 eurot, arvest nr 1908-60 summas 45,60 eurot, arvest nr 1909-60 summas 128,53 eurot, arvest nr 1910-60 summas 53,02 eurot, arvest nr 1911-60 summas 33,42 eurot, arvest nr 1912-60 summas 66,70 eurot, arvest nr 2001-60 summas 66,90, millest on maha arvestatud puudutatud isiku poolt 18.12.2019 tasutu summas 50 eurot, kokku summas 839,27 eurot. Avaldaja poolt esitatud arvete alusel on tuvastatud, et puudutatud isikul on avaldaja ees põhivõlgnevus perioodi 01.01.2019 kuni 01.02.2020 eest kokku 839,27 eurot, mille tasumist on avaldajal õigus puudutatud isikult nõuda. Lisaks põhivõlgnevuse nõudele on avaldajal sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivise nõue. KrtS § 42 lg 1 kohaselt (kehtib alates 01.01.2018) juhul kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja poolt märgitud perioodil 01.02.2019 kuni 17.03.2020 oli viivise suuruseks 0,022% päevas ning sissenõutavaks muutunud viivise summaks on 35,79 eurot. 27.04.2020 avalduse täienduses (dtl 77-78) esile toodud viivise arvestus on kontrollitav ja kooskõlas võlatabelis (dtl 64-65) tooduga. Kohus on seisukohal, et avalduses nõutav viivis on õiguspäraselt arvestatud ja viivisenõue on põhjendatud.
§ 367
kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude 6
(8)2-20-4401 täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel rahuldab kohus Kohtla-Järve linn, Estonia pst 4 korteriühistu avalduse ja mõistab R. L.lt (L.) Kohtla-Järve linn, Estonia pst 4 korteriühistu kasuks välja korteriomandi xxx xx-xx, Kohtla-Järve majandamiskulude võlgnevuse summas 875,06 eurot, sh põhiosa 839,27 eurot perioodil 01.01.2019 kuni 01.02.2020 ja sissenõutavaks muutunud viivised 35,79 eurot ning viivise põhiosalt (839,27 eurolt) alates 20.03.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse.
§ 174
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
§ 175
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
§ 172
lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. Avaldaja palus välja mõista puudutatud isikult menetluskulud 293 eurot sh tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 240 eurot (avalduse koostamine 2 h x 120 eurot koos käibemaksuga) ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3,00 eurot ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 50 eurot. Kohus on seisukohal, et riigilõiv on põhjendatud kulu ja kohus jätab riigilõivu puudutatud isiku kanda.
§ 175
lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et avaldaja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja õigusabi kulud 240 eurot (sh käibemaks). Põhjendatud ja vajalik kulu on ka dokumentaalse tõendi saamise kulu 3,00 eurot, mis kuulub samuti puudutatud isikult väljamõistmisele.
§ 177
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Avaldaja on vastava taotluse esitanud. 7
(8)2-20-4401 Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 293 eurot sh tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 240 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3,00 eurot ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
§ 178
lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
§ 617
lg 1 ja 2 kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 8
(8)