Obsah (5)

§ 120§ 132§ 29§ 23§ 38

4-20-2789 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. septembril 2020. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-20-2789 Kohtukoosseis Kohtunik Pir

§ 120

lg 1 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 132p-st 3 ja § 29 lg 1 p-st 1 kohus otsustas: 1.

Rahuldada J J’i kaebus ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 06.06.2020. a otsus väärteoasjas nr 2317,20,004841 J J’i karistamises LS § 227 lg 2 järgi ning lõpetada väärteoasjas menetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel teos puuduvate väärteotunnuste tõttu.

2.

§ 23

alusel jätta J J’ile tekkinud menetluskulud summas 600 eurot täies ulatuses Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (

) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. 4-19-5440 ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. 06.06.2020 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullitalitus 06.06.2020 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2317,20,004841, millega karistas J J’it liiklusseaduse (edaspidi LS) § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Otsuse kohaselt karistati J J’it selle eest, et ta 06.06.
2. a kella 10:53 ajal Tallinnas Pärnu mnt Tammsaare tee ja Viljandi mnt vahel suunaga Viljandi mnt poole juhtis mootorsõidukit xxxx 150 reg. märk xxxx kiirusega 84 +/- 3 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h.
3. 22.06.2020 saabus Harju Maakohtule menetlusaluse isiku J J’i poolt esitatud kaebus koos lisadega Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullitalituse 06.06.2020 otsuse peale väärteoasjas
4. Kaebaja taotles temale määratud otsuse tühistamist. Kaebaja selgitas, et otsusest nähtub, et väärtegu pandi toime 06.06.2020 kell 10:43 Tallinnas Pärnu mnt Tammsaare tee ja Viljandi mnt vahel Viljandi mnt suunas, mil kaebuse esitaja juhtis sõidukit xxxx reg. märk xxxx. 08.06.2020 määrusega kõrvaldati otsusest väärteo toimepaneku kellaega puudutav eksimus ja nimetati rikkumise õigeks kellajaks 10.
5. Kuna kaebajal ei olnud kohapeal võimalik politseiga vaidlema hakata (ta pidi oma autos viibinud poja O J´i viima õigeaegselt treeningule), siis ta usaldas politseinikke kes väitsid talle kiirusemõõtja näitu tutvustades, et mõõturi näit on saadud just tema auto liikumiskiirust mõõtes. Seetõttu lasi kaebaja ka otsusesse märkida omapoolse selgitusena: „Ei pannud tähele“. Hiljem selgus, et tegelikkuses oli kaebaja maksimaalne kiirus teelõigul millel politsei ta peatas väidetava rikkumise ajal s.t. kell 10.53 üksnes 61 km/h ja sedagi tegelikult ilmselt üksnes mõne sekundi jooksul mil kaebaja vahetas rida ja sellega seoses lisas kiirust vastavalt vajadusele. Järelikult mõõdeti politsei poolt kiirusmõõtjaga mingi teise kaebaja sõidukiga koos antud teelõigul liikunud sõiduki kiirust ja arvati ilmselt inimliku eksimuse tõttu, et mõõdeti just kaebaja sõiduki kiirust. Täiendavalt on kaebuses toodud selgitused selle kohta, et xxxx OÜ (kaebaja töökoht) ostis 01.06.2018 xxxx OÜ-lt autoalarmi xxxx koos paigaldusega sõidukile xxx xxxx. Arvest nähtuvalt (lisa 4) on vastava seadme ID (tunnus) xxxx. J J on xxxx OÜ juhatuse liige ja tema kasutuses olevale sõidukile vastav seade ongi paigaldatud. Muuhulgas mõõdab vastav seade ka selle sõiduki kiirust millesse ta on paigaldatud. Seadme andmete väljatrükist (lisa 5) nähtub, et see on seotud sõidukiga xxxx, seadme ID (tunnus) on xxxx ja selles töötab telefoni sim-kaart millel on telefoninumber xxxx. Lisatud Telia Eesti AS arvelt (lisa 6) nähtub muuhulgas see, et ajavahemikus 01.05.2020- 31.05.2020 esitati mobiiltelefoni numbri xxxx Valve seade eest arve just xxxx OÜ-le. xxxx poolt fikseeritud andmete väljavõtte (lisa 7) kohaselt oli xxxx maksimaalne sõidukiirus 06.06.2020 kell 10.53 61 km/h (väljavõttel on kellajaks märgitud 09.53, sest kaebaja saabus sama autoga hiljuti Itaaliast kus kellaaeg on teine kui Eestis- autos olevas süsteemis oli UTC+2 aeg mis näitas kellaajaks tegelikust kellaajast ühe tunni varasema kellaaja, sest Eestis on UTC+3 aeg). 07.06.2020 teavitas kaebaja politseid nende eksimusest (sh otsusesse märgitud ebaõigest kellaajast, lisa 8) ja seepeale muutis politsei 08.06.2020 määrusega ka väidetava rikkumise kellaaja otsuses õigeks (vt lisa 3). Kaebaja hinnangul kuivõrd politsei muutis rikkumise kellaaja pärast kaebajalt e-kirja saamist, siis järelikult aktsepteeris ka politsei kaebajalt saadud xxxx poolt fikseeritud andmeid. 2 4-19-5440 xxxx poolt fikseeritud täiendava andmete väljavõtte (lisa 9) kohaselt oli xxxx maksimaalne sõidukiirus 06.06.2020 ajavahemikus alates 09:53:06 (aeg millal kaebaja alustas liikumist Pärnu mnt valgusfoori tagant) ja järgnenud 40 sekundi jooksul (kuni kaebaja peatati politsei poolt) Pärnu maanteel 61 km/h. Kaebaja hinnangul võis politseinik ekslikult leida, et ta mõõtis sõiduki A kiirust, kuigi tegelikult mõõdeti sõiduki B kiirust, viidates 2-le erinevale eksimusele antud väärteoasjas. Nimelt märgiti otsusesse esmalt vale rikkumise kellaaeg (lisa 3) ja teiseks märgiti hilisemasse otsuse versiooni (lisa 2 lk 2) ebaõige rahatrahvi tasumise tähtaeg (Määratud rahatrahv 120.00 EUR tuleb tasuda 15-ne päeva jooksul st. hiljemalt 21.06.2020), sest tegelikkuses oli ka rahatrahvi tasumise tähtaeg 22.06.
6. Lisaks eeltoodule kaebaja seisukohale palub kaebuse esitaja, et kiirmenetluse otsuse tühistamise korral jääksid väärteoasja menetlemisel talle tekkinud menetluskulud täies ulatuses Eesti Vabariigi kanda. Kaebaja esitas kohtule kuludokumendid (Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ arve(d)), mille kohaselt vandeadvokaat Martin Pärn´a ühe töötunni hind on 125 eurot, millele lisandus käibemaks ja käesolevaks ajaks on õigusteenust osutatud kokku 4 tunni ulatuses s.o kokku 600 euro ulatuses.
7. 17.07.2020 esitas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna väärteomenetleja Roman Rubinov Harju Maakohtule kirjaliku seisukoha J J’i esitatud kaebusele. Kohtuväline menetleja olles tutvunud väärteotoimikuga ning otsusele esitatud kaebusega nõustub väärteomenetluse lõpetamisega

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb rahuldada, menetlus tuleb lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel teos puuduvate väärteotunnuste tõttu.

Kiirmenetlusotsuse kohaselt heidetakse ette mootorsõiduki juhtimist 06.06.2020 kell 10:43 kiirusega 84 +/- 3 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h. Kiirmenetluse otsusega karistati J J’it liiklusseaduse (edaspidi LS) § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. 08.06.2020 kohtuvälise menetleja poolt koostatud määrusega kõrvaldati otsusest väärteo toimepaneku kellaega puudutav eksimus ja nimetati rikkumise õigeks kellajaks 10.53. J J esitas 22.06.2020 Harju Maakohtule kaebuse koos lisadega, mille kohaselt oli väidetava kiiruse ületamise hetkel kaebaja poolt juhitavasse sõidukisse xxxx paigaldatud seade autoalarm xxxx. Nähtuvalt kohtule esitatud lisadest on tuvastamist leidnud asjaolu, et sõiduk, mida kaebaja juhtis kuulub xxxx OÜ-le (tegemist kaebaja töökohaga), autoalarm on ostetud 01.06.2018 xxxx OÜ-lt koos paigaldusega sõidukile xxxx ning arvest nähtuvalt (lisa 4) on vastava seadme ID (tunnus) xxxx. Muuhulgas mõõdab eelnimetatud seade ka selle sõiduki kiirust millesse ta on paigaldatud. Seadme andmete väljatrükist (lisa 5) nähtub, et see on seotud sõidukiga xxxx, seadme ID (tunnus) on xxxx ja selles töötab telefoni sim-kaart millel on telefoninumber xxxx. Lisatud Telia Eesti AS arvelt (lisa 6) nähtub muuhulgas see, et ajavahemikus 01.05.2020- 31.05.2020 esitati mobiiltelefoni numbri xxxx valveseade eest arve just xxxx OÜ-le. xxxx poolt fikseeritud andmete väljavõtte (lisa 7) kohaselt oli xxxx maksimaalne sõidukiirus 06.06.2020 kella 10.53 ajal 61 km/h (väljavõttel on kellajaks märgitud 09.53, sest kaebaja 3 4-19-5440 saabus sama autoga hiljuti xxxx kus kellaaeg on teine kui Eestis- autos olevas süsteemis oli UTC+2 aeg mis näitas kellaajaks tegelikust kellaajast ühe tunni varasema kellaaja, sest Eestis on UTC+3 aeg). 07.06.2020 teavitas kaebaja politseid nende eksimusest (sh otsusesse märgitud ebaõigest kellaajast, lisa 8) ja seepeale muutis politsei 08.06.2020 määrusega ka väidetava rikkumise kellaaja otsuses õigeks (vt lisa 3). Kohtuväline menetleja oma seisukohas leidis, et väärteomenetlus tuleb lõpetada teos puuduvate väärteotunnuste tõttu. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et ei ole põhjust kahelda xxxx poolt fikseeritud täiendava andmete väljavõttes (lisa 9), mille kohaselt oli xxxx xxxx maksimaalne sõidukiirus 06.06.2020 ajavahemikus alates 09:53:06 (aeg millal kaebaja alustas liikumist Pärnu mnt valgusfoori tagant) ja järgnenud 40 sekundi jooksul (kuni kaebaja peatati politsei poolt) Pärnu maanteel 61 km/h. Seega puudub J J’i teos LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo objektiivne koosseis ning järgnevaks kooseisu analüüsiks ei ole vajadust ning J Ji suhtes koostatud otsus tuleb tühistada ning lõpetada väärteoasjas menetlus

§ 29

lg 1 p 1 alusel teos puuduvate väärteotunnuste tõttu.

§ 38

lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskulud valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid.

§ 132

p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses.

§ 23

kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest.

§ 29

lg 1 p 1 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kohtu hinnangul on esitatud kuludokumentidest nähtuvalt õigusteenust osutatud kokku 4 tunni ulatuses, mille tunnihind kokku 600 eurot on mõistliku suurusega. Kohtu hinnangul tuleb väärteoasja menetlemisel menetlusalusele isikule tekkinud menetluskulud jätta täies ulatuses Eesti Vabariigi kanda ning hüvitada J Jile tekkinud kulud. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4