) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kohus märgib, et pankrotimenetluses esitatavad nõuded peavad olema üheselt selged, sissenõutavad ning ei tohi olla vaieldavad. Käeolevalt ei ole nimetatud eeldused täidetud, kuna poolte vahel on vaidlus omavaheliste nõuete üle ja seega ka võlgniku nõude olemasolu ja sissenõutavuse üle. Võlgnik küll möönis, et tal on võlausaldajale tasumata nõue, kuid kuna tal on omakorda nõue võlausaldaja vastu, mille ta tasaarvestab, siis saaks võlausaldaja põhinõue täidetud. Tasaarvestuse tegemiseks piisab ühe poole avaldusest teisele poolele- VÕS § 198 ja selle avalduse tulemusena lõppevad poolte nõuded kattuvas ulatuses VÕS § 197 lg 2. Seega ei saa kohus ega teine tehingu pool takistada võlgnikku sellist avaldust tegemast ja selle tegemisel automaatselt on võlausaldaja nõue rahuldatud, sest käesolevalt on võlgniku nõue võlausaldaja põhinõudest suurem. Viiviste suuruse üle tuleb pooltel vaielda (kas üldse, millises määras ja mis aja eest on õigus viivist nõuda). Avaldaja esindaja kinnitas istungil, et varasemalt toiminud praktika kohaselt on pidevalt vastastikuseid nõudeid tasaarvestatud. Seda kinnitab ka asjaolu, et avaldaja arve 2184607 täidetud osa summas 2637.60 eurot on täidetud samuti just tasaarvestuse teel võlgniku arvega nr 1248 (võlausaldaja tõend: 27.12.2018.a pöördumine, t lk 56). Kui võlausaldaja leiab, et võlgnikul nõue puudub, mistõttu ta ei saa ka nõuet tasaarvestada, siis tuleb selline vaidlus lahendada hagimenetluses. Kohus leiab, et võlgnik on põhjendatult pankrotiavaldusele vastu vaielnud ning võlausaldaja nõuet on võimalik menetleda ja nõudele saada lahendus väljaspool pankrotimenetlust, st hagimenetluses. Seega ei jää võlausaldaja õigused kaitseta, tal tuleb kasutada lihtsalt teist viisi oma nõue maksma panna. Eeltoodu alusel ei ole PankrS § 15 lg 3 p-st 1 tulenevalt võimalik ajutist pankrotihaldurit määrata. PankrS § 15 lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kuna võlausaldaja eesmärki (ajutise halduri nimetamine, pankrotimenetlusega jätkamine ja võlgniku pankroti väljakuulutamine) ei ole võimalik saavutada, tuleb võlausaldaja avaldus
Kohus selgitab, et
lg 1 järgi loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus ning kohtumäärusele kohaldatakse hagimenetluses tehtava kohtumääruse kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Võlgnik esitas taotluse menetluskulude välja mõistmiseks ja kulude nimekirja. Nimekirja kohaselt on esindaja osutanud võlgnikule õigusabi teenust 6 tundi tunnihinnaga 110 eurot tund (käibemaksu ei lisandu), kokku seega 660 eurot. Kohus leiab, et esindaja tunnitasu vastab kohalikule turuhinnale ja on menetluse keerukusele vastav. Kohus leiab aga, et esindaja poolt avaldatud tööle kulunud aega ei vasta tegelikkusele. Eelkõige ei kestnud kohtuistung 1 tund, nagu on kirjas taotluses, vaid 20 minutit. Samuti pidi avalduse ja konsultatsioonile kulunud aeg 2 tundi katma ka tutvumise kohtumääruse ja kohtu kirjadega. Nimelt nimetatud dokumendid väga väikse infomahuga võlgniku jaoks ning pole ka juriidiliselt keerukas: kohtu 21.07.2020.a määrus on tavapärna menetluse algatamise määrus, kus korraldused olid antud pigem avaldajale ning võlgnikule suunatud kohtu korraldus (kiri) avalduse edastamisel sisaldas tegelikkuses vaid vastuväite esitamise tähtaja määramist. Kohus leiab, et kogenud juristil kulub nimetatud dokumentidega tutvumiseks 5 minutit. Seega tuleb võlgniku esindaja poolt osutatud teenuste ajamahtu vähendada 1 tunni ja 10 minuti võrra ja põhjendatud on ajakulu 4 tundi 50 minutit. Kohus leiab, et võlgniku kulud õigusabile on põhjendatud seega 531.66 eurot. Nimetatud summa tuleb avaldajalt võlgniku kasuks välja mõista. Kohus selgitab, et
lg 1 p 3 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada vastav taotlus. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.