) § 64 lg 1 kohaselt võib kohus tähtaega korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul. Kohus selgitab, et tähtaja korduvaks pikendamiseks on
Nõusoleku andmise kohustust vastaspoolele seadusest ei tulene.
lg 1 järgi makstakse menetluses osalenud eksperdile tasu.
lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt
lg 1 on asja läbivaatamise kulud muuhulgas eksperdikulud.
lg 1 p 1 järgi menetluskulud kannab menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik.
lg 1 kohaselt tasub asja läbivaatamise kulud kohtu määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad, kui kohus ei määra teisiti.
lg 4 kohaselt juhul, kui pool, kes pidi ette maksma
lg 1 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata. Tsiviilasja materjalide järgi ei ole hageja peale vanglast vabanemist oma huvi tsiviilasja menetluse osas üles näidanud, hageja esindajal riigi õigusabi korras puudub hagejaga kontakt. Samuti ei ole kostja 24.08.2020 kohtule esitatud vastuses oma nõusolekut tähtaja pikendamiseks andnud, kostja on seisukohal, et puudub mõistlik põhjus hagejale antud eksperditasu tasumise tähtaja pikendamiseks, kuna hageja ei ole ca kahe kuu kestel võtnud oma esindajaga ühendust, millest järeldub, et hageja on kohtuasja vastu huvi kaotanud ning seega ekspertiisitasu tasumise tähtaja täiendav pikendamine vaid venitaks põhjendamatult tsiviilasja lahendamist. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes
lg 1,
lg 4 sätestatust asub kohus seisukohale, et hageja 31.07.2020 taotlus pikendada korduvalt eksperditasu tasumise tähtaega ning 03.03.2020 taotlus ekspertiisi määramiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus on tsiviilasja menetluses korra pikendanud eksperditasu tasumise tähtaega, teistkordne tähtaja pikendamine jääks ilmselgelt samuti tulemusteta hageja huvi puudumise tõttu. 01.07.2020 kohtumääruse järgi ei määra kohus ekspertiisi, kui hageja jätab eksperditasu ettemakse tähtaegselt tasumata. Eksperditasu on hagejal jäänud tähtaegselt tasumata ning eksperditasu tasumine ei nähtunud ka kohtupoolsel elektroonilisel kontrollimisel. Seega jätab kohus ekspertiisi määramata. 13.
lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub kohtusse seaduses sätestatud korras oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse kaitseks.
kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesandeks tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja m.h lähtudes menetlusökonoomia printsiibist.
lg 4 kohaselt peab menetlusosaline kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata teatama oma aadressi ja sidevahendi andmete muutumisest, sealhulgas andmete ajutisest muutumisest, kohtumenetluse kestel.
lg 2 punkti 2 kohaselt jätab kohus hagi läbivaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole hagi esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma 3 õiguskaitset. Hageja ei ole tsiviilasja menetluse suhtes alates vanglast vabanemisest 03.07.2020 huvi tundnud ega oma kontaktandmeid
lg 4 kohaselt kohtule edastanud, nii kohtul kui ka hageja esindajal riigi õigusabi korras puudub hagejaga kontakt. Käesolev tsiviilasi on eelmenetluse staadiumis, asja ei ole arutatud ammendavalt ja see ei ole
Samas puuduvad kohtul
lg 1 kohaselt asja menetlemiseks vajalikud hageja poolt eelmenetluse käigus esitatavad taotlused ja seega võimalus viia läbi nõuetekohane eelmenetlus. Hageja esindaja riigi õigusabi korras on korduvalt kohtule kinnitanud, et tal puudub hagejaga kontakt tsiviilasjas esindusõiguse teostamiseks. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes
lg 2 p-ile 2 jätab kohus tsiviilasjas 2-19-1900 E O hagi Eesti Vabariigi (Tallinna Vangla kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks läbi vaatamata, kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Antud juhul ei tunne hageja ise oma kohtuasja menetlemise vastu huvi, hagiasjas ei ole ka kohtul kohustust ise selgitada asjaolusid ja koguda vajalikke tõendeid. 14. Tulenevalt
lg 1 loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 15.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Kohus lõpetab menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Tulenevalt eeltoodust tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, kuna käesolevas asjas ei esine
Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.