Obsah (11)

§ 5§ 230§ 231§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Nele Atonen Otsuse tegemise aeg ja koht 11.08.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-15929 Tsiviilasi Centerstock OÜ h

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud: 2 9.
2. Advokaadibüroo LMP OÜ on esitanud hagejale järgmised arved: 31.07.2018 arve nr xxxx summas 566,40 eurot (tl 5), 28.08.2018 arve nr xxxx summas 50,40 eurot (tl 6), 30.09.2018 arve nr xxxx summas 40,80 eurot (tl 7). 9.
3. Advokaadibüroo NOVE OÜ on esitanud hagejale 11.12.2018 arve nr xxxx summas 1 089 eurot (tl 8). 9.
4. Hageja juhatuse liige T M on kostja endine elukaaslane ja laste isa (tl 28 pöördel).
5. Poolte vahel on vaidlus selles, et kas hagejal on kostja vastu nõue. Hageja leiab, et hagejal on kostja vastu tekkinud nõue, kuna hageja on kostja eest tasunud tsiviilasja nr 2-18-15092 menetluses õigusabikulud Advokaadibüroole NOVE OÜ ja Advokaadibüroole LMP OÜ. Kostja vaidleb hageja hagile vastu ning leiab, et hageja ja kostja vahel puuduvad mistahes õigussuhted.
6. Võlaõigusseadus (VÕS) § 2 lg 1 järgi võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 alusel võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest.
7. Hageja on leidnud, et hageja nõue kostja vastu võib tulla suulisest käsunduslepingust. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 628 lg 2 esimene lause sätestab, et kui käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel.
8. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et hageja ja kostja vahel oleks sõlmitud suuline käsundusleping. Kostja on nimetatud asjaolule vastu vaielnud. Käsunduslepingu sõlmimine ei nähtu hageja poolt kohtule esitatud advokaadibüroode poolt kostjale ja T M edastatud e-kirjadest (tl 38-44). Asjaolu, et kostja on lisatud e-kirjade saajaks või koopiasse, ei tõenda, et hageja ja kostja on sõlminud suulise käsunduslepingu. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, kust nähtuks, et pooled on sõlminud käsunduslepingu ja leppinud kokku tasu maksmises.
9. Alternatiivselt on hageja leidnud, et hagejal on kostja vastu nõue käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete järgi.
10. VÕS § 1018 mõttes võib käsundita asjaajamiseks mh olla teise isiku esemele kulutuste tegemine või teise isiku kohustuse täitmine. Hageja nõue kostja kasuks tehtud kulutuste hüvitamiseks saab tuleneda VÕS § 1023 lg-st 1, mille järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused (sh kulutused, mida soodustatu säästis seetõttu, et käsundita asjaajaja kandis need tema eest) ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks, lähtudes kulutuste tegemise ajast. Kulutuste kandmine peab vastama VÕS § 1018 lg 1 tingimustele, st kui kostja on asjaajamise (kulude kandmise) heaks kiitnud või see vastas tema huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele, asjaajamisele asumata jätmise korral jäänuks õigel ajal täitmata kostja seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või oli asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline.
11. VÕS § 1041 sätestab, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. VÕS § 1041 saab kohaldada üksnes juhul, kui kohustuse täitnud isik ei olnud selleks teise isiku suhtes õigustatud 3 ega kohustatud ning oli kohustust täites heauskne VÕS § 1024 lg 4 tähenduses. VÕS § 1024 lg 4 ja § 1041 alusel hüvitisnõue on võimalik vaid siis, kui ühtegi VÕS § 1018 lg 1 p-des 1–3 nimetatud asjaoludest ei esine, kuid teise isiku kohustuse täitnud isik ei teadnud ega pidanudki seda teadma. See tähendab, et isik arvas heauskselt, et esineb vähemalt üks VÕS § 1018 lg 1 p-des 1–3 nimetatud asjaoludest (st et ta ei teadnud ega pidanudki teadma nende asjaolude puudumisest). VÕS § 1024 lg 4 kohaldamisel tuleb muu hulgas arvestada sellega, kas kulutuste tegija (teise isiku eest kohustuse täitnud isik) järgis VÕS § 1020 lg-tes 1 ja 2 sätestatud teavitamiskohustust.
12. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et käsundita asjaajamise eeldused VÕS § 1018 lg 1 ja § 1023 lg 1 järgi või alusetu rikastumise eeldused on täidetud. Kohtule esitatud asjaoludest ning tõenditest kohus võlasuhte olemasolu hageja ja kostja vahel tuvastatuks lugeda ei saa. Hageja ei ole tõendanud, et hageja ja kostja vahel on võlasuhe, ning et kostjal üleüldse on tekkinud õigusabikulude tasumise kohustus tsiviilasjas 2-18-15092 ning, et vastavad kohustused on tasunud kostja eest hageja. Kohus on seisukohal, et nimetatud asjaolu ei nähtu ka kohtule esitatud arvetest (tl 5-8) või e-kirjadest (tl 38-44). Hageja on leidnud, et kostja on vähemalt vaikimisi heaks kiitnud hageja tegevuse, kuna oli teavitanud advokaadibüroosid, et nad lisaksid hageja nii omavahelise suhtluse osapooleks kui ka konsulteerisid hagejaga. Kohus leiab, et hageja ei ole nimetatud asjaolu tõendanud. Kohtule esitatud e-kirjadest ei nähtu, et kostja oleks palunud advokaadibüroodel hagejale arved edastada või, et kostja oleks hagejal palunud enda eest arved tasuda. Kohtu hinnangul on hageja väited hageja ja kostja vahelise võlasuhte kohta paljasõnalisteks ning tõendamata.

§ 230

lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on 21.01.2020 kohtumäärusega hagejale selgitanud, et hageja kohustus on esitada tõendeid võlasuhte olemasolu kohta. Hageja kohtule nimetatud tõendeid esitanud ei ole. 18. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus 19.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. 20.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 21.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

22.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohasel.

1. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja 4 vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot/h + km on põhjendatu ja vastab asja sisule.
2. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostja on selgitanud, et ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu on õigusabikulud arvestatud koos käibemaksuga.
3. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud järgmist õigusabi: - Kohtumine kliendiga, materjalidega tutvumine ja vastuse koostamine 2 tundi; - Kohtumäärusega tutvumine, info kliendile 18 min; - Vastuskiri kohtule 18 min; - Määrusega tutvumine ja suhtlus kliendiga 12 min; - Hageja seisukoha ja tõendite läbi töötamine, seisukoha koostamine, edastamine kliendile 2 tundi; - Hagi lõplik vormistamine ja kohtule edastamine läbi e-toimiku 12 min. Kohus, arvestades kostja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
4. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on kostja kulud lepingulisele esindajale 700 eurot (5 h x 140), millele lisandub käibemaks 140 eurot, kokku 840 eurot.
5. Vastavalt kostja taotlusele ja

§ 177

lg 4 alusel märgib kohus kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 28.

§ 178

lg 2 järgi menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik 5