← Eesti

2-20-3992/6

Obsah (10)§ 444§ 162§ 173§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 177§ 178

2-20-3992 KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Viktor Brügel Otsuse tegemise aeg ja koht 18. mai 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-3992 Tsiviilasi Exper

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused Expertus Trade OÜ esitas 12.03.2020 Harju Maakohtusse hagi V R’e vastu võla nõudes. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 02.07.2013.a. sõlmitud laenuleping. 02.07.2013.a. sõlmisid pooled lepingu lisa 1, vastavalt millele pikendati kostja poolt hagejale tagastatava laenusumma tasumist kuni 30.06.2014.a. 01.07.2014.a. sõlmisid pooled lepingu lisa 2, vastavalt millele pikendati kostja poolt hagejale tagastatava laenusumma tasumist kuni 31.12.2015.a. 01.06.2016.a. sõlmisid pooled lepingu lisa 3, vastavalt millele pikendati kostja poolt hagejale tagastatava laenusumma tasumist kuni 31.12.2016.a. 01.01.2016.a. sõlmisid pooled lepingu lisa 4, vastavalt millele pikendati kostja poolt hagejale tagastatava laenusumma tasumist kuni 30.06.2019.a. Kohus võttis hagiavalduse 20.03.2020 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama hagile vastus 20 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättesaamisest. Kostja sai 20.03.2020 kohtumääruse ja hagiavalduse kätte isiklikult 25.04.2020. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, s.t. hiljemalt 15.05.2020, oma vastust hagile esitanud.

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus jätab menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel kostja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 600 eurot ning õigusabikulud 360 eurot (ei sisalda käibemaksu).

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 139lg 1 kohaselt on riigilõiv 2

(3)2-20-3992 menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 600 eurot, mida kohus peab põhjendatud menetluskuluks.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulu summas 360 eurot osaliselt põhjendamatu. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla suuremad kui 240 eurot (s.o. 2 tunni ulatuses arvestusega 120 eurot tunnis). Seega määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 840 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.