) § 22 lg 5 mõistes muu asjaolu. Maksejõuetuks muutus võlgnik ajutise halduri hinnangul 2019 - 2020 aastatel. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku võimetus realistlikult analüüsida oma majanduslikku olukorda ja suutmatus tagasi maksta võetud kohustusi. Ajutisele haldurile kättesaadavate andmete põhjal ei esine võimalusi vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Võlgnik on ajutisele pankrotihaldurile teatanud, et plaanib kohtule esitada kohustustest vabastamise menetluse avalduse, ajutisele haldurile ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise, seega tulenevalt
7. Ajutise halduri aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 14 tundi arvestusega 90 eurot tunnis, millest tulenevalt 3
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
lg 11 ütleb, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. 12. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgnikul vara puudub, kuid kohustusi on vähemalt 820 838,51 euro ulatuses. Võlgnikul puudub seega ka vara pankrotimenetluse kulude katteks. Samuti puuduvad esialgsetel andmetel vara tagasivõitmise võimalused. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, siis on võlgnik
lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise haldur järeldusega, mille kohaselt võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolu
Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud
lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgnik on kohtule teatanud, et ta ei soovi enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus lõpetab seega võlgniku pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. 13. Kohus tühistab ühtlasi ka võlgniku suhtes 12.06.2020 määrusega seatud kogu vara käsutamise keelu ning võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamise. 4
lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 16. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning ajutise halduri tunnitasu summas 96 eurot jääb seaduses sätestatud piiridesse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri Jüri Truuts’i tasu suuruseks 1260 eurot (käibemaksu ei lisandu ega sisaldu). Ajutise halduri tasu 1260 maksta välja võlausaldaja Bliss OÜ poolt 18.05.2020 Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasutud summa arvelt OÜ B2C Konsult (registrikood 10504196) arvelduskontole nr xxx. Võlausaldajal on õigus esitada taotlus deposiidi jäägi tagastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) V Brügel Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.