Obsah (10)

§ 184§ 74§ 424§ 63§ 68§ 65§ 50§ 55§ 191§ 64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. septembril 2020, Võru kohtumajas Kriminaalasja number 1-20-2408 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Li

§ 184

lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Timo Haar, isikukood 39207252712; kinnipeetav xxxxx xxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; xxxxxxxxxxxxxx; emakeel eesti keel; ametlik xxxxxxxxxxxxxx Karistatus Karistusregistri andmetel kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati Harju Maakohtu 4. septembri 2018. a otsusega

§ 184

lg 2 p 2 ja § 424 lg 1 järgi vangistusega 3 aastat ja 4 kuud,

§ 74

lg 2 alusel määrati koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud vangistust ja ülejäänud karistus 3 aastat vangistust jäeti

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga; xxxxx Maakohtu

1. aprilli
2. a määrusega pöörati täitmisele T. Haarile Harju Maakohtu
3. septembri
4. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aastat vangistust; karistuse kandmise aja algust tuli arvata määruse jõustumisest; xxxxx Maakohtu
5. aprilli
6. a määrus jõustus
7. augustil 2020 Tõkend Vahistamine alates
8. detsembrist 2019 Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 kohus otsustas RESOLUTSIOON
9. Timo Haar süüdi tunnistada

§ 184lg 2 p 2 järgi ja karistada teda vangistusega 3 aastat ja 6 kuud.

2. Timo Haar süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 8 kuud.

3.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista Timo Haari liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. 4.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 13.

– 14. november 2019, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõista Timo Haari lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. 5.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 4.

septembri

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aastat vangistust võrra ja mõista Timo Haari liitkaristuseks 6 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust alates Timo Haari kahtlustatavana kinnipidamisest s.o alates
2. detsembrist
3. a. 6.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada Timo Haari suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 (kolmeks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Maanteeametile. 7.

§ 55lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kogu kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. 8. Kr

MS § 306 lg 1 p 9 alusel tühistada Timo Haari suhtes kohaldatud tõkend vahistamine alates xxxxx Maakohtu

1. aprilli
2. a määruse jõustumisest, s.o alates
3. augustist
4. 9.

§ 191

alusel konfiskeerida Timo Haarilt kuriteo vahetuks objektiks olev aine pulber ja tabletid, mis on hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 7 lg 3 alusel jätta Timo Haarilt konfiskeeritud pulber ja tabletid hoiule Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. 10. Timo Haarilt tuleb välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: 1. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 228 eurot; 2. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi kulu 190 eurot; 3. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel narkootilise aine ekspertiisi kulu 840 eurot; 4. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu kohtueelses menetluses 568,80 eurot; 5. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu kohtumenetluses 486 eurot; 6. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha 1460 eurot, 7. KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel kutsete saatmise kulu 0,71 eurot. 11. Juhindudes KrMS § 245 lg 1 p-st 12 ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Timo Haaril tasuda menetluskulud kokku summas 3773,51 eurot 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igal kuul 314,46 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 314,45 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700037370. 2 12. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule Timo Haarile kaks grammikaalu, musta värvi karp, milles on kuus väikest soonsulguriga kotti, väike plastiklusikas, kahest osast koosnev süstal, lusikas, must purk, milles on askorbiinhappepurk, minigrippkotid, vatitikud, väike sinine lusikas, süstal ja kollane anum, mis asuvad kriminaalasja juures. 13. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde DVD plaat kaamera salvestusega. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuriteo asjaolud ja kokkulepete sisu Timo Haar omandas kohtueelsel uurimisel tuvastamata ajal, kohast ja isikult vähemalt kokku 0,1334 grammi amfetamiini, millest ühe tarvitamiskoguse (130 mg ehk 0,13

1. g)tarvitas ta ära enne, kui politsei pidas tema 13. novembril 2019 kinni. Omandanud amfetamiini hulgas oli ka valge pulber, mille mass oli 0,69 grammi, mis sisaldas 0,68% amfetamiinsulfaati ja milles sisaldus 0,0034 grammi amfetamiini. T. Haar hoidis valget pulbrit tema kasutuses olevas sõiduautos BMW 530D registreerimismärgiga 830 TLC, kuni politsei selle 13. novembril 2019 xxxxx Kalda tee 24 juures ära võttis. T. Haar omandas kohtueelsel uurimisel tuvastamata ajal, kohast ja isikult vähemalt 1,823 grammi amfetamiini, millest ühe tarvitamiskoguse (130 mg ehk 0,13
2. g)tarvitas ta ära enne, kui politsei pidas tema 23. detsembril 2019 kinni. Vähemalt ühte tarvitamiskogust 0,13 g hoidis ta enda kasutuses olevas garaažis xxxxx xxxxxxxxxx 22 ja enda isiklike asjade juures ning 1,303 grammi amfetamiini hoidis ta tema kasutuses olevas garaažis xxxxx xxxxxxxxxx 22. Amfetamiin, mida T. Haar hoidis tema kasutuses olevas garaažis, sisaldas: – valget pulbrit, mille mass kokku oli 6,06 grammi, mis sisaldas 29% amfetamiinsulfaati ja milles sisaldus 1,29 grammi amfetamiini; – valget pulbrit, mille mass oli 0,21 grammi, mis sisaldas 3,2% amfetamiinsulfaati ja milles sisaldus 0,0049 grammi amfetamiini; – valget pulbrit, mille mass oli 0,23 grammi, mis sisaldas 1,6% amfetamiinsulfaati ja milles sisaldus 0,0027 grammi amfetamiini; – valget pulbrit, mille mass oli 0,27 grammi, mis sisaldas 2,7 % amfetamiinsulfaati ja milles sisaldus 0,0054 grammi amfetamiini; – kaks valget kapslikujulist tabletti, mille kogumass oli 1,05 grammi ja mis sisaldasid kokku 0,062 grammi metüülfenidaati. Politsei võttis need tabletid 23. detsembril 2019 ära. 3 Omandatud 1,823 grammist amfetamiinist andis T. Haar: – sügisel 2019 xxxxx linnas xxxxxxxxx edasi E. L. tarvitamiskoguse (130 mg ehk 0,13
3. g)amfetamiini; – sügisel 2019 xxxxx linnas xxxxxxxxxx 22 E. L. tarvitamiskoguse (130 mg ehk 0,13
4. g)amfetamiini. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005 . a määruse nr 73 lisa 1 (narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ja metüülfenidaat II nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Amfetamiini puhul loetakse suureks koguseks 1,3 grammi ja metüülfenidaadi puhul 0,11 grammi. T. Haar on varem toime pannud narkootikumide käitlemisega seotud kuriteo. Seega pani T. Haar toime narkootilise aine korduva ebaseadusliku käitlemise suures koguses, s.o

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

T. Haar juhtis 13. novembril 2019 kella 08.05 paiku xxxxx Kalda tee 24 juures mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga 830 TLC narkootiliste ainete amfetamiini ja kokaiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. T. Haar rikkus liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille järgi ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. T. Haar on varem toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Seega pani T. Haar toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Silva Rood, süüdistatav Timo Haar ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel sõlmisid kokkuleppe järgnevas. T. Haarile mõistetavaks karistuseks

§ 184

lg 2 p 2 järgi on 3 aastat ja 6 kuud vangistust ja

§ 424

lg 2 järgi 8 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista T.

Haari liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KaS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

1. –
2. november 2019, s.o 2 päeva ja mõista T. Haari kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada T.

Haarile mõistetud karistust Harju Maakohtu

1. septembri
2. 4 a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aastat vangistust võrra ja mõista T. Haari liitkaristuseks 6 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust alates T. Haari kahtlustatavana kinnipidamisest s.o alates
3. detsembrist 2019.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta T.

Haarilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

§ 191alusel konfiskeerida pulber ja tabletid.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkulepetest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. T. Haar kuulub

§ 184

lg 2 p 2 ja § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. xxxxx Maakohtu

1. aprilli
2. a määrusega jäeti muutmata T. Haari suhtes kohaldatud tõkend vahistamine. xxxxx Maakohtu
3. aprilli
4. a määrusega pöörati täitmisele Harju Maakohtu
5. septembri
6. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aastat vangistust ja Timo Haari karistuse kandmise aja algust tuli arvata alates määruse jõustumisest. xxxxx Maakohtu
7. aprilli
8. a määrus jõustus
9. augustil
10. Kuna T. Haar hakkas
11. augustil 2020 kandma talle Harju Maakohtu
12. septembri
13. a otsusega mõistetud ja xxxxx Maakohtu
14. aprilli
15. a määrusega täitmisele pööratud karistust ja juhul, kui süüdimõistetu peab samaaegselt kandma karistust karistuse täitmisele pööramise määruse alusel ja olema vahi all vahistamise määruse alusel, eelistatakse karistuse täitmisele pööramise määrust, lõppes
16. augustil 2020 vahistamismääruse toime ja T. Haar hakkas karistust kandma karistuse täitmisele pööramise määruse alusel. Ka Riigikohus on
17. juuni
18. a otsuses asjas nr 3-1-1-55-05 punktis 12 leidnud, et kohtumääruse ja –otsuse samaaegse eksisteerimise korral isiku kinnipidamise alustena prevaleerib kohtuotsus määruse ees. Kuna
19. augustil 2020 lõppes T. Haari suhtes tõkendi vahistamine kohaldamine, tuleb KrMS § 306 lg 1 p 9 alusel tühistada T. Haari suhtes kohaldatud tõend vahistamine
20. augustist 2020.

§ 191alusel tuleb T.

Haarilt konfiskeerida

§ 184

lg 2 p 2 järgse kuriteo vahetuks objektiks olev aine pulber ja tabletid, mis asuvad hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas. Narkootiliste ja psühhotroopiliste ainete ja nende lähteainete seaduse § 7 lg 3 järgi tuleb T. Haarilt konfiskeeritud pulber ja tabletid jätta hoiule Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. T. Haari menetluskuludeks on joobeseisundi tuvastamise kulu 228 eurot, arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi kulu 190 eurot, narkootilise aine ekspertiisi kulu 840 eurot, kaitsekulu kohtueelses menetluses 568,80 eurot, kaitsekulu kohtumenetluses 486 eurot, kutsete saatmise kulu 0,71 eurot ja sundraha 1460 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb võimaldada T. Haaril menetluskulud kokku summas 3773,51 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 5 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel. Kriminaalasjas on asitõenditeks kaks grammikaalu, musta värvi karp, milles on kuus väikest soonsulguriga kotti, väike plastiklusikas, kahest osast koosnev süstal, lusikas, must purk, milles on askorbiinhappepurk, minigrippkotid, vatitikud, väike sinine lusikas, süstal ja kollane anum. Need asjad kuuluvad T. Haarile. Kokkuleppes pole ette nähtud nende asjade konfiskeerimist. T. Haar pole nende asjade omandit üle andnud riigile ning ta pole loobunud nende asjade omandist. Seega on nende asjade omanik jätkuvalt T. Haar. Kuna riik ei saa võtta meetmeid asitõendite suhtes, mis ei kuulu talle, tuleb asitõendid, mis kuuluvad T. Haarile, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel nende omanikule T. Haarile. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde DVD plaat kaamera salvestusega. /allkirjastatud digitaalselt/ 6