2-08-13926/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu Määruse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a, Tallinn Kohtuasja number 2-08-13926 Kohtuasi Intrum Debt Finance AG avaldus täitekorralduse tõendi väljastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. mai
4. a määrus Kaebuse esitaja ja liik Intrum Debt Finance AG määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja Intrum Debt Finance AG (registrikood CH100.023.266, asukoha aadress Industriestrasse 13C 6300 ZUG, Šveitsi Konföderatsioon), lepinguline esindaja Anatoli Jort Euroopa Puudutatud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoha aadress XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Jätta Harju Maakohtu
6. mai
7. a määrus muutmata.
8. Määruskaebus jätta rahuldamata.
9. Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud Intrum Debt Finance AG kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Harju Maakohtu
11. novembri 2008 määrusega kohustati XX (võlgnik, puudutatud isik) tasuma võlgnevus 60 853.23 krooni ja menetluskulud 2 378.53 krooni Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalile.
12. Intrum Debt Finance AG (avaldaja) esitas
13. mail 2020 Harju Maakohtule avalduse, milles palus väljastada Euroopa täitekorralduse tõendi Harju Maakohtu
14. novembri 2008 määruse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu
15. aprilli 2004 määruse (EÜ) nr 805/2004 (täitekorralduse määrus) lisa I alusel. Avalduse kohaselt on Harju Maakohtu
16. novembri 2008 määrus jõustunud ja täidetav. Võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus ei andnud tulemust, kuna võlgnik asus elama Soome Vabariiki. Kohtumäärusest tulenevad nõuded on loovutatud avaldajale. MAAKOHTU MÄÄRUS
17. Harju Maakohus jättis
18. mai 2020 määrusega avaldaja taotluse rahuldamata. Maakohus märkis, et täitekorralduse määruse art 6 lg 1 punkti c kohaselt on otsuse Euroopa täitekorraldusena kinnitamise tingimuseks see, et päritoluliikmesriigi kohtumenetlused vastavad määruse III peatükis sätestatud nõudmistele, kui on esitatud vaidlustamata nõue vastavalt art 3 lg 1 punktides b või c sätestatud tähendusele. Selleks, et kohus saaks praegusel juhul Euroopa täitekorralduse tõendi välja anda, peab võlgnikule olema vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 393 lg-le 1 kätte toimetatud hagiavalduse ärakiri koos lisadega ja asja menetlusse võtmise määrus. Kohtul ei ole võimalik kontrollida, millisel viisil asja menetluse algatusdokument või sellega samaväärne dokument võlgnikule kätte toimetati, kuna kohtutoimik on hävitatud ning Kohtute Infosüsteemist vastavaid andmeid ei nähtu. Kuivõrd kohtul ei ole võimalik tuvastada, kas menetluse algatusdokument toimetati võlgnikule kätte määruse artiklites 13 või 14 sätestatud viisil või on kättetoimetamise mittevastavus art 18 lg-s 2 sätestatud tingimustel heastatud, ei saa Harju Maakohtu
19. novembri 2008 määruse kohta Euroopa täitekorralduse tõendit väljastada. MÄÄRUSKAEBUS JA EDASINE MENETLUSE KÄIK
20. Avaldaja palub määruskaebuses tühistada maakohtu
21. mai 2020 määruse ning saata asi maakohtule Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kui kohus ei saa kontrollida, kas kohtudokumendid toimetati võlgnikule kätte täitekorralduse määruse art 13 lg 1 punktis a kirjeldatud viisil, sest kättesaamistõend on hävitatud koos tsiviilasja toimikuga, siis on võimalik kohaldada art 18 lg 1 punkti a, mis sätestab, et kohtuotsuse võib kinnitada Euroopa täitekorraldusena, kui kohtuotsus võlgniku kohta on langetatud vastavalt artiklite 13 ja 14 nõuetele. Kohtudokumentide kättetoimetamise asjaolu tuvastamine ei ole piiratud kohtutoimiku materjalidega ja kohus võib nende asjaolude kontrollimisel tugineda kohtulahendile. Harju Maakohtu
22. novembri
23. a kohtumäärus on tõend selle kohta, et täitekorralduse määruse artikli 13 nõuded olid kohtumenetluses täidetud.
24. novembri 2008 määruses on märgitud, et kohus saatis kohtudokumendid võlgnikule
25. juulil 2008 ning need toimetati võlgnikule kätte
26. septembril
27. Kuigi kohtumääruses ei ole seda märgitud, pole põhjust kahelda, et 2 kohtudokumentide kättetoimetamine toimus üldkorras ehk võlgnikule allkirja vastu üleandmisega. Vastasel juhul oleks kohus määruses täpsustanud kättetoimetamise viisi.
28. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
29. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
30. Kuna tsiviilasja nr 2-08-13926 toimik on hävitatud, on võimalik tugineda vaid Kohtute Infosüsteemist nähtuvatele dokumentidele, milleks on
31. aprilli 2008 maksekäsu kiirmenetluse avaldus, Harju Maakohtu
32. juuli 2008 makseettepanek ja
33. novembri 2008 määrus (maksekäsk). Maksekäsus on märgitud järgmist: “24.07.2008 tehti võlgnikule makseettepanek (kättetoimetatud: 10.09.2008). Kuna võlgnik ei ole makseettepanekus nimetatud võlgnevust tasunud ega makseettepanekule õigeaegselt vastuväidet esitanud, leiab kohus, et võlgnevuse sissenõudmise kohta tuleb teha maksekäsk.“
34. Maksekäsk on käsitatav vaidlustamata nõudena täitekorralduse määruse art 3 lg 1 punkti b mõttes. Täitekorralduse määruse artiklis 6 on sätestatud vaidlustamata nõude otsuse Euroopa täitekorraldusena kinnitamise nõuded, muu hulgas peavad päritoluliikmesriigi kohtumenetlused vastama määruse III peatükis sätestatud nõudmistele, kui on esitatud vaidlustamata nõue art 3 lg 1 punktides b või c määratletud tähenduses (art 6 lg 1 punkt c, art 12 lg 1). Määruse artiklite 13 ja 14 järgi on selliseks menetlusnõudeks menetluse algdokumendi või sellega samaväärse dokumendi kättetoimetamine. Maksekäsu kiirmenetluses tuleb võlgnikule kätte toimetada maksekäsu kiirmenetluse avaldus ja makseettepanek (TsMS § 393 lg 1, § 482, § 484). Praeguses asjas puuduvad makseettepaneku ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse kättetoimetamist kinnitavad tõendid Seega pole võimalik kontrollida, kas kättetoimetamine vastab täitekorralduse määruse nõuetele.
35. Riigikohus on täitekorralduse määruse preambulis toodud selgitustele tuginedes märkinud, et nimetatud määruse eesmärgiks on luua vastastikusel usaldusel baseeruv süsteem, mis võimaldab lihtsustatud korras tunnustada ja täita ühe liikmesriigi kohtuotsuseid ja ametlikke juriidilisi dokumente teises liikmesriigis. Riigikohtu arvates tähendab vastastikusel usaldusel baseeruva süsteemi loomine muu hulgas ka seda, et Euroopa täitekorralduse tõendi väljaandja peab täpselt ja hoolikalt järgima täitekorralduse tõendi väljaandmise reegleid (RKTKm
36. detsember 2010, nr 3-2-1-117-10, p 11). Näiteks tuleb Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamisel arvestada sellega, et täitekorralduse määrus ei näe ette võimalust toimetada menetlusdokumendid kätte fiktsiooni teel, eelkõige avalikult (täitekorralduse määruse preambuli p 13; RKTKm
37. märts 2015, nr 3-2-1-179-14, p 15).
38. Eelnevas punktis märgitut arvestades ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga, et kättetoimetamise nõuetekohasust saab tõendada ka
39. novembri 2008 määrus. Nimetatud määrusest ei nähtu, millisel viisil on dokumendid võlgnikule kätte toimetatud. Üksnes märkest, et makseettepanek toimetati võlgnikule kätte
40. septembril 2008, ei saa teha tõsikindlat järeldust, et kättetoimetamine vastab täitekorralduse määruse artiklite 13 3 või 14 nõuetele. Ringkonnakohus märgib, et makseettepanekus märgitud võlgniku elukoha aadress erineb maksekäsus märgitud elukoha aadressist – esimesel juhul on märgitud Soome aadress (XXX), teisel juhul võlgniku rahvastikuregistri järgne Eesti elukoha aadress (YYY). Maksekäsust ei selgu, millisele aadressile makseettepanek toimetati ning kas see oli võlgniku tegelik aadress. Kui võlgniku elukoha aadress ei ole kindlalt teada, pole lubatav kättetoimetamine ilma võlgniku kättesaamistõendita ehk täitekorralduse määruse art 14 lgs 1 loetletud kättetoimetamisviiside kasutamine (art 14 lg 2). Samuti tuleb arvestada sellega, et kui võlgnikku saab lugeda tarbijaks (võlgnevus tuleneb krediitkaardi lepingust) ning tema alaline elukoht oli maksekäsu tegemise ajal Soome (lähtudes Soome seadustest), ei oleks täidetud ka täitekorralduse määruse art 6 lg 1 punktis d sätestatud nõue, mille kohaselt peab täitekorraldusena kinnitatav otsus olema tehtud liikmesriigis, mis on võlgniku alaliseks elukohaks määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 59 tähenduses.
41. Kuna puuduvad tõendid ka maksekäsu kättetoimetamise kohta, ei saa praegusel juhul kohaldada täitekorralduse määruse artiklis 18 sätestatut ning lugeda miinimumnõuetele mittevastavus heastatuks.
42. Eelneva põhjal on maakohus õigesti leidnud, et Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamise eeldused pole täidetud.
43. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Puudutatud isikut pole menetlusse kaasatud ning temal pole seega menetluskulusid tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt) 4