Obsah (11)
§ 657§ 651§ 466§ 654§ 293§ 171§ 174§ 175§ 177§ 178§ 150KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 8. september 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-7339 Tsiviilasi La Camp
) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta
§ 657
lg 1 p 1 (koosmõjus
§-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. 8. Ringkonnakohus kontrollib määruskaebe korras maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (
§ 651lg 1 koosmõjus §ga 659).
Võlausaldaja vaidlustab maakohtu määrust osas, millega jäeti ajutine haldur nimetamata, lõpetati pankrotiavalduse menetlus ning jäeti menetluskulud võlausaldaja kanda (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1–3). Muus osas on maakohtu määrus jõustunud (
§ 466lg 3 teine lause). 3
(5)9. Võlausaldaja kordab määruskaebuses oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Maakohus on neid võlausaldaja väiteid määruses piisava põhjalikkusega käsitlenud. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning
§ 654
lg 6 (koosmõjus
-ga § 659) kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.
- Määruskaebuses vaieldakse selle üle, kas pankrotiavalduse aluseks olev nõue on PankrS § 15 lg 3 p 1 mõttes piisavalt selge. 10.
- Pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldajal võlgniku vastu edasimüügilepingust tulenev nõue 80 000 eurot ning viivise nõue 2588,31 eurot. Maakohus jättis ajutise halduri PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel nimetamata, kuna leidis, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu seisukoht kooskõlas kohtupraktikaga (vt Riigikohtu
- märtsi
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02, p 10). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda, sest maakohus ei ole asjaolude hindamisel kaalumispiire ületanud. 10.
- Maakohus on nõuetekohaselt põhjendanud, miks on praegusel juhul võlausaldaja nõude kindlakstegemine keerukas ja vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Nõude olemasolu tuvastamiseks tuleb esmalt määrata edasimüügilepingule kohaldatav õigus vastavalt Rooma I määrusele või rahvusvahelise eraõiguse seadusele. Tegemist on piiriülese vaidlusega ja kokkulepet kohaldatava õiguse osas ei ole. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et edasimüügilepingust ei nähtu üheselt, et tegemist oleks kauba müümise lepinguga. Välisriigi ja rahvusvahelise õiguse väljaselgitamise vaidluse korral võib see tähendada
§ 293lg 1 teise lause kohaselt ekspertiisi korraldamist.
10.
- Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et võlausaldaja nõue on selge, sest võlgnik ei ole ettemaksu tagastamise nõuetele vastu vaielnud ja on tuginenud korduvalt raskele majanduslikule seisule. Kolleegium märgib, et ajutise halduri nimetamisel tuleb arvestada, kas võlgnik on pankrotiavalduses esitatud nõudele põhjendatult vastu vaielnud. Võlgniku eelnev nõudele vastuvaidlemata jätmine ei muuda võlausaldaja nõuet selgeks ning võlgniku püsiv maksejõuetus tuvastatakse pankroti väljakuulutamisel. 10.
- Vastuses määruskaebusele on võlgnik tuginenud täiendavatele ajutise halduri nimetamata jätmise alustele, so PankrS § 15 lg 3 p-d 2 ja 3 (põhinõue on pandiga täielikult tagatud ja viivisenõue ei ületa 12 500 eurot). Kuna asjaolud, millele võlgnik tugineb, tekkisid pärast maakohtu määruse tegemist ning ringkonnakohus jätab maakohtu määruse PankrS § 15 lg 3 p 1 aluse kohaldamise osas muutmata, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks uusi asjaolusid hinnata. 10.
- Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu puudub vajadus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Maakohus on õigesti jätnud avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud võlausaldaja kanda (PankrS § 15 lg 6).
- Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta
§ 171lg 1 alusel võlausaldaja kanda.
Ringkonnakohus määrab
§ 174
lg 1 ja
§ 175
lg 1 järgi kindlaks võlgniku hüvitavate määruskaebemenetluse kulude rahalise suuruse ja mõistab need võlausaldajalt võlgniku kasuks välja. 11.
- Võlgniku ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on lepingulise esindaja ajakulu 11,5 tundi tunnihinnaga 200 eurot (käibemaksuta), so 2300 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kõik menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingud seotud määruskaebuse menetlemisega ning nende hüvitamist ei saa võlausaldajalt nõuda. 11.
- Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud, mille vajalikkust ja põhjendatust ringkonnakohus hindab, on 1450 eurot (käibemaksuta), sh kohtumääruse analüüs ja kliendiga nõupidamine 0,5 tundi, määruskaebusega tutvumine ja kliendile info edastamine 0,5 tundi, 4
(5)tähtaja pikendamise taotluse koostamine 0,5 tundi, määruskaebuse analüüs 1,5 tundi, määruskaebusele vastuse koostamine 3 tundi, kohtu nõudega tutvumine 0,25 tundi, menetluskulude nimekirja koostamine 0,75 tundi ning võlausaldaja menetluskulude nimekirja analüüs 0,25 tundi. Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu (menetlusdokumentides korratakse maakohtus esitatud seisukohti) ning asja keerukust ei ole võlgniku lepingulise esindaja ajakulu (7,25 tundi) ja tunnihind (200 eurot) täies ulatuses põhjendatud. Hagita asjas 200 euro (käibemaksuta) suurune tunnihind ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Tunnihinda tuleb vähendada 150 euroni (käibemaksuta). Eeltoodut arvestades tuleb võlausaldajalt võlgniku kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud 712,50 eurot (4,75 tundi x 150 eurot). Võlgnik on taotlenud, et võlausaldaja tasuks hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi (
§ 177lg 4). 12. Määrus on osaliselt vaidlustatav. Tulenevalt Pankr
S § 5 lg-st 2 koosmõjus § 15 lg-ga 5 ei saa määruse resolutsiooni p-de 1–3 peale esitada määruskaebust.
§ 178
lg 2 alusel saab vaidlustada menetluskulude kindlaksmääramist, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (resolutsiooni p 4). 13. Võlausaldajal on õigus taotleda maakohtult ajutise halduri kulude katteks kohtu deposiiti tasutud 1500 euro tagastamist (
§ 150lg 7 koosmõjus PankrS § 3 lg 2 esimese lausega). (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)