lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Süüdistatav Kaitsja Kohtuistungi toimumise aeg Abiprokurör Jüri Vissak REIMO AVASTU Isikukood 38803022720, elukoht: XXX, e-post: XXX, XXX, emakeel: XXX, XXX, töökoht: XXX. Kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras 3 kehtivat karistust. Tõkend: puudub. Vandeadvokaat Rein Napa 12. mai 2020. a kaugistungina RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Reimo Avastu
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, s.o 40 päevamäära rahalist karistust, ja mõista Reimo Avastule lõplikuks karistuseks rahaline karistus 80 (kaheksakümmend) päevamäära, s.o 800 (kaheksasada) eurot.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka Reimo Avastu kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.02.
lg 1,3 alusel määrata, et Reimo Avastul tuleb mõistetud ärakandmata rahaline karistus tasuda ositi 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Reimo Avastu on kohustatud maksma alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 62 (kuuskümmend kaks) eurot kuni kogu summa tasumiseni (viimane osamakse 58 eurot). Rahaline karistus tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber rahalise karistuse tasumisel on 99920400001677. Selgitusse tuleb märkida „1-20-2648, rahaline karistus, Reimo Avastu“.
lg 1 p 1 alusel võtta Reimo Avastult ära sõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 180 lg 1 alusel Reimo Avastult välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot ja riigi õigusabi kulu 194 (ükssada üheksakümmend neli) eurot 40 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Reimo Avastul on õigus menetluskulud kogusummas 1070 (üks tuhat seitsekümmend) eurot 40 senti tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Reimo Avastu on kohustatud maksma alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 89 (kaheksakümmend üheksa) eurot 20 senti kuni kogu summa tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99920700019165. Selgitusse tuleb märkida „1-20-2648 menetluskulud, Reimo Avastu“. Rahalise karistuse või menetluskulude tasumiseks ettenähtud maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I SÜÜDISTUSE SISU Reimo Avastule on esitatud süüdistus
a kella 07.44 paiku juhtis Tartumaal Tartu vallas Vahi alevikus Narva maanteel XXX maja juures mootorsõidukit Mercedes-Benz Viano 3.0 CDI, registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,76 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus Reimo Avastu kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. II KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et Reimo Avastu süü
Reimo Avastu oli täielikult teadlik, et ta on alkoholijoobe seisundis (pikka aega oli sõprade juures, kus tarvitas alkoholi) ja et sellises seisundis ei ole lubatud mootorsõiduk juhtida. Sellele vaatamata juhtis ta sõidukit. Reimo Avastu seadis seega sõidukit juhtima asudes eesmärgiks teha seda just nimelt alkoholijoobe seisundis ja Reimo Avastu pikaajaliste kogemustega juhina teadis, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on lubamatu. 4. Kohus leiab, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 5.
lg 1 sätestab sanktsioonina rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui
-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust. Siinkohal arvestab kohus Reimo Avastul tuvastatud alkoholijoobe suurust, s.o alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0.76 mg/l kohta. Seega alkoholijoobe suurus on kriminaalvastutuse alammäära lähedane (LS § 69 lg 2 p 1 järgi). Samas asus Reimo Avastu sõidukit juhtima sõpradega toimunud koosviibimiselt, kus ta tarvitas alkoholi. Kusjuures koosviibimine Reimo Avastu jaoks lõppes varahommikul. Seega tegemist ei olnud juhusliku, vaid eesmärgipärase sõitmisele asumisega. Reimo Avastu sõitis küll laupäevasel varahommikul, kuid seda tiheda liiklusega suures linnas. Vaatamata sellele, et Reimo Avastu sõit ei kestnud pikalt seoses tema kinnipidamisega politsei poolt (peeti kinni pärast seda kui ta oli sõitnud 200-300 meetrit – tl 10-11), oli Reimo Avastu eesmärgiks läbida Tartu linnas siiski küllaltki pikk vahemaa (XXX). Lisaks peab kohus oluliseks, et Reimo Avastu ei viibinud sõidukis üksinda – sõiduki kaubaruumis oli 2 isikut, kes magasid (tl 1-2, 10-11). Seega oli ohustatud isikute ring laiem. Kohus leiab, et karistust kergendava asjaoluna
Karistust raskendavaid asjaolusid
4 Karistuse eripreventiivsete eesmärkide hindamisel on oluline, et Reimo Avastut ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Reimo Avastul on 3 kehtivat väärteokaristust. Väärteokaristused on Reimo Avastule määratud liiklussüütegude toimepanemise eest (tl 12-14). Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Kohtu hinnangul on mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi. Mootorsõiduki juhi kohustuseks rakendada liikluses kõrgendatud tähelepanelikkust, et minimaliseerida temast lähtuvat või lähtuda võivat ohtlikkust, eesmärgiga vältida igasuguse kahju tekitamist nii endale kui ka teistele liiklejatele. Juhtides sõidukit aga seisundis, kus reageerimiskiirus ja -võime, nagu ka tähelepanuvõime on oluliselt vähenenud, on seeläbi seatud ohtu kõigi liiklejate elu ja tervis ning nende vara. Seega tuleb pidada mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes äärmiselt ohtlikuks teguviisiks ning seda isegi juhul, kui ei ole lõplikult realiseerunud joobes juhtimisest tulenev oht ja kõrvalised isikud või kaasliiklejad saanud vigastada või teiste isikute vara kahjustada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Reimo Avastu puhul on kohaseks karistusliigiks rahaline karistus. Siinkohal peab kohus oluliseks, et
lg 1, 2 kohaselt ei ole karistusliigi valikul määrav, kas isikul on piisav sissetulek või ei ole. Samas Reimo Avastu selgituste kohaselt ei oleks rahalise karistuse tasumine probleem. Seega, arvestades kõiki karistust mõjutavaid asjaolusid on kohtu hinnangul võimalik mõista Reimo Avastule karistuseks rahaline karistus. Rahaline karistus tuleb mõista selle alammäära lähedal, s.o 120 päevamäära. Reimo Avastu keskmist päevasissetulekut arvestades (tl 17, 18) tuleb
Seega rahalise karistuse rahaline suurus on 1200 eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb karistust vähendada 1/3 võrra, s.o rahalise karistuse 40 päevamäära. Lõplikuks karistuseks jääb seega rahaline karistus 80 päevamäära, s.o 800 eurot. Kuna Reimo Avastu oli kahtlustatavana kinni peetud 08.02.2020. a kuni 09.02.2020. a (tl 7-9), s.o 2 (kaks) päeva, tuleb nimetatud aeg
Reimo Avastu ärakandmata karistuseks tuleb lugeda rahaline karistus 74 päevamäära, s.o 740 eurot. Kohus leiab, et Reimo Avastule mõistetud rahaline karistus on põhjendatud määrata
aasta jooksul. Siinkohal arvestab kohus Reimo Avastu selgitusi perekondliku (XXX, XXX) ja tööalase (äritegevuses osalevad XXX koos, kes on töölt eemal seoses XXX) olukorra kohta, aga ka käesoleva otsusega mõistetava rahalise karistuse ja menetluskulude kogusummat. Nimetatud asjaolusid arvestades käib kogu rahalise karistuse tasumine ühe korraga ilmselgelt Reimo Avastule üle jõu. Reimo Avastul tuleb seega rahaline karistus tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 1. aasta jooksul. 6. Kohus on seisukohal, et lisaks põhikaristusele on Reimo Avastu suhtes vajalik kohaldada
kuuks. Kohus, võttes arvesse kuriteo asjaolusid ja Reimo Avastu isikut, on seisukohal, et karistuseesmärkide saavutamiseks vajalik süüdistatav Reimo Avastu suhtes kohaldada ka lisakaristust. Liiklusreeglite mittetäitja jaoks on kõige vahetumaks ja otseselt mõju avaldavaks meetmeks vaieldamatult liiklusest eemaldamine. Reimo Avastu poolne liiklusreeglite rikkumine ei olnud juhuslik, vaid täielikult kaalutletud otsustus (alkoholi tarvitamiselt sõprade juurest sõita teise linna otsa XXX juurde magama). Kusjuures lisaks Reimo Avastule oli sõidukis veel kaks isikut, kes viibisid kaubaruumis (!). Reimo Avastu sõnul ei ole tal alkoholi 5 tarvitamisega probleeme, kuid Reimo Avastu poolt AUDIT-testi tulemused viitavad ohutavale tarvitamisele (tl 21). Ühtlasi võimaldab juhtimisõiguse äravõtmine täita karistuse üldpreventiivseid eesmärke, kuna Reimo Avastu on toime pannud üldohtliku süüteo, mille käigus on ta rikkunud väga olulisi liiklusnõudeid. Sellises olukorras on ühiskonna huvides äärmiselt vajalik üldise turvatunde tagamiseks ja selle kontrolli all hoidmiseks eemaldada rikkuja vahetult liiklusest. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates vältimatult vajalik eemaldada liiklusest süüdistatav Reimo Avastu, kuid seda minimaalseks ajaks, s.o 3 kuud. Kohtu seisukohta ei muuda Reimo Avastu toodud selgitused sissetuleku kaotamise ja XXX kohta. Nimetatud asjaolud olid Reimo Avastule juba varasemalt teada, kuid see ei hoidnud ära alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimist. Kriminaalmenetluse kulud Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kokku summas 194,40 eurot (64,80 eurot – tl 23-24; 129,60 eurot). Kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2020.a) määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 584 eurot. Seega on sundraha suuruseks 876 eurot. Menetluskulud kokku on 1070,40 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb menetluskulud välja mõista Reimo Avastult. Kaitsja taotles menetluskulude tasumise võimaldamist osade kaupa 1 aasta jooksul. Prokurör nõustus taotlusega. Kohus on seisukohal, et menetluskulude ositi tasumise võimaldamine 1 aasta jooksul on põhjendatud. Siinkohal arvestab kohus, et käesoleva otsusega tuleb Reimo Avastul tasuda ka rahalist karistust. Lisaks on tal XXX. Seega, arvestades menetluskulude kogusummat ja Reimo Avastu võimalikke sissetulekuid ning kohustusi (sh rahalise karistuse tasumise kohustus), ei ole Reimo Avastu ilmselgelt suuteline tasuma menetluskulud ühe korraga. Seega tuleb määrata menetluskulude tasumine osade kaupa 1. aasta jooksul. Reimo Avastul tuleb igakuiselt tasuda 89,20 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.