1-20-6280 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number
- september 2020, Tallinn, kirjalik menetlus 1-20-6280 Kohtunik Meelika Aava Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
- augusti
- a kaebuse rahuldamata jätmise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X OÜ esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman, kaebus RESOLUTSIOON
- Jätta Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määrus muutmata ja sellele esitatud kaebus rahuldamata.
- Käesolev määrus on lõplik ja edasikaebamisele mittekuuluv. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Kriminaalasjas nr 16231500143 alustas Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse menetlusteenistus 01.02.2016 kriminaalmenetlust KarS § 308 lg 1 tunnusel, selles, et ajavahemikus 05.01.2016-14.01.2016 aadressil XXX, endine korteriüürnik viis enampakkumisel (võlgnik C OÜ, täiteasi nr 025/2011/1787) ostetud korterist välja korteriomandi siseviimistluse detailid ja muud siseviimistlust puudutavad osad (köögimööbel, sanitaartehnika, siseuksed, liistud, valgustid jms).
- 02.03.2020 lõpetas Põhja prefektuur abiprokurör K. Ruusi 03.03.2020 nõusolekul kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 lähtuvalt, kuna puudus kuriteokooseis KarS § 308 lg 1 alusel.
- 16.03.2020 esitas X OÜ lepinguline esindaja Maksim Greinimani Riigiprokuratuurile kaebuse kriminaalmenetluse lõpetamise peale.
- 07.04.2020 rahuldas Riigiprokuratuur nimetatud kaebuse, leides, et KarS § 203 koosseis hõlmab muuhulgas ka asja ja ehitise olulisi osi. Seega tuleb selgitada, kas nt eemaldatud esemed võisid olla korteriomandi olulisteks osadeks, mille eemaldamine vähendas asja majanduslikku väärtust ja võimalust asja täielikuks sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Hinnata tuleb võimaliku kahjustuse olemust ja ulatust ning selle kõrvaldamiseks vajalikke kulutusi. Riigiprokurör nõustus kaebuse seisukohaga, et kuritegu on valesti kvalifitseeritud KarS § 308 lg 1 järgi, kuna selleks ajaks oli korteriomand aresti alt juba vabastatud (30.10.2015 kinnisturaamatu II-IV jagu) ning leidis, et 1
(5)kuritegu tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 203 lg 1 järgi, sest oma teoga kahjustas WW võõrast asja ning kahju ületas olulise kahju määra. Samuti leidis Riigiprokuratuur, et kriminaalasjas tuleb üle kuulata BB (HH abikaasa) ja HH vanemad, kes olevat korterist ära viinud kamina, köögimööbli, santehnika, uksed, liistud, pistikud, lambid jms. Vajadusel tuleb üle kuulata ka teised asjassepuutuvad isikud, kes ülalnimetatud korterisisustuse ja ehitise olulised osad eemaldasid. Äraviidud vallasasjade omaniku segitamiseks küsida äraviijatelt nende soetamise kuludokumente (kviitungid, arved jne).
- 20.06.2020 lõpetas Põhja prefektuur ringkonnaprokurör N. Vesteri 25.06.2020 nõusolekul KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalasja.
- 06.07.2020 saabus Riigiprokuratuuri X OÜ esindaja M. Greinomani kaebus kriminaalmenetluse lõpetamise ja 30.06.2020 ringkonnaprokurör N. Vesteri taotluse rahuldamata jätmise määruse peale. Lisaks taotles M. Greinoman 05.06.2020 Põhja Ringkonnaprokuratuurilt tsiviilhagi tagamiseks WW-le kuuluvate sõidukite Porche Cayenne D HHHHHH ja Mercedes Bents E 350 D XXXXXX arestimist. Riigiprokuratuuri määrus
- Riigiprokuratuur jättis 05.08.2020 määrusega kannatanu esindaja kaebuse rahuldamata, nõustudes 20.06.2020 kriminaalmenetluse lõpetamise määruses toodud põhjendustega KarS § 203 kuriteokoosseisu puudumises. Riigiprokurör selgitas, et kriminaalmenetluse esialgse uurimise ja täiendava uurimisega tehti kindlaks, et korterist viidi välja siseviimistluse detailid ja muud siseviimistlust puudutavad osad (WC-pott, kraanikauss segistiga jms). Äraviidud esemed oli muretsenud enda vahendite arvelt WW ja olid tema isiklikud asjad. BB üle kuulamata jätmise etteheite kohta märkis riigiprokurör, et kaebaja ei ole tutvunud kriminaalasja materjalidega ega ole nendega kursis. BB on üle kuulatud ja ütlusi antud asjas andnud. Riigiprokurör nõustus menetleja seisukohaga, et ei ole mõistlik ega ka võimalik välja nõuda WW-lt või tema vanematelt tšekke, arveid või kuludokumente mööbli või sanitaartehnika soetamise kohta, kuna möödunud on väga palju aega ning füüsiliselt ei ole ülalpoolnimetatud dokumendid säilinud. Asjaolu, et allüürnik (WW) võis korterist temale kuuluvat korterisisustust ja muud siseviimistlust puudutavad osad välja viia, oli ette aimatav ja kannatanu (kannatanu esindaja) jaoks ettenähtav (antud asjaolu kinnitab kannatanu esindaja ja kohtutäituriabi vaheline e-kirjavahetus). Vaatamata sellele ei võtnud kannatanu või tema esindaja midagi ette selleks, et vältida edaspidiseid vaidlusi (näiteks fikseerida korteri siseviimistluse detailid ja selle sisustuse olemasolu). Riigiprokuröri hinnangul on kohtueelse uurimise käigus läbi viidud kõik vajalikud menetlustoimingud, kuid kogutud tõenditega ei ole võimalik tuvastada faktilisi asjaolusid, mis võiksid ümber lükata kannatanu ja tunnistajate ütlusi. Sündmusest on möödunud neli ja pool aastat ning selle aja möödudes ei ole võimalik detailselt taastada eelnevat olukorda ning koguda usaldusväärseid tõendeid kuriteo toimepanemise kohta WW poolt. Ka leidis riigiprokurör, et ringkonnaprokurör N. Vester on oma 30.06.
- a määruses jätnud M. Greinomani taotluse WW autode arestimiseks rahuldamata seaduslikult ja põhjendatult, kuna kriminaalasi oli lõpetatud eelnevalt juba 20.06.2020 ning lõpetatud kriminaalasjale ei ole võimalik dokumente lisada ega menetlustoiminguid teostada. Kaebuse nimetatud osa jääb ka Riigiprokuratuuri poolt rahuldamata, kuna Riigiprokuratuur kriminaalmenetluse lõpetamise määrust ei tühista. Riigiprokurör jättis rahuldamata kaebuse osas, kus heidetakse ette, et kuriteokaebuse lisad DVD-l on osaliselt välja printimata; toimikust on puudu kannatanu poolt 28.02.2016 esitatud tsiviilhagi, 14.09.2016 esitatud tsiviilhagi täpsustuse, 22.05.2020 kannatanu lepingulise esindaja teade NN 2
(5)nime muutmise kohta või seda asendav väljavõte rahvastikuregistri andmebaasist. Puudub tõenduslik ning praktiline vajadus nimetatud dokumente välja printida, kuna CD-l olevaid dokumente on vajadusel võimalik kasutada. Lõpetatud kriminaalasjale uusi dokumente ei lisata. Riigiprokuratuuri määruse peale esitatud kaebus
- Tallinna Ringkonnakohtule esitas X OÜ esindaja Maksim Greinoman kaebuse, milles palub Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ja Riigiprokuratuuri kohtustamist kriminaalmenetluse jätkamiseks.
- Kaebuse esitaja leiab, et Riigiprokuratuur on kohaldanud valesti materiaalõigust ja oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, mille tulemusel on tehtud ebaõige menetlusotsus. Kaebaja hinnangul on materiaalõigust valesti kohaldades jõutud väärale arusaamisele, et korteriomandi osade äravõtmisega ei kahjustanud WW oluliselt korteriomandit. Kaebaja viitab Viru Maakohtu kohtuotsusele, millest tuleneb, et korteriomand on kahjustatud, kui isik tekitas olukorra, kus korterit ei olnud ilma taastustöid tegemata võimalik kasutada. Käesoleval juhul oli samuti vajalik ja möödapääsmatu taastustööde teostamine. WW oli eemaldanud korteriomandist mh siseuksed ja santehnika ning seetõttu ei vastanud korteriomand enam alates 06.07.2015.a kehtivale määrusele „Eluruumile esitatavad nõuded“ ja seega oli korteriomand muudetud elamiskõlbmatuks. TMS § 222 lg 5, VÕS § 285 lg 3, AÕS § 88 lg 2 keelasid WW-l korteriomandist oluliste osade ning päraldiste äraviimist. Seega kahjustas WW ebaseaduslikult võõrast, kannatanule kuuluvat vara. Menetleja seisukoht, et parendused olid tehtud väidetavalt WW kulul, ei ole eluliselt usutav ega tõendatud. Isegi kui seda möönda, annaks see WW-le õiguse esitada rahaline nõue, mitte õigust kahjustada kannatanu vara. Kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks peab kaebuse esitaja menetleja poolt täiendavate tõendite kogumata jätmist WW poolt äraveetud vara väärtuse kohta. Vajadusel oleks menetleja saanud pöörduda täiendavate tõendite saamiseks kannatanu poole. Kannatanu on esitanud tõendid kahju suuruse osas vanni ja kamina kohta, mis ainuüksi nende äraviimisega tekitas kahju 10065 eurot ehk ületas olulise kahju piirmäära 2,5 kordselt. Riigiprokuratuuri põhjendused jäävad selles osas aga ebaselgeks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt asunud arvamusele, et võib piirduda ka minimaalse kahju kindlakstegemisega, tuvastades kahju tekitamise vähemalt teatud summas, mis ületab kuriteokoosseisus ette nähtud kahju alampiiri (nt RKKK 3-1-1-65-05 p 5, 3-1-1-83-10 p 26 ja 3-1-1-117-13 p 8; 3-1-1-23-14, p 18). Kuivõrd kahju alampiiri ületamine on tõendatud, siis on ka kuritegu tõendatud. Lisaks märgib kannatanu, et ei nõustu Riigiprokuratuuri väitega, nagu oleks parenduste eemaldamine toimunud ettevaatlikult. DVD-l olevad pildid ja video näitavad ilmekalt põrandakatete, seinte ja lae kahjustamist. Seonduvalt täiendavate menetlustoimingute tegemisega on kannatanu arvates nüüdseks tehtud kõik vajalikud menetlustoimingud, sest 06.07.2020 Riigiprokuratuurile esitatud kaebuse lisadega on tõendatud olulise kahju alammäär. Kogutud tõendid on piisavad WW-le süüdistuse esitamiseks ja tema süüdimõistmiseks. Täiendavalt märgib kaebuse esitaja, et kui Tallinna Ringkonnakohtu hinnangul olulise kahju alammäär on siiski tõendatud ebapiisavalt, tuleb anda Riigiprokuratuurile korraldus vastavate tõendite kogumiseks, sh vajadusel kannatanule ettepaneku esitamiseks esitada vastavad tõendid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3
(5)- Ringkonnakohus, läbi vaadanud nii esitatud kaebuse, kriminaalmenetluse lõpetamise otsustuse ja Riigiprokuratuuri määruse, samuti menetluse raames kogutud materjalid, leiab, et kaebuse väited ei anna alust Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamise osas kaalutud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid, järgitud varasemalt antud juhiseid ning selle käigus on jõutud põhjendatult järeldusele, et kriminaalmenetlus kuulub lõpetamisele kriminaalmenetluses aluse puudumise tõttu, so puudub KarS § 203 kuritoekoosseis.
- Esmalt selgitab ringkonnakohus, et kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamise puhul saab kohus kontrollida seda, kas olemasolevate tõendite põhjal on alus kellelegi süüdistuse esitamiseks, kuid kohus ei saa prokuratuurilt üle võtta riiklikku süüdistusfunktsiooni. Kohus võib küll jõuda seisukohale, et otsuse tegemiseks on vajalik ja võimalik koguda täiendavaid tõendeid, kuid kohtu kohustuslikud ettekirjutused konkreetsete toimingute läbiviimiseks oleks teatavas vastuolus menetluse vaba kujundamise põhimõttega. Antud juhul on kaebuse esitaja küll ette heitnud kriminaalmenetluse olulise rikkumisena täiendavate tõendite kogumata jätmist ja nimelt äravõetud vara väärtuse tõendatust, kuid on kaebuses siiski möönnud, et nüüdseks on kõik vajalikud menetlustoimingud tehtud, sest tõendatud on olulise kahju alammäär. Seega ei taotle kaebuse esitaja sisuliselt enam täiendavate menetlustoimingute tegemist. Ka ringkonnakohtul ei tekkinud kogutud tõendite pinnalt arvamust, et täiendavalt oleks vajalik ja ka võimalik (nt esemete kuludokumente välja nõuda) täiendavate tõendite kogumine. Nagu märgib ka kaebuse esitaja on kogutud tõendid piisavad süüdistuse esitamiseks ja süüdimõistmiseks. Samas tuleb tähele panna, et otsustuse kas esitada süüdistus või mitte teeb prokuratuur. Antud juhul on aga jõutud järeldusele, et menetluse jätkamiseks alus puudub. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kannatanu poolt prokuratuuri põhjendustega mitte nõustumine, ei tähenda, et otsustus oleks ebaõige. Ringkonnakohtu hinnangul on kriminaalmenetluse lõpetamise määruses riigiprokurör KrMS § 145 lg 3 p-s 1 põhjendamiskohustust täitnud, põhjendused on asjakohased. Menetleja on põhjendanud kriminaalmenetluse lõpetamise kohustust KrMS § 199 lg 1 p 1 esinemisel. Seega ei ole kannatanul õigus nõuda riigilt väidetavalt tema õigusi kahjustanud isiku kriminaalkorras süüditunnistamist või karistamist. Kannatanu õiguse tõhusale õiguskaitsele kriminaalmenetluse alustamisel või lõpetamisel tagab õigus pöörduda kohtusse prokuratuuri menetlusotsustuse vaidlustamiseks.
- Seonduvalt kaebuse esitaja etteheidetega menetleja poolt materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohta, märgib ringkonnakohus, et kaebaja viited erinevatele tsiviilõigust puudutavatele seadustele, mida menetleja oleks pidanud arvestama, ei anna alust karistusõigusliku etteheite tegemiseks. KarS § 203 lg 1 alusel on alust isikule ette heita võõra asja rikkumist või hävitamist, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Iseenesest asjaolu, et WW viis ära sanitaartehnika ja muud dekoratiivesemed, ei tähenda seda, et tal ei oleks olnud õigust tema poolt soetatud ja talle kuuluvat vara korterist ära viia. Kannatanu ei teinud ka materjalidest nähtuvalt enne korteriomandi soetamist ja üleandmist nimekirja või vaatlust korterisse jääma pidanud esemete suhtes ning kohtutäituri abi väitel müüdi oksjonil vaid kinnisvara ilma sinna kuuluvate esemetena. Vaidlus saab seega olla vaid selles, kas WW rikkus temale kuuluva vara äraviimisega korteriomandit sedavõrd, et tekitas sellega korteriomanikule olulist kahju. Eelmärgitule tuleb vastata eitavalt, kuivõrd puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et oluline kahju oleks kannatanule tekkinud. Ringkonnakohus nõustub riigiprokuröriga, et kui möönda, et korterisse oleks pidanud jääma mingi sanitaartehnika, siis lähtudes keskmistest turuhindadest, ei ületaks selle asendamine tekkinud kahju olulise kahju, so 4000 euro, piiri. Kaebuse esitaja poolt esitatud tõendid disainvanni ja kamina väärtuste kohta, ei ole asjakohased olulise kahju tekitamise kindlakstegemiseks. Sellised esemed ei sisaldunud esiteks 4
(5)korteri enampakkumisel selle lahutamatu osana ning teiseks ei ole need esemed korteri sellisteks olulisteks osadeks, mille puudumine ei võimaldaks korteris elamist ja nende äraviimine ei iseloomustaks korteri kui kinnisvara rikkumist.
- Eeltoodu alusel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 208 lg-st 5 ja 385 p-st 11 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri
- augusti .
- a määruse kui seadusliku muutmata ning esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5
(5)