KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. august 2020.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-2314 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Re

§ 263

lg 1 p 1 järgi lühimenetluses Süüdistatav Eero Tinn isikukood: 38808172719 elukoht: XXX XXX kriminaal- ja väärteokorras karistamata tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja riigi õigusabi korras advokaat Eve Laine abiprokurör Evelin RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Eero Tinn

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära (päevamäär 20,50 eurot), so 3075 (kolm tuhat seitsekümmend viis) eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Eero Tinnile mõistetud rahalist karistust ühe kolmandiku võrra, so 50 (viiekümne) päevamäära võrra ning mõista Eero Tinnile rahaliseks karistuseks 100 (ükssada) päevamäära, so 2050 (kaks tuhat viiskümmend) eurot.

§ 73

lg 1, 2, 3 alusel tuleb Eero Tinnil rahalisest karistusest koheselt ära tasuda 50 (viiskümmend) päevamäära, so 1025 (üks tuhat kakskümmend viis) eurot ning jätta rahaline karistus 50 (viiskümmend) päevamäära, so 1025 (üks tuhat kakskümmend viis) eurot Eero Tinni suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui Eero Tinn ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 27.08.2020.a. Rahaline karistus tuleb tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank ASis, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides viitenumbri 99920400002728 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi.

1. Tsiviilhagi TsMS § 438 lg 1, § 233 lg 1 ja VÕS § 127 lg 1, 4, § 128 lg 4, 5, § 134 lg 2, 5, § 136 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel rahuldada kannatanu esitatud tsiviilhagi, kusjuures varalise kahju osas rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista Eero Tinnilt varalise kahju hüvitisena 957,52 (üheksasada viiskümmend seitse eurot ja viiskümmend kaks senti) eurot ja mittevaralise kahju hüvitisena 1000 (üks tuhat) eurot WWW (isikukood XXX, Swedbank AS arveldusarve nr XXX) kasuks.
2. Salvestis CD-plaat (pakend HK1) Häirekeskuse lühinumbrile tehtud kõne salvestusega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
3. Menetluskulu/makseinfo KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Eero Tinni sundrahast pool, so 438 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Eero Tinnilt menetluskulud 772,80 (seitsesada seitsekümmend kaks eurot ja kaheksakümmend senti) eurot alljärgnevalt:   kaitsja tasu 334,80 eurot; sundraha 438 eurot. Võimaldada Eero Tinnil menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides viitenumbri 99920700033688 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.
4. Kannatanu teavitamine KrMS § 313 lg 1 p 101 ja KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel teavitada kannatanut WWW (isikukood XXX, e-post XXX) Eero Tinni ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS §-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Apellatsioon tuleb esitada otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 2

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. II Kohtu seisukoht süüdistuse osas

§ 263

lg 1 p 1 näeb ette vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et 2. novembri 2019.a ööl XXX maja juures kasutas süüdistatav Eero Tinn kannatanu WWW suhtes vägivalda. Seda kinnitavad nii kannatanu kui ka süüdistatava enda ütlused. Kannatanu WWW kohtueelses menetluses antud ütluste (tl 1-3) kohaselt oli ta 02.11.2019.a öösel umbes kella 02.00-02.30 paiku XXX tänaval elektritaksot laadimas. Kella 02.33 paiku helistas talle Eero Tinn, kes soovis taksoga kojuviimist. Kuna takso alles laadis, vastas ta Eero Tinnile, et ta on XXX tänaval ning pakkus välja, et Eero tuleks ise sinna. Eerol läks kohaletulekuga umbes 10 minutit. Kui Eero kohale jõudis, tuli ta autost välja. Eero ei öelnud ühtegi sõna ja hakkas teda kohe järjest peksma. Eero lõi teda rusikas kätega peapiirkonda, mõned löögid tabasid ka kehapiirkonda. Lööke oli mitu – kolme peal läks lugemine sassi. Ta isegi ei üritanud Eerot vastu lüüa. Löömise ajal ütles Eero talle, et ta tegi Eero XXX lahkuminekuga haiget. Lõpuks sai ta Eero haardest lahti rebida ning siis ulatas Eero talle käe ja palus, et ta enam Eero suguvõsaga ei kontakteeruks. Süüdistatav Eero Tinn andis kohtueelses menetluses ütlusi (tl 25-27), et WWW on tema XXX pärast nende lahkuminekut palju piinasid tekitanud ning XXX on WWW vastu esitanud avalduse vägistamise kohta. Ta tahtis WWW sellest rääkida, mistõttu helistas 02.11.2019.a WWW, et WWW kokku saada ja sellest rääkida. WWW pakkus välja, et nad saaksid XXX tänaval kokku. Ta hakkas WWW pärima, et mis toimub. WWW ütles, et mingit vägistamist pole olnud. Mingi asi ajas teda vihale, konflikt tema ja WWW vahel kestis oma kümmekond minutit. Tal läks silme eest mustaks ning ta ei vastutanud oma tegude eest. Mäletab, et ta lõi WWW rusikaga peapiirkonda. Seda ei mäleta, mitu lööki tegi. WWW oli kulm verine. Järgmine hetk mäletab seda, et kõndis kodu poole. Kannatanu ja süüdistatava ütlustes on lahknevus selles osas, et WWW ütluste kohaselt ründas Eero Tinn teda XXX tänavale kohale jõudes koheselt sõnagi lausumata. Süüdistatav Eero Tinn aga väidab, et löömisele eelnes sõnavahetus, mille käigus ta ärritus, mistõttu hakkas ta kannatanu suhtes vägivalda kasutama. 3

§ 263

järgi on nõutav teo toimepanek avalikus kohas, selle tuvastamine, kuidas või millega objektiivselt avalikku korda rikuti, selle asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu, keda teoga häiriti või ohustati, ja samuti

§ 263

lg 1 p-s 1 või 2 nimetatud kvalifitseeriva koosseisutunnuse kindlakstegemist (vt RKKKo 3-1-1-15-17, p 24). Korrakaitseseaduse (KorS) §-s 54 sätestatu kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. KorS § 55 sätestab avalikus kohas käitumise üldnõuded. KorS § 55 lg 1 p 1 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Süüdistatava Eero Tinni käitumine on käesoleval ajal kvalifitseeritav KorS § 55 lg 1 p 1 nõuete rikkumisena. Süüdistatav pani teo toime avalikus kohas – XXX tänaval asuva maja XXX juures, mis on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud maa-ala KorS § 54 mõistes. Eero Tinn rikkus kannatanut WWW korduvalt rusikatega pea- ja kehapiirkonda lüües KorS § 55 lg 1 p-s 1 sätestatud käitumise üldnõuet, mille kohaselt on keelatud avalikus kohas teist isikut lüüa. Riigikohtu XX.XX.XXXX otsuse nr XXX kohaselt eeldab

§ 263asjasse mittepuutuvat füüsilist isikut, keda teoga häiriti või ohustati.

Lisaks sellele, et avaliku korra rikkumist näevad pealt juhuslikud kõrvalised isikud, tuleb tuvastada seegi, et juhtunu rikkus nende avalikku õigusrahu piisavalt intensiivselt. Rikkumise intensiivsuse hindamisel peab arvesse võtma kogu sündmustiku konteksti, pidades muu hulgas silmas avaliku korra rikkumise olemust ja viisi. Kõrvaline isik peab olema isikustatud (vt nt RKKKo 3-1-1-102-03, p 11 ja RKKKo 3-1-1-9314, p 9 koos viitega), ent ta ei pea olema süüdistuse põhjal iga kord nimeliselt tuvastatav. Nagu eelnevalt märgitud, nähtub asitõendi vaatlusprotokollist, et 02.11.2019.a öösel XXX maja juures toimunud intsident häiris Häirekeskusesse helistanud naisterahvast. Naisterahvas andis kõne käigus Häirekeskusele teada, et ta ärkas selle peale üles, et üks mees sõimleb kõvasti teise mehega ning üks see sama mees tükib teisele kallale. Sündmus on juba 5 minutit kestnud. Kõnest järeldub, et 02.11.2019.a öösel toimunud intsident oli piisavalt intensiivne, et helistaja ärkas selle peale üles ning maja ees toimunud konflikt ja löömine häiris teda piisavalt, 4

§ 263lg 1 p 1).

Selle tunnuse all tuleb mõista üksnes sellist tegu, mis vastab karistusseadustiku

1. peatüki
2. jao
3. jaotises („Vägivallateod“) kehtestatud ähvardamise (

§ 120

) või kehalise väärkohtlemise (

§ 121) koosseisule.

Seega eelnevast tulenevalt peab olema täidetud

§ 120

-121 koosseis, kvalifitseerimaks tegu

§ 263lg 1 p 1 järgi.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusjuhust (tl 20-21) nähtuvalt on 02.11.2019.a märgitud WWW põhidiagnoosina silmalau ja silmaümbruse lahtine haav, kaasuva haigusena on märgitud kinnine ninaluude murd. WWW tuvastati vasaku kulmu kohal 2,5 cm põrutushaav, ninal turse ja kolm väikest marrastust ning ninaluude killunenud murd. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusjuhust (tl 18-19) nähtuvalt on 03.11.2019.a märgitud päeviku kandena, et WWW pöördus tagasi kaebusega peavalule. WWW tuvastati vasakul silmal hematoom ja vasakul alalõual turse. Põhidiagnoosina on kajastatud ninaluude murd ja kaasuva haigusena pea muude osade pindmine vigastus. Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et Eero Tinn põhjustas oma tegevusega 02.11.2019.a öösel WWW tervisekahjustusi: vasaku kulmu kohal 2,5 cm põrutushaava, ninal turse ja kolm väikest marrastust, vasakul silmal hematoomi, vasakul alalõual turse ning ninaluude killunenud murru. Eero Tinni peksmine põhjustas kannatanule ka valu. Kohtu hinnangul on ilmselge ja ka objektiivsele kõrvaltvaatajale tundub, et eelimetatud vigastused põhjustavad füüsilist valu. Kannatanut korduvalt rusikatega pea- ja kehapiirkonda lüües oli süüdistataval otsene tahtlus põhjustada kannatanule füüsilist valu ja vähemalt kaudne tahtlus tekitada kehavigastusi. Süüdistatav pidi teadma, et rusikatega pea- ja kehapiirkonda lüües põhjustab ta kannatanule valuaistingut ja ta pidi vähemalt võimalikuks pidama, et sellise tegevuse tagajärjel võivad kannatanul kehavigastused tekkida. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu hinnangul pani Eero Tinn avaliku korra raske rikkumise toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdistatava ütluste kohaselt tahtis ta kannatanuga oma XXX rääkida, kuid vestluse käigus ta ärritus, seega ei olnud Eero Tinni esmane plaan minna WWW kohtuma selleks, et teda peksta. Eero Tinni kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt, mida kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll, toimus enne kannatanule kehavigastuste tekitamist neil omavahel sõnavahetus, mille käigus ta ärritus. Süüdistatav läks endast välja ja ta lõi kannatanut WWW korduvalt rusikatega pea- ja kehapiirkonda. Eero Tinn pidi aru saama, et avalikus kohas öösel valjuhäälselt ja lärmakalt sõimeldes ja teise isiku suhtes vägivalda kasutades võib ta häirida teiste kõrvaliste ja asjasse mittepuutuvate isikute (öö)rahu. Süüdistatav pidi möönma, et tema käitumine võib rikkuda teiste inimeste õigusrahu, kuid hoolimata sellest otsustas ta probleemi lahendada avalikus kohas. Seega pani Eero Tinn

§ 263lg 1 p-s 1 sätestatud kuriteokoosseisu toime otsese tahtlusega.

Eero Tinni teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. III Kohtu seisukoht karistuse osas 5

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama sätte lõike 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on Eero Tinni võimalik karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Karistusregistri andmetel (tl 31-32) puuduvad süüdistataval kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused. Eero Tinn avaldas kohtuistungil kahetsust toimunu suhtes. Ka 26.11.2019.a kahtlustatavana ülekuulamisel (tl 25-26) väljendas süüdistatav kahetsust oma teo osas ning avaldas, et ta saab aru, et vägivald ei ole asjade lahendamise viis. Eero Tinn tunnistas, et ta käitus valesti. Seega arvestab kohus Eero Tinni puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 mõistes.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades süüdistatava teo iseloomu, st et tegu oli avaliku korra vastase süüteoga ning süüdistatav põhjustas kannatanule oma tegevusega erinevaid tervisekahjustusi, sh ninaluu killunenud murru, peab üldpreventiivsest eesmärgist tulenevalt temale mõistetav karistus olema tuntav ja andma ühiskonnale selge signaali, et selline tegu ei ole tolereeritav. Samas tuleb arvestada ka sellega, et Eero Tinni ei ole varem avaliku korra raske rikkumise eest ega ka üldse kriminaalkorras karistatud. Eero Tinn on tunnistanud kuriteo toimepanemist ning avaldanud kahetsust toimunud osas, samuti tunnistanud, et ta käitus valesti ja vägivald ei ole probleemide lahendamiseks õige teguviis. Süüdistatav põhjendas enda ütlustes, et ta läks endast välja ega kontrollinud ennast, kuid üldiselt ei pea ennast konfliktseks inimeseks. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka kannatanu ütlusi ja arvamust, mille kohaselt ei olnud Eero Tinni karistamine ja kohtumenetlus tema enda esmane valik, vaid ta esialgu lootis tekkinud olukorra süüdistatavaga omavahel lahendada. Kohtu hinnangul võib kannatanu WWW seisukohast järeldada, et kuigi Eero Tinn põhjustas oma tegevusega kannatanule mitmeid negatiivseid tagajärgi, sh valu ja tervisekahjustused, mida ta ka hagiavalduses ja kohtueelses menetluses antud ütlustes on kirjeldanud, kuid ta ei pidanud neid siiski nii rasketeks, et koheselt politsei poole pöörduda. Kõike eelnevat arvesse võttes on kohtu hinnangul võimalik Eero Tinni mõjutada uutest samalaadsetest kuritegudest hoiduma kõige kergema karistusliigiga, so rahalise karistusega. Eero Tinn töötab ning tal on ka kindel sissetulek.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Arvestades kuriteo toimepanemise ja süüdistatava isikust tulenevaid asjaolusid, karistust kergendavaid asjaolusid ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, on põhjendatud Eero Tinni karistada alla sanktsiooni keskmist määra ehk 150 päevamäära ulatuses. Kohus leiab, et käesoleval juhul on otstarbekas jätta rahaline karistus osaliselt tingimisi kohaldamata, kuna käesolev õigusrikkumine oli süüdistatava puhul esmakordne ning kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Eero Tinn oma käitumisest vastavad järeldused teinud.

§ 44

lg-te 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta 6

§ 263lg 1 p 1 järgi ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära (päevamäär XXX eurot), so XXX eurot. Kr

MS § 238 lg 2 alusel tuleb Eero Tinnile mõistetud rahalist karistust vähendada ühe kolmandiku võrra, so 50 päevamäära võrra ning mõista Eero Tinnile rahaliseks karistuseks 100 päevamäära, so XXX eurot.

§ 73

lg 1, 2, 3 alusel tuleb Eero Tinnil rahalisest karistusest koheselt ära tasuda 50 päevamäära, so XXX eurot ning rahalise karistuse 50 päevamäära, so XXX eurot jätab kohus Eero Tinni suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui Eero Tinn ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. IV Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Kriminaalasjas on WWW esitanud Eero Tinni vastu tsiviilhagi varalise kahju 1325,22 euro nõudes ja palub kohtul mittevaralise kahjuna välja mõista õiglane hüvitis vastavalt kohtu äranägemisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg-st 1 tulenevalt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning sama sätte lõige 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hagiavalduse kohaselt on kannatanul WWW tekkinud varaline kahju saamata jäänud töötasu näol summas XXX eurot. Kannatanul jäi saamata töötasu arvestuse järgi XXX eurot, mis on arvutatud eelmise kuu vahetuse aruannete alusel ühe vahetuse keskmine. Kogu kuu XXX päevaga = ühe vahetuse käive XXX, millest kannatanu töötasu on XXX ehk XXX eurot. Seega jäi saamata Elektritaksost töötasu reedeste vahetuste eest lisaks 02.11 vahetusele XXX eurot 09.11, 16.11, 23.11.2019.a, so XXX=XXX eurot, kokku XXX eurot. Kannatanu oli töövõimetu perioodil 02.11.2019.a – 24.11.2019.a, mille eest kanti tema pangakontole töövõimetushüvitis XXX eurot. XXX lepingujärgne tunnitasu on kannatanul 13 eurot, seega on hagiavalduse kohaselt päevapalk 8x13=104 eurot ning saamata on jäänud kolme nädala palk 3x5x104=1560, millest tuleb maha arvata haigekassa poolt hüvitatud töövõimetuslehel oldud summa ehk 1560-507,62=1052,38 eurot. VÕS § 128 lg 1 sätestab hüvitatava kahju liigid. Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. 7

§ 263

) kuriteoga tekitatud mittevaraline kahju on välja mõistetud mh järgnevalt: kannatanu rusikaga näkku löömine - 600 eurot, kannatanu peapiirkonda löömine ja silmaümbruse vigastamine - 1000 eurot, kannatanu ninaluu murdmine näkku löömisega - 1000 eurot. Eero Tinn pani toime kuriteo, mille tagajärjel tekitas ta kannatanule kehavigastused. Süüdistatava rusikahoopide tagajärjel põhjustati kannatanule vasaku kulmu kohale 2,5 cm põrutushaav, ninale turse ja kolm väikest marrastust, vasakule silmale hematoom, vasakule alalõuale turse ning ninaluude killunenud murd. Arvestades kannatanule tekitatud vigastusi, ei ole alust kahelda, et sellise iseloomuga kehaline väärkohtlemine põhjustas WWW ka hilisemaid psüühilisi vaevusi. Kannatanu hagiavalduses avaldatu kohaselt tundis ta löökide tagajärjel valu, ta veritses, pea valutas, nina kaudu ta hingata ei saanud, kuna nina oli veriseid klompe täis, samas nuusata ei olnud tal võimalik. Ta muretses väga sellepärast, et tema XXX teda sellisena ei näeks. Tal on XXX, kellest noorim on XXX-aastane. Kuna ta töötab XXX ära, siis on ta lastega koos XXX. Pärast intsidenti palus ta laste emal lapsi mitte enda juurde tuua, sest ta oli väga hirmuäratava välimusega, seda oli tal endalgi õudne peeglist näha. Üks silm oli täiesti kinni paistetanud, õmmeldud kulmuhaaval plaaster ja ninal teibid. Ta lootis, et nädalaga läheb väljanägemine endiseks, et siis saab ka lapsi näha, kuid nii see ei läinud. Vigastustega kaasnesid tal hirmsad peavalud, tarvitas igapäevaselt iga 4 tunni järel valuvaigisteid, öösiti ei saanud magada, kuna ta ei saanud hästi hingata ja õudusunenäod ajasid üles. Ta oli sunnitud muust 10