KOHTUMÄÄRUS PANKROTIMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Määruse avalikult teatavaks tegemise ja koht 9. september 2020. a kell 16:00 Pärnu Maakohtu Pärn

§ 23lg 7, § 32, Ts

MS § 661 lg 1). Sisulised asjaolud

1. A. K. (avaldaja/võlgnik) esitas 25.08.2020 Pärnu Maakohtule pankrotiavalduse, millises palub välja kuulutada enda suhtes eraisiku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetluse. Avalduses esitatud asjaoludel ja avaldusele lisatud võlgniku pool allkirjastatud seletusest maksejõuetuse põhjuste kohta nähtub, et võlgnik sattus makseraskustesse pärast töölepingu lõpetamist koondamise tõttu 27.04.
2. Võlgnevused tekkisid seoses tervislike põhjustega. Võlgnikul on töö leidmine raskendatud seoses halva nägemisega. Võlgniku igakuine sissetulek on nii väike, et ta ei suuda võlgnevusi ja makse tasuda ning toime tulla jooksvate väljaminekutega – sideteenus, transpordikulud, eluasemekulud, ravimid, toit. Võlgnikul on sissetulekuks pension 257,18 eurot kuus ja ajutine töötuskindlustushüvitis, kinnisvara puudub. EMTA andmetel on kohtutäiturite arestinõue 23 544,95 eurot ning lisaks on inkasso nõue 4548,37 eurot. Avaldaja on seisukohal, et ta on muutunud maksejõuetuks ja ei suuda oma kohustusi tavapäraselt täita ka pikema ajaperioodi jooksul).
3. Kohtuistungil jäi võlgnik esitatud pankrotiavalduse juurde ja vastuväiteid ning märkusi ajutise pankrotihalduri (edaspidi haldur) aruandele ei esitanud. Võlgnik kinnitas, et temale teadaolevalt ei esine selliseid asjaolusid, mis välistaksid tema kohustustest vabastamise, ta saab aru pankrotimenetlusest ja sellele järgneva kohustustest vabastamise menetlusest ja mõistab enda kohustusi. Võlgnik kohustus panema endale Maksu- ja Tollimetis hasartmängude mängimise piirangu maksimumajaks. Ajutise pankrotihalduri tasu suuruse osas vastuväiteid võlgnikul ei olnud ning võlgnik on nõus, et kohus nimetab halduri pankrotihalduriks.
4. Halduri 08.09.2020 aruande ja tema poolt kohtuistungil selgitatu kohaselt on võlgnikul kohustusi 10 võlausaldaja ees kokku vähemalt 27 604,24 euro eest, mille lisanduvad pankroti väljakuulutamiseni juurde arvestatavad viivised. Esitatud andmetel on sissenõutavaks muutunud vähemalt 24 804,14 eurot. Võlgniku sissetulekuks on töötuskindlustushüvitis 13,90 eurot päevas ja töövõimetuspension 257,18 eurot kuus. Võlgnikule on määratud tähtajatult töövõimetus 60% (nägemispuue), mistõttu on uue töökoha leidmine raskendatud. Võlgnikul igasugune väärtuslik vara teadaolevalt puudub. Haldur ei arvesta võlgniku vara hulka liiklusregistrisse kantud sõiduautot xxxx xxx, registrimärk xxxxxx, kuna võlgniku sõnul on see 2003-l aastal läinud vanarauaks, kuid pole olnud võimalik olnud arvelt maha võtta. Arvestades sõiduki vanust, sellel alates 2008-st aastast olevaid võõrandamise keelumärkeid ning registrikande peatamist 2014-l aastal, on usutav, et sõidukit enam ei ole. Eeltoodust lähtuvalt puudub võlgnikul vara ja sissetulek, millest saaks edaspidi kohustusi tasuda. 2

§ 108

lg 2 mõistes tagasinõutava või tagasivõidetava vara olemasolu ajutine haldur ei tuvastanud ning on seisukohal, et võlgnik on

§ 1lg 2 mõistes maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga.

Ajutine haldur leiab, et A. K. pankrot tuleb välja kuulutada. Haldur palub kinnitada ajutise pankrotihalduri töötasuks x (x) eurot, millele lisandub käibemaks x€, millest x€ ja lisanduv käibemaks x€ mõista välja pankrotivara arvelt ning x€ ja lisanduv käibemaks x€ mõista välja menetlusabi korras riigilt. Ajutise halduri tasu mõista välja OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks. OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo konto SEB Pank AS-is on EE

1. Kohtumääruse põhjendused
2. Kohus, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri ning vaadanud läbi asja materjalid leiab, et võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutine ning tuleb välja kuulutada A. K. pankrot. Võlgnikul puuduvad varad pankrotimenetluse kohaseks läbiviimiseks ning on olemas alus pankrotimenetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata

§ 29lg 1 kohaselt.

Võlgnikul on kohustusi ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt vähemalt 27 604,24 eurot, millele lisanduvad pankroti väljakuulutamata jätmise korral viivised. Võlgnikul vara, mille arvelt saaks võlgnevused täita, puudub. Võlgniku püsivaks sissetulekuks on pension 257,18€/kuus ja töötuskindlustushüvitis 13,90 eurot päevas, milline on jooksvate kohustuste täitmiseks ja tekkinud võlgnevuste likvideerimiseks ilmselgelt ebapiisav.

§ 31

lg 3 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Võlgnik on esitanud

§ 170

lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning andis kohtule

§ 170

lg 2 sätestatud kinnituse, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Võlgnik võttis endale ka kohustuse seada Maksu- ja Tolliametis maksimumajaks endale hasartmängu mängimise piirang. Tulenevalt

§ 171

lg 11 tuleb sellisel juhul pankrot välja kuulutada ka siis, kui esineb

§ 29lg 1 nimetatud alus.

Esitatud asjaoludel ei näe kohus hetkel pankroti väljakuulutamata jätmiseks alust tulenevalt

§ 171

lg 2 mõttest ehk takistust võimaliku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotimenetluse lõppedes tingimusel, et võlgnik teeb kõik endast oleneva, et täita oma kohustusi võlausaldajate ees. Võlgnik kinnitas kohtule, et tegeleb juba praegu aktiivselt töö otsimisega.

§ 31

lg 4 kohaselt eeldatakse võlgniku maksejõuetust, kui ta ise on pankrotiavalduse esitanud. Esitatud asjaoludel ei ole alust väiteks, et võlgniku maksejõuetuse oleks põhjustanud pankrotikuriteod ning maksejõuetus on tekkinud muudel asjaoludel

§ 22lg 5 mõttes.

Peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on kohtu hinnangul kergekäeliselt kiirlaenude võtmine jooksvate vajaduste katteks hindamata piisavalt enda majanduslikku võimekust kohustusi täita ka olukorras, kui igakuine sissetulek väheneb. Pankrotihaldurina peaks tema nõusolekul jätkama ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik, kellel on kohtu usaldus ning kes on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kuivõrd võlgnik palub 4

§ 86sätetele. Kohus hoiatab võlgnikku, et Ts

MS § 47 lg 5 esimese lause kohaselt sundtoomise määruse täitmiseks võib isikut enne kohtuistungi algust kinni pidada kuni 48 tundi. Lisaks tuleb käesoleva määrusega määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht vastavalt

§ 31lg 6 sätetele.

Kohus kooskõlastas võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja pankrotihalduriga. 6. Menetluskulud. Vastavalt

§ 31

lg 6 mõistab kohus pankroti väljakuulutamisel välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise. Pankrotimenetluse kulud tuleb

§ 150lg 2 kohaselt tasuda pankrotivarast.

Antud juhul on pankrotimenetluse kuludeks ajutise pankrotihalduri tasu. Halduri tasu taotluse kohaselt on ta töötanud x tundi, mille eest x-eurose tunnitasu (maksimummäär x eurot) puhul on tasuks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot. Kuna võlgnikul pankrotimenetluse kulude katteks raha ei jätku, palub haldur kohtul määrata

§ 23

lg 4 alusel x eurot (lisandub käibemaks x€) hüvitamiseks riigi vahenditest ning ülejäänud summa välja mõista võlgnikult pankrotivara arvelt OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo arveldusarvele, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus leiab, et ajutise halduri esitatud taotlus on põhjendatud ja näidatud ajakulu vastab täidetud ülesannete mahule ja keerukusele. Ajutise halduri poolt näidatud töömahuga on nõustunud ka võlgnik. Ajutisel halduril on

§ 23

lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 4 kohaselt võib kohus määrata ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise summas x eurot (lisandub käibemaks x eurot) riigi vahenditest juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Käesoleval juhul ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks. Seega leiab kohus, et antud juhul tuleb tasu määramisel lähtuda samaaegselt nii

§ 23

lg 4, § 150 lg 2 kui lg 4 sätetest, s.t Eesti Vabariik hüvitab ajutise halduri tasust x eurot (lisandub käibemaks x eurot) ning ülejäänud summa tuleb välja mõista pankrotivarast. Muude menetluskulude osas märgib kohus, et tasutud riigilõiv tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik 5