Obsah (9)

§ 76§ 751§ 78§ 75§ 184§ 63§ 64§ 65§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. september 2020, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-1563 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Ka

§ 76lg 4,5 alusel määrata Jevgeni Šagušinile katseaeg kuni 09.10.2023.

3.

§ 751lg-le 3 vastavalt määrata Jevgeni Šagušini elektroonilise valve kestuseks kaheksa

§ 751

lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Jevgeni Šagušini keha külge. 4.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 1 5.

§ 76

lg 5 alusel allutada Jevgeni Šagušin käitumiskontrollile kestusega 24 kuud, mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi: • elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 21, 4, 7, 8, 9 alusel määrata Jevgeni Šagušinile katseajaks järgmised lisakohustused: • mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; • otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; • läbima 12-kuulise sotsiaalprogrammi SÜTIK; • teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud või narkootikume tarvitavate või käitlevate isikutega (välja arvatud pereliikmed ning registreeritud rehabiliteerivates gruppides osaledes); • alluma elektroonilisele järelevalvele kohtumääruse resolutsiooni p. 3 määratud tähtaja jooksul kohtuistungil antud nõusoleku alusel.

1. Määrata Jevgeni Šagušini katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Määrus Jevgeni Šagušini suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
3. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.
4. Vabastada süüdimõistetu Jevgeni Šagušin karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Pärnu Maakohus tunnistas Jevgeni Šagušini 13.02.2017 otsusega süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 ja § 424 järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 63

lg 2 ja

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 aastat ja 7 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu poolt 17.06.2014.a mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 11 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 6 aastat 6 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 28.12-29.12.2015.a, so 2 päeva, karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 aastat 6 kuud ja 26 päeva vangistust. 2 17.06.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgeni Šagušini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla toetab kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt ning tema suhtes elektroonilise järelevalve kohaldamist KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Jevgeni Šagušini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Jevgeni Šagušini tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Jevgeni Šagušini vangistusest elektroonilisele valvega tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Jevgeni Šagušin kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud

§75lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Kohtuistungi toimumise ajaks on Jevgeni Šagušin temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 3 aasta 5 kuu, so üle 1/2. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral asuks ta elama aadressil xxx, kus elab käesolevalt kinnipeetava isa. Kinnistusraamatu järgi korteri omanik on kinnipeetava isa. Tegemist on kolmetoalise kõigi mugavustega korteriga. Kinnipeetava isa on allkirjastanud elektroonilise valve nõusolekut. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse 3 vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus üldjoontes täidetud. Kinnipeetaval on küll 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, kuid materjalidest nähtuvalt ei ole olnud ohtlike üleastumistega. Kinnipeetav on osalenud vangla tööhõives majandusabitöölisena, läbinud sõltuvusrehabilitatsiooni, sotsiaalprogrammi eluviisitreening ning läbitud on Tagasilangemise ennetamise tugigrupp. Samuti on isik täitnud sõltuvusainepõhise töövihiku. Iseloomustused rehabiliteerivate tegevuste kohta kajastavad isiku arengut probleemkohtadega tegelemise suunas, soovi edaspidi elada seadusekuulekalt ning narkootikumide vabalt. Ametnikega suhtlemisel probleeme materjalidest ei nähtu. Seega kinnitab isiku käitumine pika vangistuse ajal tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele. Ka toetav lähivõrgustik võimaldab kinnipeetavale pakkuda tuge ja motivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks. Päritoluperekond on haritud ja õiguskuulekas. Kinnipeetavaga suheldakse telefonitsi, käiakse kokkusaamistel. Pereliikmete omavahelised suhted on head ja toetavad. Samas on kinnipeetav olnud narkootikumide tarvitaja ning neid käidelnud grupis, mis näitab kriminaalsete tuttavate olemasolu. Välistamaks võimalikku negatiivset mõju kriminaalse taustaga isikute või narkootikumidega kokku puutuvate isikute poolt, on kohtu hinnangul põhjendatud määrata kinnipeetavale

§ 75

lg 2 p 7 lisakohustus – teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud või narkootikume tarvitavate või käitlevate isikutega (välja arvatud pereliikmed ning registreeritud rehabiliteerivates gruppides/programmides osaledes). Ka on isikul vabanedes olemas kindel töökoht. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht xxx. Tehase juhataja P. S. esitas 22.04.2020 garantiikirja. Ka kinnipeetava isa on valmis Jevgeni Šagušinile osutama nii moraalset kui ka materiaalset tuge. Ka on vanglas isik kohusetundlikult osalenud tööhõives. Võttes arvesse, et isik on majandusliku kasu saamise eesmärgil pannud toime kuritegusid, on garanteeritud töökoht oluline tegur isiku poolt uute kuritegude toimepanemise vähendamiseks. See suurendab tõenäosust, et isik tuleb majanduslikult edukalt vabaduses toime ning suudab tasuda ka temal lasuvad nõuded. Murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on narkootikumid. Esmakordselt proovis isik narkootikume 15-aastaselt. Põhiuimasti on kanep, aga suitsetas ka amfetamiini. Enne käesoleva vangistuse kandmisele asumist oli isik vahetult tarvitanud narkootikume. Samas on isik vangistuse jooksul tegelenud oma sõltuvusprobleemiga, läbides mitmeid vastavateemalisi sotsiaalprogramme. Samuti on isik motiveeritud vabaduses jätkama probleemiga tegelemisega. Kohtule on esitatud ka MTÜ LUNEST direktor J. A. on andnud kirjaliku nõusolek, et Jevgeni Šagušin saab osaleda tugiisikuteenusega programmis SÜTIK. Eelnevast nähtub kohtu hinnangul, et Jevgeni Šagušin ei soovi oma elu jätkata narkootikume tarvitades. Ta on seadnud endale uued seadusekuulekad eesmärgid, mille poole püüdlemine pakub lisamotivatsiooni ning mille saavutamine aitab püsida edaspidi seadusekuulekal teel. Toetamaks seda eesmärki on kohtu hinnangul põhjendatud määrata isikule

§ 75

lg 2 p 21 ja 8 lisakohustused - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning osalema 12-kuulises sotsiaalprogrammis SÜTIK. 4 Kohtule nähtub kinnipeetava ütlustest tervikuna, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Teda iseloomustav materjal on tervikuna positiivne ning kajastab isikus toimunud positiivseid muutusi. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Seega on põhjendatud anda Jevgeni Šagušinile võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik 5