Obsah (5)

§ 223§ 33§ 46§ 50§ 2

4-20-378 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2020, Tallinn Väärteoasja number 4-20-378 (2302,19,016337) Kohtunik Marina Nina

§ 223

lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot Menetlusalune isik Aleksei Nikolajenko – isikukood: 37502072716; elukoht: xxx; e-post: xxx Kaitsja Sandra-Kristin Kärner (advokaadibüroo Derling Primus OÜ) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134, maakohus otsustas: 1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 13. jaanuari 2020. a otsus väärteoasjas 4-20-378 nr 2302,19,016337, millega Aleksei Nikolajenkot karistati

§ 223lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut ehk 600 eurot, muutmata.

1. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot, tuleb kassatsioonitähtaja jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi ositi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
4. Menetlusaluse isiku Aleksei Nikolajenko kaitsja kaebus jätta rahuldamata.
5. Jätta rahuldamata menetlusaluse isiku kaitsja taotlus hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu.
6. Väärteoasja materjalide juures olevad CD-plaadid jätta väärteoasja materjalide juurde. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o
7. juunist
8. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Politsei- ja Piirivalveamet koostas
10. detsembril 2019 väärteoasjas nr 2302,19,016337 väärteoprotokolli, mille teokirjelduse kohaselt juhtis Aleksei Nikolajenko
11. oktoobril 2019 kell 18.37 Tallinnas Hobujaama tn maja nr 4 juures liikudes Ahtri tn suunas mootorsõidukit BMW730LD reg.nr xxx ja enne manöövri sooritamist paremale ei veendunud, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid, keeras temast paremal liikunud liinibussile Man Lion City ette ning pidurdas. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju Luminor Liising AS-le ning SIA UniCredit Leasing Eesti filiaalile. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (

) § 33 lg 2 p 8 nõudeid, pannes sellega toime

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi
2. jaanuari
3. a otsusega karistati A. Nikolajenkot

§ 33

lg 2 p 8 rikkumise eest

§ 223

lg 1 alusel, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

§ 223

lg 1 alusel karistati menetlusalust isikut rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Menetlusaluse isiku kaitsja kaebus

1. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku A. Nikolajenko kaitsja, kes taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 4-20-378 Alternatiivselt palutakse tühistada kohtuvälise menetleja
2. jaanuari
3. a otsus ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel rahatrahvi määramata. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 3.
4. Menetlusalune isik ei ole rikkunud talle etteheidetavat normi

§ 33lg 2 p 8.

Puuduvad tõendid, millest nähtub, et menetlusalune isik oleks takistanud või ohustanud teisi liiklejaid. Liinibussi pardakaamera videosalvestiselt nähtub, et menetlusalune isik sooritas manöövri paremale selliselt, et menetlusaluse isiku sõiduki ja liinibussi vahele jäi piisav vahemaa. Asjaolu, et bussijuht ei pidanud vajalikuks või ei märganud mistahes põhjusel ise seda vahemaad edaspidi piisavana hoida (milleks oli liinibussijuht

§ 46

lg 1 järgi kohustatud), ei saa kuidagi viia järelduseni, et menetlusalune isik on rikkunud

§ 33lg 2 p 8.

3.2. Teiseks ei saaks menetlusalusele isikule ka põhimõtteliselt ette heita

§ 50

lg 7 p 2 väidetavat rikkumist (järsu pidurdamise keeld, kui see pole vajalik ohutuse tagamiseks). Liinibussi pardakaamera videosalvestiselt nähtub, et menetlusalune isik ei pidurdanud järsult, vaid sujuvalt. Menetlusalune isik selgitas vastulauses, et pidurdas, kuna tajus Hobujaama tänaval paremat kätt jäävalt parkimisalalt tagurdava auto liikumist. Kohtuväline menetleja ei ole pärast vastulauset menetlusalust isikut selles osas pidanud vajalikuks üle kuulata, kuigi seda oleks tulnud teha, kuna tegemist on tõendiga, mis oleks mõjutanud asja lahendust. Menetlusalune isik soovib anda kohtus istungil selle kohta ütlusi. Kokkuvõtvalt oli menetlusaluse isiku poolt sõiduki pidurdamine vajalik ohutuse tagamiseks, sealjuures ei saa pidurdamist pidada järsuks. 3.3. Kolmandaks ei ole väärteoprotokollis välja toodud faktilised asjaolud, milles seisnes varalise kahju tekitamine

§ 223lg 1 koosseisu eeldusena.

Riigikohus on oma järjepidevas praktikas selgitanud, et väärteoprotokolli (mis teenib väärteomenetluses samasugust eesmärki nagu kriminaalmenetluses süüdistusakt) teokirjelduses peavad olema välja toodud isikule süüksarvatava süüteokoosseisu kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik süüteokoosseis täidetuks lugeda. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Kohus on seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Praegusel juhul ei ole väärteoprotokollis välja toodud faktilisi asjaolusid, milles seisneb väidetav varaline kahju. Menetlusalusel isikul puudub siiani teadmine, mida täpsemalt on menetleja varaliseks kahjuks pidanud (millise sõiduki võimalikku kahjustusi, mis mahus jne).

1. oktoobri 2019 sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabelis liinibussi fotodest ei nähtu, et liinibussil oleks üldse mingi kahjustusi tekkinud. Ka üheski teisest tõendist ei tulene, milles täpsemalt seisnes varaline kahju. On jäetud välja selgitamata, kas mistahes kahjustus võis sõidukil juba enne kokkupõrget olemas olla. Antud juhul puuduvad muud tõendid, millest oleks võimalik tuvastada piisava selgusega varalise kahju tekkimise asjaolud. 3.
2. Neljandaks ei ole väärteoprotokollis ega vaidlustatud otsuses selgitatud välja menetlusaluse isiku subjektiivset koosseisu. Riigikohtu praktikas on selgitatud, et VTMS § 69 lg 2 p 1 mõtte kohaselt on väärteoprotokolli teokirjelduses vaja välja tuua isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised 4-20-378 asjaolud. Praegusel juhul sellised asjaolud puuduvad ja neid ei saaks ka põhimõtteliselt olla, sest menetlusalune isik ei ole väärtegu toime pannud. 3.
3. Eeltoodust tulenevalt kuivõrd isiku teos puuduvad väärteokoosseisu tunnused, kuulub PPA trahviotsus seetõttu tühistamisele ja menetlus lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt palub kaitsja PPA
4. jaanuari
5. a otsus tühistada ning väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel rahatrahvi määramata ja seda põhjusel, et isiku süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi. Süü väiksus väljendub selles, et menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused, lisaks andis menetlusalune isik sündmuse järgselt kohe ütlusi, samuti on andnud ütlusi ka mõned kuud hiljem
6. detsembril
7. Eelnev viitab igakülgsele valmidusele teha menetlejaga koostööd asjaolude väljaselgitamiseks. Samuti tuleb arvesse võtta juhtunu asjaolusid – bussijuhi väga aktiivne roll tagant otsasõitmisel, bussijuhi ebaviisakas reaktsioon menetlusaluse isiku suunas, väidetava varalise kahju tekkimist kirjeldavate asjaolude puudumine jne. Eelneva pinnalt saab tõdeda, et tegemist on väga väikese süüga. Avaliku menetlushuvi puudumine väljendub selles, et tegemist on vähetähtsa väärteoga ning asjas puudub kannatanu (st väärteomenetluse spetsiifikat arvesse võttes tervisekahjustusi saanud isik). Seega alternatiivselt esinevad alused väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlustel.
8. Kohtuistungil jäid menetlusalune isik ja tema kaitsja kaebuse juurde, paludes tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti palus kaitsja hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale osutatud õigusabi eest makstud tasu. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebus ei ole põhjendatud ja palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
10. Väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse kohaselt heidetakse A. Nikolajenkole ette seda, et ta juhtis
11. oktoobril 2019 kell 18.37 Tallinnas Hobujaama tn maja nr 4 juures liikudes Ahtri tn suunas mootorsõidukit BMW730LD reg.nr xxx ja enne manöövri sooritamist paremale ei veendunud, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid, keeras temast paremal liikunud liinibussile Man Lion City ette ning pidurdas. Oma tegevusega põhjustas ta varalise kahju Luminor Liising AS-le ning SIA UniCredit Leasing Eesti filiaalile. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 33

lg 2 p 8 nõudeid, pannes sellega toime

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo 7.

Esmalt peab kohus vajalikuks selgitada, et kohus nõustub kaitsjaga, et kohtupraktikas on selgitatud, et väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses ja selle ülesanne on kindlaks määrata menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, mida talle ette heidetakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles kajastatud andmete alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Lisaks on kohtupraktikas selgitatud, et teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o tegelikkuses aset leidnud sündmuse kirjeldamist, mitte aga 4-20-378 süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a määrus asjas nr 3-1-1-20-15, p 38).
3. Samas ei pea ega saagi väärteoprotokoll sisaldada asjaolusid, millest oleks tuletatav isiku karistamise aluseks olevate asjaolude olemasolu põhjendus. Väärteoprotokollis kirjeldatu on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on järgneva menetluse ülesanne. Väärteoprotokolli teokirjelduses ei ole asjakohane viidata tõenditele, veel vähem nende sisu refereerida ja analüüsida (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. aprilli
5. a otsus asjas nr 3-1-1-23-15, p 47). Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi väärteoprotokollis kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses (VTMS § 110 p-d 1-3) Ülevaade tõenditest tuleb väärteoprotokollis esitada teokirjeldusest eraldi (VTMS § 69 lg 2 p-d 3, 4 ja 7). Faktilised asjaolud, millest lähtuvalt kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule väärteo toimepanemist ette heidab, peavad väärteoprotokollis kajastuma kohtuvälise menetleja väidetena, mitte aga tunnistaja ütluste või mõne muu tõendi refereeringuna (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. aprilli
7. a määrus asjas nr 3-1-1-20-15, p 39). Kohus on seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. detsembri
9. a otsus asjas nr 3-1-1-88- 14, p 6.3).
10. Kohus leiab, et A. Nikolajenkole esitatud etteheite sisu on väärteoprotokolli teokirjelduse pinnalt koostoimes väärteoasjale lisatud tõenditega arusaadav. Väärteoprotokollist nähtuvalt heidetakse menetlusalusele isikule ette ka varalise kahju põhjustamist. See, milles varaline kahju täpsemalt seisneb, on arusaadav väärteoasjas kogutud tõenditele tuginedes. Ka kaebuses viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
11. detsembri
12. a otsuses asjas nr 3-1-1-117-04 selgitati, olulise menetlusõiguse rikkumisega ei ole tegemist siis, kui sõidukitel olevad kahjustused on fikseeritud väärteomenetluses kogutud tõenditega. Käesolevas asjas on mõlema sõiduki kahjustused fikseeritud liiklusõnnetuse aktis (VT, tl 1), milles märgitu kohaselt oli Sergei Gi juhitud sõidukil deformeerunud esiosa ja A. Nikolajenko sõidukil deformeerunud tagaosa. Samuti nähtuvad kahjustused sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevast fototabelist (VT, tl 4-14). Sõidukile tekitatud kahjustuse kohta andis kohtuistungil ütluseid ka tunnistaja S. G ja nende olemasolu möönis ka menetlusalune isik. 10.

§ 223

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Seega peab esmalt tuvastama, kas menetlusalune isik A. Nikolajenko rikkus mootorsõiduki BMW 730LD reg.nr xxx juhina liiklusnõudeid.

1. Kohtule esitatud väärteotoimikus olevate tõendite alusel on tuvastatav, et väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas juhtis A. Nikolajenko mootorsõidukit BMW 730LD reg.nr xxx, mis põrkas kokku liinibussiga Man Lions City reg.nr x, mida juhtis S. G. See on tuvastatav nii A. Nikolajenko enda kui ka tunnistaja S. Gi ütlustega, samuti sündmuskoha vaatlusprotokolliga (sündmuskoha vaatluse käigus koostatud liiklusõnnetuse akt).
2. Põhivaidlus on väärteoasjas selle üle, kas A. Nikolajenko rikkus mootorsõiduki BMW 730LD reg.nr x juhtimisel liiklusnõudeid. Nimelt seisneb menetlusaluse isiku ja tema kaitsja põhiargument selles, et A. Nikolajenko ei rikkunud mootorsõiduki juhtimisel liiklusnõudeid. Kohus selle seisukohaga ei nõustu ja põhistab seda järgmiselt. 4-20-378 13.

§ 33

lg 2 p 8 kohaselt, mille rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse, on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Rikkumisega on ta etteheite kohaselt põhjustanud liiklusõnnetuse.

§ 2

p-s 32 antud definitsiooni kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.

1. Kohtu hinnangul on praeguses asjas ennekõike videosalvestistega, mida kinnitavad (üldjoontes) nii menetlusaluse isiku kui ka tunnistaja kohtuistungil antud ütlused, tuvastatav järgnev liiklussituatsioon. Videosalvestiselt (CD-plaadil kirjega LÕ2262 10.10.2019 Hobujaama 4, TLN video) nähtub, et Hobujaama bussipeatusesse saabuvad kaks valget bussi (ajamärge 18:36). Seejärel lülitab neist esimene sisse vasaku suunatule ja seejärel kohe lülitab vasaku suunatule sisse ka teine buss (ajamärge 18:36:51 ja 18:36:53). Esimene buss hakkab liikuma (ajamärge 18:36:57), misjärel liigub kohe ka teine buss (ajamärge samas). Samal ajal läheneb otsesuunas viimase (s.o tagumise) bussi suhtes vasakult tume sõiduauto (menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduauto) (sõiduauto keset ristmikku 18:36:54). Sõiduauto aeglustab ja annab teed bussipeatusest välja sõitvale esimesele liinibussile (ajamärge 18:37:01), millele järgnes ka tema selja taga seisev buss (käesolevas väärteoasjas teine, s.o liiklusõnnetuses osalenud autobuss). Sõiduautol süttivad pidurituled. Bussi ja sõiduauto ninad on kohakuti. Esimene buss liigub ees ära. Sõiduauto teisele bussile teed ei anna, jätkab liikumist. Ka buss jätkab liikumist. Sõiduauto jõuab bussi ette ja jääb seisma ning toimub kokkupõrge sõiduauto ja bussi vahel. Ka teiselt videosalvestiselt (CD-plaadil kirjega LÕ2262 10.10.2019 bussi pardakaamera) nähtub, kuidas buss keerab paremale Hobujaama peatusesse (ajamärge 01:45). Tema ees olev buss näitab vasakut suunatuld (ajamärge 02:03). Ees olev buss hakkab liikuma (ajamärge 02:09) ja koheselt hakkab liikuma ka pardakaameraga buss (teisisõnu tagumine buss). Mõlemad bussid sõidavad peatusest välja, kui järsku ilmub vasakult küljelt must sõiduk (02:19), kes sõidab bussile ette ja möödub seega bussist, jäädes mõne sekundi möödudes bussi ees seisma, toimub kokkupõrge (ajamärge 02:26).
2. Seega oli just A. Nikolajenko isikuks, kes sooritas manöövrit paremale ja temal lasus kohustus veenduda, et manööver on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Kohtu hinnangul ei vastanud eespool kirjeldatud A. Nikolajenko manööver – s.o parempöörde sooritamine kirjeldatud viisil – liiklusseaduse nõuetele. Kohtu hinnangul ei nähtu ei videosalvestisest ega ka menetlusaluse isiku enda ning tunnistaja kohtuistungil antud ütlustest, et A. Nikolajenko oleks veendunud manöövri ohutuses. Nimelt takistas ta juba aegsasti vasakut suunatuld näitaval ja liikumist alustanud bussil väljuda tähistatud peatusest. Juhi vastav kohustus on sätestatud ka liiklusseaduse § 37 lg-s
4. Videosalvestuselt nähtub üheselt, et liinibussidel (mõlemal neist) oli vasak suunatuli sisse lülitatud. Seega oli menetlusalusel isikul kõik võimalused tajumaks, et buss soovib peatusest välja sõita. Ka kohtuistungil selgitas A. Nikolajenko, et nägi ka teist bussi. Kuigi A. Nikolajenko väitis kohtuistungil, et tema tagumisel bussil sisselülitatud suunatuld ei näinud, on see ümber lükatud videosalvestusega. Videosalvestuselt nähtub üheselt, et ajal, mil menetlusalune isik ületas ristmikku suunaga Hobujaama peatuse suunas, olid mõlemal liinibussil vasakud suunatuled sisse lülitatud. Seda enam, et esimesele bussile (millel ka suunatuli põles) menetlusalune isik teed andis. Videosalvestuselt on ka tuvastatav, et mõlemad 4-20-378 liinibussid olid juba liikumises sel ajal, kui menetlusalune isik Hobujaama peatuse juurde jõudis.
5. Kõnesolevas olukorras on ainetu rääkida sellest, justkui oleks bussijuht rikkunud

§ 46lg-s 1 sätestatud nõuet (ohutu pikivahe hoidmise kohustus).

Nimelt sõitis A. Nikolajenko ette aegsasti suunatuld näitavale ja juba peatusest väljumisel liikuvale bussile. Sellises olukorras ei saanudki bussijuht enam ohutut pikivahet hoida. Tunnistaja S. G selgitas istungil, et oli sooritamas pööret, kui tema ette sõitis BMW. Tunnistaja andis talle signaali, sest BMW juht rikkus reegleid, peale mida BMW juht järsult pidurdas ja peatus. Kuivõrd buss kaalub 16 tonni, siis oli sunnitud tegema järsu pidurdamise ja pidurdamise käigus ei olnud mingit võimalust lõplikult peatuda. 18. Menetlusaluse isiku enda ütlustega on tõendatud, et ta ei saanud olla veendunud oma manöövri ohutuses. Nimelt tunnistas menetlusalune isik kohtuistungil, et nägi, et buss kiirendas ning oli liikumises. Sellest hoolimata liikus ta ütluste kohaselt liinibussist rahulikult ette ilma järsku liigutust tegemata. Menetlusalune isik eeldas, et liinibussi juht hoolib pikivahe hoidmisest, võtab vajadusel hoogu maha ning ta ei arvestanud sellega, et teised kaasliiklejad võivad teha liigutusi, mis sunnivad teda peatama, mitte järsult pidurdama. Kohtu hinnangul ei ole käsitatav veendumisena manöövri ohutuses lootmises, et teine kaasliikleja tagab manöövri ohutuse.

§ 33

lg 2 p 8 sätestab mootorsõiduki juhile endale kohustuse veenduda oma manöövri ohutuses. 19. Samuti nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et A. Nikolajenko on rikkunud

§ 33lg 2 p 8, peatudes ootamatult S.

Gi juhitud bussi ees. Menetlusalune isik andis kohtuistungil ütluseid, et kuna tal oli vaja Rimis käia ja seal on paremal reas pargitud autod. Üks auto pani mootori käima ja eeldades, et ta hakkab tagurdama, kuna oli üsna tihedalt pargitud ja vabu kohti ei olnud, ta peatus rahulikult, et anda autole võimalus välja sõita (kohtuistungi protokolli lk 78). Kohtu hinnangul ei lükka see A. Nikolajenkole tehtud väärteoetteheidet ümber kahel põhjusel. Esmalt ei kinnita menetlusaluse isiku versiooni ükski teine väärteoasjas kogutud tõend. Videosalvestiselt ei nähtu paremal reas olevatel sõidukitel tulede põlemist. Tunnistaja S. G kinnita oma ütlustes, et takistust sõitmiseks ei olnud. Teiseks on kohtu hinnangul ka A. Nikolajenko ütlustes esitatud asjaoludel kujunenud liiklussituatsioonis tegemist

§ 33lg 2 p 8 rikkumisega.

Menetlusalune isik tunnistas kohtuistungil, et liiklus oli tihe. Sellises olukorras, kus teine kaasliikleja, kellest menetlusalune isik möödus, oli liinibuss, kes vedas reisijaid ning kes oli just peatusest väljunud, oli liikumises, mida menetlusalune isik ka nägi, ei saa ohutuks seismajäämiseks pidada seda, kui kõnesoleva bussi ees peatutakse järsult selleks, et võimaldada parkimiskohalt väljuval sõidukil väljuda. Nimetatu kinnitab veelgi, et menetlusalune isik A. Nikolajenko ei veendunud oma tegevuse ohutuses

§ 33lg 2 p 8 tähenduses.

Kohus ei saa nõustuda menetlusaluse isikuga selles, et tegemist oli sujuva pidurdusega, sest videosalvestiselt nähtub, et sõidukite vahe on väike ja A. Nikolajenko sõiduk peatub bussi ees. Seda enam, et menetlusalune isik tunnistas, et buss oli liikumises ning kiirendas. Samuti ei ole menetlusalune isik bussi ette reastudes ja selle ette seisma jäädes arvestanud liinibussi eripäradega – bussi suurust ja kaalu arvestades ei ole bussi juhil võimalik igas olukorras kiiresti seisma jääda. Sellele viitas ka tunnistaja S. G oma ütlustes. 4-20-378 Kohtu hinnangul on A. Nikolajenko liiklusnõuete rikkumised põhjuslikus seoses põhjustatud liiklusõnnetusega. Kui ta ei oleks

§ 33

lg 2 p 8 rikkudes reastunud suunatuld näitavale ja bussipeatusest väljuvale bussile ning seejärel sõidukiga bussi ees seisma jäänud, veendumata seismajäämise ohutuses, ei oleks liiklusõnnetust toimunud. 20.

§ 223

lg 1 kohaselt on liiklusnõuete rikkumine karistatav juhul, kui sellega põhjustatakse varaline kahju või tervisekahjustus. Kohtu hinnangul on tuvastatud ka see, et liiklusõnnetuse/kokkupõrke tagajärjel põhjustati varaline kahju nii Luminor Liising AS-le (BMW730LD vigastused) kui ka Sia UniCreditLeasing Eesti filiaalile (liinibussi Man Lion City vigastused). Varalise kahju tekkimist ja mootorsõidukitel tekkinud vigastusi kinnitavad sündmuskoha vaatlusprotokoll koos liiklusõnnetuse akti ja fototabeliga, millede kohaselt sõiduautol BMW730LD on vigastada saanud sõiduki tagaosa (tagaosa deformeerunud) ning liinibussil Man Lion Cityl on esiosa deformeerunud. Tunnistaja S. G selgitas, et liiklusõnnetusega tekitati bussile kahjustusi – esipamper ja kapott tuli välja vahetada. Kahjustused tekkisid tunnistaja ütluste kohaselt just liiklusõnnetuse tagajärjel, sest bussid, mis lähevad liinile, ei sõida riketega. 21. Liiklusõnnetuse põhjustest tervikpildi loomiseks ehk tagajärje objektiivse omistamise küsimuse lahendamiseks hindab kohus ka teise liiklusõnnetuses osalenud mootorsõiduki juhi ehk bussijuhi S. Gi tegevust. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et liiklusõnnetuse põhjustamises on süüdi justkui liinibussi Lion Man City juhi poolt toime pandud liiklusseaduse nõuete rikkumised ning et kui need ära mõelda, siis ei saa rääkida ka tagajärjest liiklusõnnetuse näol. Käesoleva väärteoasja kontekstis ja dokumentaalsete tõendite ning videosalvestuse pinnalt on võimalik väita, et liinibussi juhtinud isik ei ole rikkunud kaebuses esitatud liiklusseaduse sätet, s.o

§ 46

lg 1, mille kohaselt juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Samuti ei kinnita ükski väärteoasjas kogutud tõend, et S. G oleks tegelenud kõrvaltegevusega, mis oleks häirinud tema tähelepanu liikluse jälgimisel. Samuti ei nähtu videosalvestistest kohtu hinnangul kaitsja poolt kohtuistungil välja toodud asjaolu, justkui oleks bussi juhtinud isik pärast A. Nikolajenko sõiduki möödumist lubamatult kiirendanud. Videosalvestisega ja käesoleva väärteoasja tõenditega on kohus eelpool tuvastanud, et menetlusalusel isikul lasus igal juhul kohustus veenduda oma manöövri ohutuses

§ 33

lg 2 p 8 tähenduses ning olukorra, kus liinibussi juhil ei õnnestunud hoida piisavat pikivahet vältimaks otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile, on menetlusalune isik oma manöövriga ise tekitanud. Menetlusalune isik on jätnud manöövrit sooritades tähelepanuta ka liinibussi eripära ehk tema raskuse ning asjaolu, et suure sõidukil ei ole lihtne pidurdada ega peatuda. Seda enam, et väärteoasjas ei ole tõendamist leidnud, et menetlusalusel isikul oleks olnud kaalukat põhjust liinibussi ees seisma jääda. Kui menetlusaluse isiku sõiduk ei oleks liinibussi ees peatunud, ei oleks ka liiklusõnnetust juhtunud. Kokkuvõttes leiab kohus, et liiklusõnnetuse toimumises ei ole mänginud rolli liinibussi juhi tegevus ja liiklusõnnetus ning sellega seoses tekkinud tagajärg ehk varalise kahju tekitamine on objektiivselt omistatav menetlusalusele isikule, nagu kohus selle eelnevalt tuvastanud on.

1. Kohtuistungil tõi kaitsja välja asjaolu, et A. Nikolajenko teos võis esineda õigusvastasust välistav asjaolud KarS § 30 mõttes (kohustuste kollisioon). Kaitsja oli seisukohal, et menetlusalune isik tajus sellist survestamist, kiirendamist ja kui teiselt poolt tuleb samamoodi 4-20-378 auto, võib olla tegemist kohustuste kollisiooni olukorraga, sest tuleb valida, kas sõita sellele otsa, kes välja tagurdab või lasta enda juhitud sõidukile tagant sisse sõita. Kohus kaitsja käsitusega ei nõustu. Nagu eelnevalt juba tuvastatud, et kinnita väärteoasjas kogutud tõendid seda, et A. Nikolajenkol oli ees takistus, mis oleks õigustanud ootamatut pidurdamist bussi ees. Samuti ei nähtu kohustuste kollisiooni olukorda ka A. Nikolajenko kohtuistungil antud ütlustest. Ta selgitas, et üks autodest pani mootori käima ja ta eeldas, et ta hakkab tagurdama. Ütluseid selle kohta, et vastav oht oleks tegelikult olemas olnud, isik andnud ei ole.
2. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et menetlusalune isik A. Nikolajenko rikkus oma tegevusega

§ 33

lg 2 p 8 nõudeid ja põhjustas sellega liiklusõnnetuse, millega kaasnes varaline kahju, s.o täitis

§ 223lg 1 objektiivse koosseisu.

Kohtu hinnangul rikkus A. Nikolajenko liiklusnõudeid ettevaatamatusest hooletuse vormis. A. Nikolajenko pani rikkumine vähemalt hooletusest, arvates alusetult, et teine sõidukijuht laseb ta n-ö ohutult vahele ja seetõttu on menetlusaluse isiku manööver ohutu. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema, et suunatuld näitaval ja peatusest väljuval bussile tuleb anda teed ja selle ees järsult seisma jäädes ei ole liiklusõnnetus välditav. Ka tagajärg on seega põhjustatud hooletusest. Isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus 24.

§ 223

lg 1 näeb võimalik karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kuue kuuni. Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 150 trahviühikut ehk 600 eurot, s.o sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et A. Nikolajenkole karistuse mõistmisel ei ole kohtuväline menetleja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja mõistetud karistus vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse väärteotoimepanemise asjaolusid, sh sõidukitele tekitatud kahju ulatust. Samuti ei ole isik oma süüd tunnistanud ega avaldanud kahetsust. Samas on kohtu hinnangul tegu toime pandud ettevaatamatusest. A. Nikolajenkol ei ole kehtivaid karistusi.

1. Väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 otstarbekuse kaalutlustel kohus põhjendatuks ei pea. Sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumisega seatakse ohtu teiste isikute tervis ja vara, mistõttu tuleb liikluses olla eriti tähelepanelik ja hoolikas. Kõnesolevas asjas põhjustatigi liiklusõnnetuse tagajärjel varaline kahju – ka teise liiklusõnnetuses osaleja sõidukile tekitati kahjustusi.
2. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi
3. jaanuari
4. a otsus väärteoasjas nr 2302,19,016337, millega A. Nikolajenkot karistati

§ 223

lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut ehk 600 eurot muutmata ja menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse rahuldamata.

1. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtule taotluse, milles taotleb hüvitada A. Nikolajenko valitud kaitsjale makstud tasu 3948 eurot. Siinkohal märgib kohus, et kaitsja poolt esitatud taotlus on esitatud õigeaegselt, s.o enne kohtu lahkumist nõupidamistuppa (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. mai
3. a otsust väärteoasjas nr 4-19-1809, p 29). Kuna kohus jätab 4-20-378 kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata, puuduvad alused kaitsja taotluse rahuldamiseks (VTMS § 23) ja taotlus tuleb jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste kohtunik