← Eesti

1-20-5681/7

Obsah (5)§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 1-20-5681 08. septembril 2020.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Kattre Vaher ja tõlgi Natalija Mehh

§ 424lg 1 järgi.

Kuriteo asjaolud Aleksandr Roštšinit süüdistatakse

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema juhtis tahtlikult 13.03.2020 kella 20:10 ajal Tallinna linnas Kalevipoja põik 3 juures J.Smuuli tee suunas mootorsõidukit Volkswagen Golf Variant registreermismärgiga x, olles alkoholi joobeseisundis, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,05 mg/l kohta ning põhjustas liiklusõnnetuse. Nimetatud tegevusega rikkus Aleksandr Roštšin kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Aleksandr Roštšin toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeriva kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, tema kaitsja adv.Mirjam Frey ning prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe, millise sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Süüdistatav tunnistas ennast süüdi ja kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega, kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus. Süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu KrMS § 175 lg 1 p 4,9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel tuleb Aleksandr Roštšinilt välja mõista riigieelarve tuludesse vastavalt kokkuleppes märgitule: määratud kaitsjale makstud tasu 122 eurot ja sundraha 876 eurot. KrMS §§ 313 lg 1 p 7, 417, 423, 424, 180 lg 3 alusel annab kohus võimaluse tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 5; 175, 179, 180; 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Aleksandr Roštšin

§ 424

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusest kantuks kahtlustatavana eelvangistuses viibitud aeg 13.0314.03.2020, s.o 2 päeva, seega ära kandmisele jääks vangistus 4 kuud ja 28 päeva.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta vangistust 4 kuud ja 28 päeva täitmisele pööramata, kui Aleksandr Roštšin ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75

lg 1 kohaselt on Aleksandr Roštšin käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on Aleksandr Roštšin kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.

§ 75

lg 4 alusel on Aleksandr Roštšin kohustatud alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %.

§ 78p 1 kohaselt katseaja alguseks on 08.09.2020.a. Kr

MS § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista riigieelarve tuludesse Aleksandr Roštšinilt menetluskulud: määratud kaitsjale makstud tasu 122 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. Menetluskulud kogusummas 998 tasuda ositi 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 83 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Pank. Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber

  1. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS
  2. ptk
  3. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.