← Eesti

2-18-3277/27

Obsah (10)§ 163§ 162§ 168§ 65§ 66§ 165§ 171§ 172§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kadi Kark Kohtujurist Pille Lutter Määruse tegemise aeg ja koht 07.09.2020.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-3277 Tsiviilasi X Xi (X, isi

) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

§ 163

lg-st 3 tulenevalt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Lähtuvalt

§ 163

lg-st 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 17.08.2020 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväiteid lõpparuandele ei esitatud. Kohtu hinnangul vastab lõpparuanne

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Müümata pankrotivara, sh pandivara, ja võlgnikul teistelt isikutelt saada olev vara, puudub. 2 Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks laenukohustuste võtmine, jättes hindamata kohustuste nõuetekohase täitmise reaalsed võimalused lähtuvalt oma sissetulekutest.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt

§ 65

lg-le 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.

§ 65

lg 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Võlgniku varaks on igakuine töötasu, peretoetus ja elatis/elatisabi ning AS SEB Pank kontol hoiustatud raha. Võlgnikul on 31.07.2020 seisuga rahalisi vahendeid 5 921,43 eurot. Pärast pankrotimenetluse kulude ja teenustasude kandmist on võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada kokku 5 018,51 euro ulatuses. Igakuisest sissetulekust tekib täiendavaid vahendeid, mille arvelt on võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Pankrotihaldur palub tasu suuruseks määrata 800 eurot (sh sotsiaalmaks) 10 töötunni eest tunnitasuga 80 eurot. Kohus nõustub halduri tasu suurusega. Kohtu hinnangul on haldur läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Võlausaldajate üldkoosolek ei ole pankrotihaldurile tasu määramise osas vastuväiteid esitanud. Halduri tasu suurus on mõistlik ja vastab tehtud toimingute mahule.

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. 3. lõike kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Lõpparuande kohaselt on pankrotimenetluses perioodil 16.04.201816.08.2020 tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused 140,93 eurot (teenus- ja kuutasud pankadele, intressi tulumaks) ning pankrotihalduri tasu ja jaotise alusel väljamaksete tegemisel tasumisele kuuluvad prognoositavad teenustasud 2,92 eurot. Kohus peab samuti kulusid põhjendatuks. Kohus kinnitab eeltoodust tulenevalt pankrotimenetluse kuludena 143,85 eurot. Kohus määrab pankrotihalduri tasuks 800 eurot (sh sotsiaalmaks) ja tegevuskulude hüvitiseks 100 (dokumentide arhiveerimine, bürookulud jmt) eurot ning kinnitab pankrotimenetluse vajaliku kuluna 143,85 eurot. Pärast pankrotimenetluse kulude ja teenustasude kandmist on võlausaldajate nõudeid võimalik rahuldada kokku 5 018,51 euro ulatuses. Pankrotihaldur palub kindlaks määrata kohtumääruse täitmise korra selliselt, et enne võlgnikule arvelduskontode kasutusõiguse andmist tuleb pankrotihalduril teha väljamaksed jaotise alusel ning pankrotihalduri tasu ja kulude katteks. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitis kuulub hüvitamisele pankrotivara arvelt. 3

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Maarja Rohti X Xi (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Kohus leiab, et tuleb algatada X Xi (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus, kuivõrd täidetud ei ole mõni

§ 171lg 2 nimetatud tingimus, mis annaks aluse jätta menetlus algatamata.

X X (pankrotis) esitas menetluse algatamiseks avalduse 01.03.2018 ning võlausaldajate üldkoosolek ei ole esitanud vastuväiteid kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Võlausaldajate üldkoosolek pankrotimenetluse lõpetamiseks ja usaldusisiku nimetamise ettepaneku tegemiseks toimus 20.05.2020. Võlausaldajad koosolekul ei osalenud. Swedbank AS tegi pankrotihaldurile e-kirja teel ettepaneku määrata võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi, mistõttu esitab pankrotihaldur ettepaneku kohtule kinnitamiseks. Võlgniku kohustused menetluse kestel on järgnevad (

§ 173): 1.

tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida;

  1. teatada viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;
  2. mitte varjata saadud tulusid ning vara;
  3. anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta;
  4. pidada arvestust võlausaldajatele maksmisele kuuluvate summade üle ja teha kord aastas võlausaldajatele väljamaksed vastavalt jaotusettepaneku kinnitamise määruses märgitud jaotistele. Väljamakseid ei pea tegema sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Lisaks jääb võlgnikule 25% töötasust, mis jääb üle pärast miinimumtasu mahaarvamist (75% kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele).

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

§ 173

nimetatud kohustuste rikkumise korral võib kohus lõpetada menetluse ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata enne viie aasta möödumist (

§ 175lg 2, 5).

/Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.