lg 2 p 2 järgi Prokurör Sandra Kurs Süüdistatav Aleksandr Skidan, isikukood: 38311250225, elukoht xxx; kodakondsus: määratlemata, emakeel vene keel, xxx, töökoht: xxx, 1 kehtiv kriminaalkaristus: - Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 16.09.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6137 karistatud
lg 2 p 2 ja
lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 10 (kümme) kuud.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.06.2020 – 08.06.2020 s.o 2 päeva vangistust ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 9 kuud ja 28 päeva.
lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud karistus 9 kuud ja 28 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2-aastase ja 3-kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all talle
§-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt kohustub: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 8 alusel kohustada Aleksandr Skidan’i käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
lg 4 alusel kohustada Aleksandr Skidan’i tegema 10 tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ja edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvemini kui üks kord kolme kuu jooksul alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Kui süüdistatava antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %.
p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 07.09.2020.a. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada otsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel. Menetluskulud: KrMS § 173, § 175, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel välja mõista Aleksandr Skidanilt menetluskuluna välja sundraha summas 584 eurot ja kaitsjatasu summas 120 eurot, so kokku 704 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 292 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel on süüdistaval menetluskulusid võimalik tasuda 12 kuu jooksul vähemalt 58.67 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Makse sooritamisel märkida viitenumber 99920700035893. -2- KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega Aleksandr Skidan’ile ka kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud e-posti või elukoha aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid DVD-plaat kõnede salvestistega – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde; Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Asjaolud ja menetluse käik: Aleksandr Skidani süüdistatakse selles, et tema, olles varasemalt karistatud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 16.09.2015.a otsusega nr 1-15-6137 mh
lg 2 p 2 järgi, uuesti 07.06.2020 Mustakivi ühistranspordi peatuses (suunaga Maardu), Tallinn, Harju maakond, umbes kell 06:05 ajal lõi oma õde V S ühe korra lahtise käega näopiirkoda ning võttis juustest kinni ning lükkas pikali, mille tagajärjel kannatanu tundis füüsilist valu ja sai kehavigastusi. Seega pani Aleksandr Skidan oma tahtliku teoga toime
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus:
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisega on kahjustatud kannatanu V S tervist, s.o kehalist heaolu, tekitades talle füüsilist valu ja kehavigastused. Tsiviilhagi käesolevas kriminaalasjas esitatud ei ole. Karistuse liik ja määr: Süüdistatav Aleksandr Skidan, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus Aleksandr Skidan süüdi tunnistada
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 10 kuud vangistust. -3- Tulenevalt
lg-st 1 arvata mõistetava karistuseaja hulka Aleksandr Skidani poolt eelvangistuses viibitud 2 päeva (07.06.2020 – 08.06.2020) vangistust ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata 9 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Aleksandr Skidan ei pane 2 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-, või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7)
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.
lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. Kohtuistungil jäi süüdistatav Aleksandr Skidani sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaistja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha ja määratud kaitsja tasu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et -4- menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel tuleb Aleksandr Skidani süüdi tunnistada
Aleksandr Skidan’ilt kuulub välja mõistmisele osaliselt sundraha 704 eurot ja määratud kaitsja tasu 120 eurot, seega kokku 704 eurot, mis vastavalt kokkuleppele kuulub tasumisele 12 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS § 180 lg 1, 3, § 189 lg 3, § 248 – 249, § 306, § 311 ja § 313 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ -5-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.