1-14-8329/83

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2020, Tartus (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-14-8329 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuli 2020 määrus Valeri Žolnerovitšile mõistetud ja kandmata karistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 76 lg 7 alusel süüdimõistetu Valeri Žolnerovitši (ik 39704015217) kaitsja vandeadvokaadi abi Marina Kelpman, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. juuli 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata advokaadibüroole Tarmo Pilv ja Partnerid vandeadvokaadi abi Marina Kelpmani poolt Valeri Žolnerovitšile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 97,20 eurot (sh käibemaks 16,20 eurot).
6. Mõista Valeri Žolnerovitšilt menetluskuluna välja 97,20 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Valeri Žolnerovitšil tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Viru Maakohtu
9. novembri 2014 otsusega tunnistati V. Žolnerovitš süüdi KarS § 121 järgi ja teda karistati 1 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu
10. mai 2014 otsusega mõistetud 9 aasta pikkuse vangistuse võrra ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti V. Žolnerovitšile 9 aastat ja 1 kuu vangistust.
11. Viru Maakohtu
12. oktoobri 2019 määrusega vabastati V. Žolnerovitš temale Viru Maakohtu
13. novembri 2014 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Katseajal oli V. Žolnerovitš kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 toodud kohustusi ja KarS § 75 lg 2 p-des 1, 21, 4 ja 9 toodud lisakohustusi. KarS § 751 lg 3 alusel määrati V. Žolnerovitši elektroonilise järelevalve tähtajaks 11 kuud.
14. Kriminaalhooldusametnik esitas
15. juunil 2020 maakohtule erakorralise ettekande, taotledes V. Žolnerovitšile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt on viimane korduvalt rikkunud elektroonilise järelevalve korda ja keeldu tarvitada alkoholi.
16. Viru Maakohtu
17. juuli 2020 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja V. Žolnerovitši kandmata karistus pöörati täitmisele. Maakohus ei pea V. Žolnerovitšile enam muude mõjutusvahendite kohaldamist põhjendatuks, kuna viimane on kriminaalhooldustingimusi rikkunud tahtlikult, teadlikult ja hoolimatult. V. Žolnerovitši põhjendused kohustuste mitte nõuetekohase täitmise kohta on ennast õigustavad ja ei ole asjakohased. V. Žolnerovitš on teadlik ennetähtaegse vabastamisega kaasnevatest kohustustest. Ta kinnitas vabanemisel, et on vanglas läbinud alkoholi sõltuvusravi, on õppinud probleeme sõnadega lahendama ja suudab nõuetekohaselt täita kriminaalhooldustingimusi. Samuti võttis ta vabatahtlikult endale kohustuse alluda elektroonilisele järelevalvele, kuid ei ole suutnud seda nõuetekohaselt täita. Seega tuleb V. Žolnerovitšile mõistetud kandmata karistus täitmisele pöörata, kuna teda ei ole võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega mõjutada.
18. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Žolnerovitši kaitsja vandeadvokaadi abi M. Kelpman, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist.
19. V. Žolnerovitšile ette heidetavad rikkumised ei tohiks koheselt kaasa tuua vangistuse täitmisele pööramist, vaid põhjendatud oleks tema suhtes muude mõjutusvahendite kasutamine. Osa elektroonilise seadme poolt fikseeritud rikkumistest on tingitud seadme valehäirest ja ei leidnud isiku asukoha reaalse kontrolli käigus kinnitust. V. Žolnerovitš ei ole kohustusi rikkunud pahatahtlikult. Samuti on ta esitanud vallavalitsusele taotluse elukoha vahetamiseks, on valmis osalema sotsiaalprogrammis ja tegema endale alkoholivastase süsti, mille tegemise aeg on määratud augustikuu algusesse. Eespool toodud elukorralduslikud muudatused garanteerivad edaspidiselt V. Žolnerovitši poolt edaspidiselt kontrollnõuete- ja kohustuste täitmise. Samuti peab ta hoolt kandma enda ise eest, kellel on trauma tingituna sääreluumurrust.
20. V. Žolnerovitš on seisukohal, et karistuse täitmisele pööramine ei tagaks tema puhul karistuse eripreventiivseid eesmärke, sest pärast vanglakaristust oleks tema taasühiskonnastumine ebamõistlikult takistatud. Vabaduses on süüdimõistetul võimalik enda probleemiga tegeleda ja saada sõltuvuse osas igakülgset abi. Vanglas ei ole V. Žolnerovitšil, arvestades tema karistusaja pikkust, võimalik ravi saada ning vanglatingimused ei soosi alkoholist täielikult loobumist. Samuti on ta tegelikkuses üle poole aasta käitumiskontrolli tingimusi edukalt täitnud, tegelenud töökoha leidmisega ja otsinud abi sõltuvusprobleemi lahendamiseks. Käitumiskontrolli tingimuste rikkumised leidsid aset
21. a suvel. Elektroonilist järelevalvet kohaldati tema suhtes aga juba
22. novembrist
23. Seega järgis V. Žolnerovitš üle poole aasta ilma rikkumisteta kontrollnõudeid- ja kohustusi. Sellest tulenevalt oleks ebaproportsionaalne 2 pöörata suvel toime pandud rikkumiste tõttu tema kandmata karistus täitmisele. Isiku katseaega oleks võimalik pikendada või kohaldada muid mõjutusvahendeid, mis oleksid tema jaoks vähem koormavad ja mõjutaksid samaaegselt isikut õiguspäraselt käituma. Maakohus oleks pidanud otsuste tegemisel arvesse võtma ka V. Žolnerovitši puhtsüdamlikku kahetsust ja lubadust seaduskuulekalt käituda. Maakohus ei ole seega piisava põhjalikkusega analüüsinud isiku enda selgitusi ja konkreetseid juhtumi asjaolusid. Kuna V. Žolnerovitš ei rikkunud kontrollnõudeid tahtlikult, saanuks tema suhtes kasutada muid mõjutusvahendeid.
24. Tartu Ringkonnakohtu
25. augusti 2020 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni
26. augustini esitada määruskaebuse kohta kirjalike seisukohti ja taotluseid.
27. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas
28. augustil 2020 ringkonnakohtule teate, mille kohaselt registreeriti
29. augustil 2020 kella 22.05 paiku politseipatrulli poolt lähisuhtevägivallajuhtum V. Žolnerovitši ja tema isa vahel. Lisaks fikseeriti V. Žolnerovitšil ka joove 0,53 mg/l kohta. Samuti on V. Žolnerovitš
30. augustil rikkunud elektroonilise järelevalve ajakava, lahkudes enda elukohast ajal, mil see oli keelatud.
31. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas
32. augustil järjekordse teate, millest nähtub, et V. Žolnerovitšiga seoses pöörduti
33. augustil 2020 kolmel korral politsei poole tingituna tema vägivaldsest käitumisest. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
34. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohus pööras õigustatult V. Žolnerovitšile mõistetud vangistuse täitmisele, kuna edasine kriminaalhoolduse teostamine ja täiendavate kohustuste määramine ei oleks enam otstarbekas.
35. V. Žolnerovitš vabastati Viru Maakohtu
36. oktoobri 2019 määrusega vangistusest tingimisi enne tähtaega ja tal võimaldati ülejäänud osa karistusest kanda tingimisi vabaduses. Toodud võimalust ei ole V. Žolnerovitš osanud aga ära kasutada. Nimelt on V. Žolnerovitš käesoleva aasta suvel korduvalt rikkunud keeldu tarvitada alkoholi, elektroonilise järelevalve ajakava ja tema suhtes on KarS § 121 lg 1 tunnustel alustatud ka kriminaalasi nr
37. Tähelepanuväärne on seegi, et isegi pooleliolev määruskaebemenetlus ei ole ära hoidnud isiku poolt uute rikkumiste toimepanemist – ta on taaskord tarvitanud alkoholi, rikkunud elektroonilise järelevalve korda, tarvitanud ka enda isa suhtes vägivalda ja tema kohta on teateid vägivaldse käitumise kohta ka teistelt isikutelt (vt käesoleva määruse p-d 9-10). Eeltoodu näitab igakülgselt, et V. Žolnerovitš isegi ei ürita kriminaalhooldustingimusi nõuetekohaselt täita, mis aga igal juhul lükkab ümber määruskaebuses toodu nagu ei oleks V. Žolnerovitš rikkumisi toime pannud tahtlikult. Seega eripreventiivselt ei ole V. Žolnerovitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine tema suhtumist ja hoiakuid positiivses suunas mõjutanud. Samuti leiab kriminaalkolleegium, et V. Žolnerovitši lubadus vahetada elukoha, osaleda sotsiaalprogrammis ja teha alkoholivastane süst, on üksnes kantud võimaliku karistuse täitmisele pööramise hirmust. Vastasel korral oleks ta juba koheselt kasutanud ära kriminaalhooldusametniku poolt pakutavaid võimalusi alkoholiprobleemiga tegelemiseks ja sõltuvuskäitumise kontrolli alla saamiseks, mitte aga alles pärast maakohtu poolt karistuse täitmisele pööramist.
38. V. Žolnerovitši puhul on tähelepanuväärne seegi, et viimane kandis vanglakaristust alates
39. märtsist 2013, vabanedes ennetähtaegselt
40. a novembris. Seega isegi pärast pikaajalise vanglakaristuse kandmist ei taganud hirm vanglasse tagasi sattumise ees tema õiguskuulekust. Vastupidiselt, V. Žolnerovitši retsidiivsusrisk on jätkuvalt suur, kuna nagu kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest ja selle juurde esitatud lisadest nähtub, on lisaks kriminaalhooldusnõuete rikkumistele märke ka jätkuvast vägivaldsest käitumisest. 3 Sellest tulenevalt ei ole V. Žolnerovitšile antud võimalus kanda temale mõistetud vangistust vabaduses, täitnud oma eesmärki ja isik ei ole osanud ära kasutada kriminaalhooldusametniku poolt pakutavat tuge resotsialiseerumisel ja edasise õiguskuulekuse tagamisel ning tema kandmata karistus tuleb pöörata täitmisele.
41. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
42. juuli 2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
43. V. Žolnerovitši kaitsja vandeadvokaadi abi M. Kelpman taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 97,20 eurot (sealhulgas käibemaks 16,20 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 97,20 eurot V. Žolnerovitši kanda. (allkiri) Maarika Kuusk (allkiri) Aarne Sarjas (allkiri) Tiit Lõhmus 4