← Eesti

1-18-8263/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. september 2020 Kohtuasja number 1-18-8263 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kohtuasi Janek Kiirendi (isikukood 37305240328) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
  2. juuni 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Janek Kiirendi kaitsja Indrek Repnau, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Mariken Arro Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  3. juuni 2020 määrus muutmata ja Janek Kiirendi kaitsja Indrek Repnau määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  4. Harju Maakohtu
  5. novembri 2018 otsusega tunnistati Janek Kiirend süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1 järgi narkootikumide käitlemises ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat ja 3 kuud vangistust. J. Kiirendi karistusaeg algas
  6. aprillil 2018 ja lõpeb
  7. juulil
  8. mail 2020 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid J. Kiirendi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  9. Vangla ega prokuratuur J. Kiirendi vabastamist ei toetanud.
  10. Tartu Maakohus jättis
  11. juuni 2020 määrusega J. Kiirendi vanglast tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu argumendid olid kokkuvõtlikult sellised. Formaalsed eeldused vabanemiseks on täidetud. Küll aga ei esine vabanemise materiaalseid eeldusi. J. Kiirendit on korduvalt karistatud ja ta kannab neljandat vangistust. J. Kiirend on sooritanud 1

(3)narkokuritegusid. On küll hea, et J. Kiirendil on elukaaslane ja laps, ent need pole teda varem kuritegude toime panemiselt eemal hoidnud. J. Kiirend soovib naasta oma vanasse elukohta. Seega võivad seal elavad J. Kiirendi kriminaalse taustaga sõbrad-tuttavad J. Kiirendi uuesti kuritegelikule teele viia. J. Kiirend ei pruugi leida tööd. Samas on J. Kiirend ennegi (katkendlikult) töötanud, ent elanud siiski olulises ulatuses kriminaaltulust. Niisiis ei pruugi J. Kiirend nüüdki soostuda vabaduses legaalset elatist teenima hakata. Suur probleem on narkootikumid. J. Kiirend on pikka aega uimasteid tarvitanud narkosõltlane. Selle probleemi tõsidust J. Kiirend ei tunnista: ravile ta minna ei plaani ja viitab vaid üldsõnaliselt sotsiaalprogrammidele ning mingi asendustegevuse leidmisele. Kriminaalhooldus ei pruugiks uusi kuritegusid vältida. Et J. Kiirendi elutingimustes ei toimuks võrreldes varasemaga olulisi muutusi ja et J. Kiirend ei ole seaduskuulekusele motiveeritud, tuleb ta jätta vabastamata.
  1. Maakohtu määruse peale esitas
  2. juulil 2020 määruskaebuse J. Kiirendi kaitsja Indrek Repnau, kes palub kohtumääruse tühistada ja J. Kiirend vanglast ennetähtaegselt vabastada. Kaitsja seisukohad on niisugused. J. Kiirend sai pärast maakohtu määruse tegemist Itek Elektroonika OÜ-lt kinnituse, et ta võetakse tööle. Juulis omandas J. Kiirend puidupingioperaatori eriala. J. Kiirendit pole varem allutatud kriminaalhooldusele, mistõttu võiks selline hooldus olla tulemuslik. Vabaduses saaks J. Kiirend hoolitseda oma tervise eest. J. Kiirendi võiks suunata mõnda sotsiaalprogrammi. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et J. Kiirend peab jätkama vangistuse kandmist. Sarnaselt esimese astme kohtuga ei ole ka ringkonnakohtu meelest J. Kiirendi õiguskuuleka elu tõenäosus kuigivõrd suur.
  4. J. Kiirend on sooritanud tõsiseid kuritegusid. Harju Maakohtu
  5. novembri 2018 otsusest nähtub, et J. Kiirend käitles suures mahus erinevat laadi narkootikume. Kriminaalasjas nr 1-15599 tuvastati, et J. Kiirend pani
  6. aasta augustis koos mitme kaaslasega toime raske kuriteo: peksis pikalt ja korduvalt ühte inimest ja viis selle inimese kinniseotuna ühte üksikusse kohta, kuhu too jäi küllaltki pikaks ajaks; seetõttu mõisteti J. Kiirend süüdi kehalises väärkohtlemises ja vabaduse võtmises. Harju Maakohtu
  7. mai 2016 määrusest asjas nr 1-16-2935 ilmneb, et J. Kiirend tegeles suureulatusliku narkokäitlemisega ka Soomes, seda
  8. aastal. Selle eest karistas Soome kohus J. Kiirendit
  9. aastal viie aastase vangistusega.
  10. Niisiis on J. Kiirendi näol tegemist raskeid kuritegusid toime pannud retsidivistiga, kes on viimastel aastatel pidevalt vanglas viibinud. Vanglast vabanedes on aga aset leidnud uued kuriteod. Sellist inimest on võimalik vabastada vaid siis, kui uute kuritegude oht on madal. Maakohus leidis õigesti, et nii see ei ole.
  11. Pole alust arvata, et praegune vangistus J. Kiirendi õiguskuulekaks muudaks: varasemad vangistused pole seda ju teinud.
  12. Ka on kõigiti põhjendatud viide J. Kiirendi narkoprobleemile: uimastid on J. Kiirendit varemgi kuritegelikule teele suunanud ja võivad seda niisiis teha edaspidigi. Sarnaselt esimese astme kohtuga ei usu ka ringkonnakohus, et pikaajalist narkootikumide tarvitamist on võimalik seljatada vaid mõne sotsiaalprogrammi läbimisega.
  13. Maakohtu otsustuse tühistamist ei tingi ka see, et J. Kiirend on lubatud tööle võtta või et kinnipeetav sai puidupingioperaatori kutse. Need arengud on küll positiivsed, ent kaugeltki mitte piisavad püstitamaks ülal märgitud negatiivseid aspekte meeles pidades positiivset 2
(3)retsidiivsusprognoosi. Pealegi märkis maakohus õigustatult, et tööl on J. Kiirend puhuti varemgi käinud, ent sooritanud sellest hoolimata kuritegusid.
  1. Kohane ei ole ka kaitseväide, et J. Kiirendi võib kuritegudest eemal hoida kriminaalhooldus. Selline argument võiks paika pidada siis, kui otsustus on n-ö piiri peal, st kui süüdlase edasine õiguskuulekas elu näib mitte väga, aga siiski küllaltki tõenäoline. J. Kiirendi puhul see eelmärgitud põhjustel nii ei ole: tegemist on narkosõltlasest raskeid kuritegusid toime pannud korduvalt vanglas viibinud inimesega.
  2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  3. juuni 2020 määruse muutmata ning J. Kiirendi kaitsja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Erkki Hirsnik Maarika Kuusk Aarne Sarjas 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.