lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Triin Tumala Süüdistatav ARVO METTIS isikukood: 37305190304; hetkel xxxxxxxxxx xx-x xxxxxxxxxx elukoht: xxxxx- Kehtivaid kriminaalkaristusi 2, viimati: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 28.04.2017 otsus nr 1-17-4218
lg 2 p-de 2, 3 ja
järgi liitkaristus asendatud 254 tunni üldkasuliku tööga sooritamise ajaga 2 aastat Kehtivaid väärteokaristusi 4 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Arvo Mettis
Arvata
lg 1 alusel Arvo Mettise karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 15.-17.03.2020, s.o 3 päeva, ning lugeda temal lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 aasta 11 kuud 27 päeva. Määrata
lg-te 1, 2 ja 3 alusel, et Arvo Mettisele mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 2 kuud vangistust. Ülejäänud 1 aasta 9 kuud 27 päeva vangistust jätta Arvo Mettise suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui Arvo Mettis ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxx-xxxxxxxxxx xx-x xxxxxxxxxx 1) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 3) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Arvo Mettisele
lg 2 p 8 ja lg 4 alusel katseajaks järgnevad lisakohustused: - osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine; - registreerida ennast 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele (Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis) ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal; - teha hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi CDT(ehk süsivesikdefitsiitse transferriini) määramiseks (juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %). Saata Arvo Mettisele kohtuotsuse jõustumisel teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Arvo Mettiselt riigi tuludesse sundraha 876 eurot ning riigi õigusabi tasu 163,20 eurot ja ekspertiisikulu 14 eurot. Määrata, et KrMS § 180 lg 3 alusel on Arvo Mettisel õigus tasuda menetluskulud kokku 1053,20 eurot ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, st iga kuu viimaseks kuupäevaks 87,77 eurot, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni (Maksu- ja Tolliameti kontod: EE351010052031000004 AS SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, kohustuslik viitenumber 99920700037244 ja selgitus “Arvo Mettis, otsus nr 1-20-3753, menetluskulu“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmisel pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui 2 kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Arvo Mettis toime pannud kuriteona:
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis seisnes selles, et tema, olles karistatud Harju Maakohtu 28.04.2017 kohtuotsuse nr 1-17-4218 alusel ning omades kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes olles, juhtis taas 15.03.2020.a. kella 20:35 paiku Viljandi maakonnas Viljandi vallas Jämejala külas Viljamäe tee 8 juures mootorsõidukit Ford Transit 350L EF DCAB registreerimisnumbriga XXX XXX , olles alkoholijoobes, kui etanoolisisaldus tema veres oli vähemalt 2,37 mg/g (2,44 +/- 0,07 mg/g) (EKEI uuringuakt nr 161T). Nimetatud tegevusega rikkus Arvo Mettis kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. II Kokkuleppe sisu Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe:
lg-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 aastat vangistust. Tulenevalt
lg-st 1 arvata mõistetava karistuseaja hulka Arvo Mettise poolt eelvangistuses viibitud 3 päeva (15.03.
lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 2 kuud vangistust. Ülejäänud 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva vangistust jätta Arvo Mettise suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui Arvo Mettis ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid.
lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.
lg 4 alusel määrata süüdistatavale lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja 3 tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „ Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik; Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet; Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik; Valga Haigla; Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond; Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik; Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet; Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik (telefon 5866 5160 (esmaspäev kuni reede 8.00-16.00) või e-postil alko@vmh.ee); AJK Kliinik; Viru Haigla Tapa Tervisekeskus; Kuressaare Haigla.
lg 4 alusel määrata süüdistatavale lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. Süüdistatav Arvo Mettis nõustus kokkulepet sõlmides hüvitama ositi ühe aasta jooksul järgnevad menetluskulud: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Mart Sikutile kohtueelses menetluses määratud tasu summas 163,20 eurot. - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamiseks tekkinud ekspertiisi kulud summas 14 eurot. - KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 876 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Arvo Mettiselt menetluskuluna välja sundraha summas 876 eurot, kaitsjatasu summas 163,20 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulud summas 14 eurot, s.o kokku 1053,20 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude, summas 1053,20 eurot, tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. III Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ning ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Prokurör jäi kohtuistungil samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Arvo Mettis süüdi
Samuti tuleb Arvo Mettiselt välja mõista menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 4 Kohus selgitab, et vastavalt
p-le 1 hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. Kohus selgitab, et KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 414 lg 2 kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist või vahistatakse isik vangla taotlusel. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.