Obsah (6)

§ 657§ 631§ 174§ 445§ 171§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-17243 Otsuse tegemise aeg ja koht 24. august 2020, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-T

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

1. Maakohus rahuldas hagi löökaugust tekkinud kahjustuste hüvitamiseks VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja EhS § 97 lg 1 alusel põhjendusega, et kostja on rikkunud oma kohustusi tee korrashoiu osas. Maakohus leidis, et kostja oleks pidanud vaidlusaluse löökaugu täiendavalt tähistama.
2. EhS § 97 lg 1 sätestab, et teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsuse ülesanne korraldada valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu. Tsiviilasja materjalides olevalt fotolt nähtuvalt oli Merivälja teel löökauk, mille sügavus oli ca 10 cm ja läbimõõt rohkem kui 20 cm (tl 15).
3. Maakohus leidis, et teelõigule pandud liiklusmärgid ei andnud piisavat informatsiooni vaidlusaluse löökaugu kohta teel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Kostja leiab, et tal puudus kohustus täiendavate lisamärkide väljapanemiseks, kuna teelõigul oli maksimaalne lubatud kiirus 30 km/h. Kolleegium sellega ei nõustu. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 4 lg 3 sätestab, et hoiatusmärgid võivad puududa ohtlikul teelõigul või ohtlikul alal, kus suurim lubatud sõidukiirus on 30 km/h või alla selle. Nimetatud säte käib hoiatusmärkide kohta. Sellest ei tulene, et kuni 30 km/h sõidukiirusega teelõigul ei pea ohtlikku kohta tähistama mõnda muud liiki liiklusmärgiga. Samuti tuleneb LS § 52 lg 1 pst 2, et avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud liiklusõnnetuse korral ja muus teisi liiklejaid ohustavas olukorras paigaldama tee kasutajat hoiatavad või liiklust ümbersuunavad liikluskorraldusvahendid. Lisaks sätestab Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „Tee seisundinõuded“ § 12, et üle 20 cm läbimõõduga ja üle 5 cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Eeltoodust tuleneb, et kostja oleks pidanud vaidlusaluse löökaugu täiendavalt tähistama.
4. Kostja on 05.08.2020 seisukohas taotlenud hagi läbivaatamata jätmist, kuna vaidlus ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse. Kostja viitas, et liiklusseaduse §-s 6 sätestatud kohustuste rikkumisest tulenev vaidlus on haldusasi. Riigivastutuse seaduse § 1 lg 3 p 2 sätestab, et kahju tekitamisena eraõiguslikus suhtes käsitatakse kahju tekitamist avaliku võimu kandja poolt kinnisasja, tee, veekogu või muu asja omanikuna oma kohustusi, välja arvatud liiklusseaduse §-s 6 sätestatud kohustusi, rikkudes. Ringkonnakohus märgib, et taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks on põhjendamatu ainuüksi seetõttu, et apellatsioonkaebuses ei või tugineda väitele, et asi tulnuks lahendada halduskohtus (

§ 631lg 3). Lisaks on ringkonnakohus seisukohal, et vaidlusaluse löökaugu täiendava tähistamiseta on kostja rikkunud ka Eh

S § 97 lg-s 1 sätestatud kohustust hoida tee korras viisil, et oleks tagatud tingimused ohutuks liiklemiseks. Tõendamata on, et sõidukijuht on rikkunud liiklusseaduses sätestatud reegleid. Kui sõitmisel, liiklusseaduses sätestatud reegleid järgides, tekitab löökauk sõidukile vigastusi, siis ei saa väita, 5 2-18-17243 et tee omanik on täitnud EhS § 97 lg-s 1 sätestatud nõuet tagada tingimused ohutuks liiklemiseks. Seega kuulub vaidlus tsiviilkohtu pädevusse ning maakohus on põhjendatult lahendanud vaidluse VÕS § 1043 ja EhS § 97 lg 1 alusel.

1. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ka kohtueelsed õigusabikulud 324 eurot. Kuigi kostja vaidlustas otsuse kogu hagi rahuldatud osa ulatuses, ei ole kostja apellatsioonkaebuses kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmisele sisulisi vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus materiaalõiguse norme, kui mõistis kostjalt välja kohtueelsed õigusabikulud. Kolleegium ei korda maakohtu põhjendusi.
2. Samuti ei ole kostja apellatsioonkaebus esitanud sisulisi vastuväiteid viivise väljamõistmise suhtes. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult viivisenõude osaliselt rahuldanud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Kostja on seisukohal, et maakohus rikkus menetlusnorme sellega, et toimetas hageja menetluskulud kostjale kätte alles pärast kohtuotsuse kuulutamist. Samuti esitas kostja sellekohased tõendid (e-toimiku väljavõtted). Kohus võtab tõendid tsiviilasja juurde. Ringkonnakohtu hinnangul on õige kostja seisukoht, et maakohus on rikkunud menetlusnorme sellega, et toimetas hageja menetluskulude nimekirja kostjale kätte alles pärast kohtuotsuse kuulutamist. Siiski ei anna see alust nimetatud osas maakohtu otsuse tühistamiseks. Kostja on saanud võimaluse esitada oma vastuväited hageja menetluskuludele apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 125 eurot tuleb lugeda põhjendatud kuluks. Hageja esindaja õigusabikulusid 6 tunni eest (tunni hind 108 eurot, sisaldab käibemaksu) summas 648 eurot ei saa pidada samuti ülemääraseks, arvestades menetlustoimingute mahtu. Määravat tähendust ei oma asjaolu, et õigusabikulud kandis ERGO Insurance SE.

§ 174

lg 9 sätestab, et menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Hageja selgitas, et tal on sõlmitud ERGO Insurance SE-ga õigusabikulude kindlustuse leping, mille alusel tasus viimane õigusabikulud. Ringkonnakohtu arvates ei takista eeltoodu kostjalt õigusabikulude väljamõistmist. Samuti ei ole seadusega vastuolus, et maakohus otsustas hageja taotlusel, et väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda ERGO Insurance SE-le. Tegemist on

§ 445sätestatud otsuse täitmise viisi kindlaksmääramisega.

24. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda (

§ 171lg 1).

Hageja palus kostjalt välja mõista õigusabikulud 3 tunni 45 minuti eest summas 455,40 eurot (koos käibemaksuga) ja viivise. Hageja esindaja tunnihind on 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu ja tunnitasumäär põhjendatud. Kolleegium viitab, et õigusabikulu 3 tunni 45 minuti eest, tunnitasumääraga 110 eurot + käibemaks, on 495 eurot. Kuna hageja on aga taotlenud 455,40 euro (379,50 eurot + käibemaks 75,90 eurot) väljamõistmist, siis mõistab ringkonnakohus välja 455,40 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista

§ 177lg 4 alusel viivis menetluskuludelt.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 6