KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. september 2020, Tallinn, Väärteoasja number 4-20-88 Kohtunik Ivi Kesküla Väärteoasi Tanel Treima väärteoasi KarS § 262 lg 1 j

§ 196

lg 4 kohaselt võtab Riigikohus ringkonnakohtu määrusele esitatud määruskaebus menetlusse üksnes juhul, kui Riigikohtu lahend selles asjas on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Väärteoasjas nr 2316,19,010254 karistati Tanel Treimat
2. detsembri
3. a otsusega KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühikut ehk 120 eurot.
4. Menetlusalune isik T. Treima esitas
5. jaanuaril
6. a nimetatud otsuse peale kaebuse maakohtule.
7. Harju Maakohtu
8. veebruari
9. a määrusega määrati T. Treima kaebus arutamisele avalikul kohtuistungil 02.04.
10. a algusega kell 10:
11. Istung lükati eriolukorra tõttu edasi. Kohus määras koheselt 31.03.
12. a, s.o 02.04.
13. a istungi tühistamise järgselt, uueks kohtuistungi 1

§ 126lg-le 2, jättis T.

Treima kaebuse läbi vaatamata. Maakohus leidis, et ei esinenud aluseid kaebuse arutamise edasilükkamiseks ning kuivõrd kaebuse esitaja oli teadlik kohtuistungi toimumisest, ei ilmunud enda kohtuasja kohtulikule arutamisele ja ei esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid tema puudumist tervislikel põhjuste, tuleb T. Treima esitatud kaebus jätta läbi vaatamata.

1. Menetlusalune isik T. Treima esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb maakoht määruse tühistamist. T. Treima märgib, et ta andis maakohtule teada, et ta ei saa tervislikel põhjustel istungil osaleda ning palus sealjuures kaebus kirjalikus menetluses läbi vaadata. T. Treima lisab, et ta on töötu, mistõttu oli tal arsti juurde minek raskendatud ning seda ka pandeemia tõttu. T. Treima leiab, et maakohus jättis tema kaebuse põhjendamatult läbi vaatamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu.
3. Kohtutoimikust nähtub, et T. Treima on kaebuse maakohtule esitanud 07.01.
4. a. Harju Maakohtu 17.02.
5. a määrusega määrati T. Treima kaebus arutamisele avalikul kohtuistungil 02.04.
6. a algusega kell 10:
7. Istung lükati eriolukorra tõttu edasi. Kohus määras koheselt 31.03.
8. a, s.o 02.04.
9. a istungi tühistamise järgselt, uueks kohtuistungi ajaks 27.07.
10. a kell 10:
11. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on 27.07.
12. a kell 10:00 toimuva istungi kutse T. Treimale kätte toimetatud isiklikult 31.03.
13. a telefoni teel. 27.07.
14. a kell 07:45 edastas T. Treima kohtule e-kirja infoga, et ta ei saa istungile tervislikel põhjustel tulla ja soovib kirjalikku menetlust. Kohus võttis T. Treimaga ühendust, et selgitada välja tema tervislik seisund ning samuti selgitas kohus vajadust esitada kohtule arstitõend. T. Treima ühtegi tõendit oma tervisliku seisundi kohta kohtule ei esitanud, mistõttu jättis maakohus, tuginedes

§ 126lg-le 2, T.

Treima kaebuse läbi vaatamata. 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtul puudus alus jätta T. Treima kaebus eeltoodud asjaoludel läbi vaatamata.

§ 126

lg 2 sätestab, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud vastavalt

§-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt edastati kutse 27.07.2020. a kell 10:00 toimuvale istungile T. Treimale telefoni teel. Samas sätestab

§ 41

lg 1, et kutse antakse isikule kätte allkirja vastu või toimetatakse isikule kätte postiga väljastusteatega tähtkirjana või saadetakse elektrooniliselt. Samast paragrahvist nähtub, et kutse loetakse kättesaaduks alates kättesaamise kinnitamise päevast või kutse vastuvõtmise keeldumise päevast.

§ 41ei näe erinevalt Kr

MS § 164 lg-s 1 sätestatust ette võimalust kutsuda isik kohtusse telefoni teel. Kuna väärteomenetluse seadustikus on kutsumise kord ka sõnaselgelt reguleeritud, ei ole võimalik kohaldada kriminaalmenetluse sätteid

§ 2alusel. Eelnev ei tähenda, et kohtumenetluse 2

§ 126lg 2 alusel tema kaebuse läbi vaatamata (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.

mai

1. a määrust nr 4-15-2241 ning
2. jaanuari
3. a määrust nr 4-14-10226). Samuti on oluline, et isikule saadetud kohtukutses selgitatakse ka isiku kohustust võtta osa kaebuse kohtulikust arutamisest ning kohtuistungile ilmumata jäämise tagajärgi kaebuse läbivaatamata jätmise näol (

§ 40lg 1 p 7, § 126 lg 2).

10. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd arutatavas asjas ei ole menetlusalusele isikule T. Treimale edastatud kutset

§-s 41 sätestatud viisil, ei saa sellest järeldada, et teda on seaduse kohaselt teavitatud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. Olukord, kus isikule ei ole seaduse kohaselt teatatud asja arutamise aega ja kohta ning tema ilmumata jäämisel maakohtu istungile on jäetud tema kaebus läbi vaatamata, on aga käsitletav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 150

lg 1 p 3 mõttes, mis vastavalt

§ 148

p-le 3 on kohtuotsuse tühistamise aluseks ning

§ 152

kohaselt maakohtule uueks arutamiseks saatmise aluseks.

§ 194lg 3 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel VMTS 11.–14.

peatüki sätteid, arvestades määruskaebuse lahendamise menetluse erisusi. 11. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes

§ 194

lg-st 3, § 148 p-st 3, § 150 lg 1 p-st 3, §st 152, tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu

1. juuli
2. a määruse T. Treima kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta, saadab väärteoasja Harju Maakohtule menetlemiseks teises kohtukoosseisus, ning rahuldab määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ 3