← Eesti

4-20-1259/16

Obsah (4)§ 19§ 11§ 7§ 2

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 19järgi Harju Maakohtu 30.

aprilli

  1. a otsus nr 4-20-1259/7 Paul Puustusmaa kaitsja vandeadvokaat Raul Ainla, kassatsioon Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet
  2. september 2020, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Harju Maakohtu
  4. aprilli
  5. a otsus osas, millega väärteomenetlus Paul Puustusmaa suhtes lõpetati VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel ja jäeti rahuldamata taotlus hüvitada Paul Puustusmaale 1974 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
  6. Teha tühistatud osas uus otsus, millega lõpetada väärteomenetlus Paul Puustusmaa suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja mõista Eesti Vabariigilt Paul Puustusmaa kasuks välja 1974 eurot kassatsioonimenetlusele eelnenud menetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
  7. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
  8. Mõista Eesti Vabariigilt Paul Puustusmaa kasuks välja 672 eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
  9. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuvälise menetleja otsus
  10. Politsei- ja Piirivalveameti
  11. veebruari
  12. a otsusega karistati Paul Puustusmaad korruptsioonivastase seaduse (

) § 19 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot kokkuvõtlikult järgmise teo toimepanemise eest.

  1. P. Puustusmaa oli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) nimetatud liige erakondade rahastamise järelevalve komisjonis (ERJK), olles samal ajal ka EKRE volikogu esimees. Ta osales ERJK
  2. märtsi
  3. a koosolekul selle üle otsustamisel, kas algatada menetlus EKRE võimaliku rikkumise kohta valimisreklaami tegemisel, ehkki ta pidanuks kõneks oleva päevakorrapunkti arutelult taanduma. 3.

§ 11

lg 1 p 1 kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes.

§ 7

lg 1 p 3 kohaselt on ametiisikuga seotud juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses ametiisik on. Põhikirjalisest pädevusest lähtuvalt on volikogu EKRE juhtimis- või kontrollorgan tulumaksuseaduse (TuMS) § 9 lg 1 mõttes. Seega oli EKRE P. Puustusmaaga seotud isik, sest erakonna volikogu esimehena kuulus ta EKRE juhtimis- või kontrollorganisse. 4-20-1259 4. Osaledes ERJK koosolekul haldusmenetluse alustamise üle otsuse tegemisel endaga seotud juriidilise isiku suhtes, rikkus P. Puustusmaa ametiisikuna

§ 11

lg 1 p-s 1 sätestatud toimingupiirangut, pannes toime

§ 19järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebus maakohtule 5. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas Harju Maakohtule kaebuse P. Puustusmaa kaitsja, kes taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaitsja leidis, et EKRE volikogu ei ole selle mittetulundusühingu juhtimisega kontrollorgan TuMS § 9 lg 1 ja seega ka mitte

§ 7lg 1 p 3 tähenduses.

Maakohtu otsus

  1. Harju Maakohus tühistas
  2. aprilli
  3. a otsusega kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetas väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kohus jättis rahuldamata nii kaitsja kaebuse kui ka taotluse hüvitada P. Puustusmaale 1974 eurot, mille menetlusalune isik oli kohustunud tasuma valitud kaitsjale.
  4. Maakohus leidis, et P. Puustusmaa tegevus ERJK
  5. märtsi
  6. a koosolekul vastab

§-s 19 sätestatud väärteo tunnustele, kuid menetlus tuleb lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel. Kohtu põhjendid olid järgmised.

  1. P. Puustusmaa oli ERJK
  2. märtsi
  3. a koosolekul osaledes ametiisik. Erakonnaseaduse (EKS) § 1210 lg-s 1 sätestatut arvestades on ERJK avalikku ülesannet täitev organ. P. Puustusmaa oli ERJK töös osalev komisjoni liige. P. Puustusmaa staatust komisjoni liikmena tõendab EKRE
  4. märtsi
  5. a kiri, mille kohaselt jätkab erakonna esindajana ERJK-s P. Puustusmaa.
  6. P. Puustusmaa osales
  7. märtsil 2019 ERJK töös. ERJK
  8. märtsi
  9. a protokolli punktist 1.3 ilmneb, et otsustamisel oli menetluse alustamine EKRE suhtes. ERJK otsustas menetlust mitte alustada. Taandumise kohta protokollis viiteid pole. 10.

§ 7

lg 1 p 3 kohaselt on seotud isik selle seaduse tähenduses juriidiline isik, mille juhtimisvõi kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses on ametiisik ise või

§ 7lg 1 p-s 1 või 4 nimetatud isik.

EKRE põhikirja punkti 11.1 järgi on EKRE volikogu kongresside-vahelisel ajal erakonna kõrgeim organ, kes kontrollib kongressi otsuste elluviimist erakonna teiste organite, sh juhatuse poolt. Seda, et EKRE volikogul on TuMS § 9 lg 1 tähenduses õigus osaleda juhtorgani tegevuse kontrollimisel, aga ka juriidilise isiku tegevuse juhtimisel, näitab EKRE põhikirja punktis 11.9 ette nähtud loetelu volikogu pädevustest. Lisaks sätestab EKRE volikogu reglemendi punkt 13.1, et EKRE juhatus on volikogu ees aruandekohustuslik. 11. Kuna P. Puustusmaa oli 3. juunist 2018 kuni 9. juunini 2019 EKRE volikogu kui selle juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani esimees, oli EKRE 14. märtsil 2019 P. Puustusmaaga seotud isik

§ 7lg 1 p 3 mõttes.

  1. ERJK
  2. märtsi
  3. a koosolekul oli päevakorrapunkti 1.3 all arutusel menetluse alustamine P. Puustusmaaga seotud isiku ehk EKRE suhtes.

§ 11

lg 1 p 1 keelab osaleda otsuse või toimingu tegemisel, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes. Järelikult rikkus P. Puustusmaa toimingupiirangut. Ta tegi seda otsese tahtlusega.

  1. P. Puustusmaa väärteo asjaolud annavad aluse lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel, kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur ning väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. ERJK
  2. märtsi
  3. a otsuse tegemiselt taandumata jätmine oli formaalne rikkumine ja P. Puustusmaa on varem karistamata. Praegune väärteomenetlus on piisav, mõjutamaks teda edaspidi sarnaseid õigusrikkumisi mitte toime panema.
  4. Kuna P. Puustusmaa pani väärteo sisuliselt toime, jääb menetluskulu VTMS § 38 lg 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 1 kohaselt tema enda kanda. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kassatsioon
  5. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni P. Puustusmaa kaitsja vandeadvokaat Raul Ainla, kes taotleb nii maakohtu kui ka kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja palub lõpetada 2

(6)4-20-1259 väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti taotleb kassaator P. Puustusmaa menetluskulu hüvitamist.
  1. Kassaator leiab, et P. Puustusmaa tegevus ERJK
  2. märtsi
  3. a koosolekul ei vasta järgmistel põhjustel

§-s 19 sätestatud väärteo tunnustele.

  1. EKRE volikogu ei ole selle juriidilise isiku juhtimis- ega kontrollorgan. Erakonda ei saa käsitada tavalise mittetulundusühinguna. Erakond on küll mittetulundusühing, kuid mittetulundusühingute seadus (MTÜS) ei näe juhtorganina ette volikogu. MTÜS § 26 kohaselt peab mittetulundusühingul olema juhatus. TuMS §-s 9 peetakse juhtimisorgani all silmas organeid, mis realiseerivad juriidilise isiku teovõimet. Kontrollorganiteks on organid, mille põhiülesandeks on juhtorgani üle järelevalve tegemine. TsÜS § 34 lg 1 kohaselt esindab juriidilist isikut juhatus või seda asendav organ, mis loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Seega teostab EKRE õigusvõimet juhatus, mitte volikogu. EKRE volikogu ei ole ka organ, mis teostaks juhatuse üle järelevalvet, kontrollides, kas juhatus on järginud erakonna majandamisel lojaalsus- ja hoolsuskohustust. Selleks on loodud revisjonikomisjon, kuhu P. Puustusmaa ei kuulunud. EKRE põhikirja punktis 11 nimetatakse volikogu küll juhtorganiks, kuid volikogu tegevus seisneb erakonna poliitilise, mitte majandusliku tegevuse juhtimises. Volikogu ei vali EKRE juhatust ega kontrolli selle tegevust. Seega pole tegemist juhtimis- ega kontrollorganiga TuMS § 9 mõttes.
  2. Riigikohtu halduskolleegium on
  3. märtsi
  4. a otsuses nr 3-18-1537/47 asunud seisukohale, et EKS §-s 1210 on sätestatud eriregulatsioon ERJK liikmete kohta, mistõttu võivad erakondade juhtimis- või kontrollorganite liikmed ERJK koosseisus otsustamisest osa võtta. Kassatsioonivastus
  5. Kohtuväline menetleja kassatsioonile ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  6. Menetletavas asjas ei ole vaidlust, et P. Puustusmaa, olles nii EKRE volikogu esimees kui ka EKRE nimetatud ERJK liige, osales
  7. märtsi
  8. a koosolekul otsuse tegemisel selle kohta, et järelevalvemenetlus EKRE väidetava rikkumise kohta valimisreklaami tegemisel jäetakse alustamata.
  9. Maakohtu hinnangul rikkus P. Puustusmaa eelmises punktis osutatud teoga

§ 11

lg 1 p-s 1 sätestatud toimingupiirangut, mille kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes. Esimese astme kohus leidis, et P. Puustusmaa oli EKRE-ga seotud isik

§ 7lg 1 p 3 ja Tu

MS § 9 lg 1 mõttes, sest EKRE volikogu esimehena kuulus ta osutatud juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorganisse (maakohtu otsusest võib järeldada, et kohus pidas volikogu ühtaegu nii EKRE juhtimis- kui ka kontrollorganiks). 22. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et osaledes ERJK liikmena väärteoprotokollis kirjeldatud asjaoludel EKRE suhtes järelevalvemenetluse alustamisest keeldumise üle otsustamisel, oli P. Puustusmaa ametiisik

§ 2lg 1 mõttes.

ERJK otsustus jätta järelevalvemenetlus EKRE suhtes alustamata on toiming

§ 2

lg 2 p 2 mõttes, sest otsustus haldusmenetluse alustamise või sellest keeldumise kohta on käsitatav menetlustoiminguna (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a määrus nr 3-17-2132/17, p 8).
  3. Samas on Riigikohus seisukohal, et EKS § 1210 lg-tes 2–4 ette nähtud ERJK moodustamise kord välistab erinormina võimaluse käsitada ERJK liikmega

§ 7

ja § 11 lg 1 mõttes seotud isikuna erakonda, kes on selle liikme EKS § 1210 lg 2 p 4 alusel ERJK-sse nimetanud. Seda olenemata asjaolust, kas ERJK liige kuulub teda ametisse nimetanud erakonna juhtimis- või kontrollorganisse. 24. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et EKS § 1210 sätestab eriregulatsiooni ERJK liikmete kohta, mistõttu võivad erakondade juhtimis- või kontrollorganite liikmed ERJK koosseisus otsustamisest osa võtta. ERJK ausust ja objektiivsust kõigi erakondade suhtes aitab tagada EKS § 1210 lg 2 p-s 4 sätestatud Riigikogus esindatud erakondade võrdne esindatus ERJK 3

(6)4-20-1259 koosseisus ning samuti õiguskantsleri, riigikontrolöri ja Vabariigi Valimiskomisjoni nimetatud esindajate ERJK koosseisu kuulumine. (Riigikohtu halduskolleegiumi
  1. märtsi
  2. a otsus nr 3-18-1537/47, p 19 koos punktidega 5.5 ja 6.6) Kriminaalkolleegium jagab seda seisukohta, märkides täiendavalt järgmist.
  3. Mehhanism, mille seadusandja on ette näinud selleks, et tagada ERJK kui haldusorgani tegevuse ausus ja objektiivsus, erineb mõnevõrra tavapärasest. EKS § 1210 lg 2 kohaselt kuuluvad ERJKsse 1) õiguskantsleri nimetatud liige; 2) riigikontrolöri nimetatud liige; 3) Vabariigi Valimiskomisjoni nimetatud liige ja 4) Riigikogus esindatud erakonna poolt nimetatud liige, kes ei ole Riigikogu ega Vabariigi Valitsuse liige.
  4. Kolleegiumi hinnangul ei eelda seadus erakondade nimetatud ERJK liikmete puhul seda, et igaüks neist eraldivõetuna oleks erapooletu ja teda ametisse nimetanud erakonnast sõltumatu. Osutatud järelduseni viib esmalt EKS § 1210 lg 2 p 4, mis annab ERJK osa liikmete nimetamise iga Riigikogus esindatud erakonna ainupädevusse. Lisaks lubab sama paragrahvi neljas lõige erakonnal kutsuda enda nimetatud ERJK liige tagasi igal ajal ka enne ERJK liikme viieaastase ametiaja lõppu. Selline kord näitab, et ERJK liige pole mõeldud olema end ametisse nimetanud erakonnast sõltumatu, vaid sisuliselt on tegemist erakonna huvide esindajaga ERJK-s. Tegemist pole küll esindajaga tsiviilseadustiku üldosa seaduse
  5. peatüki tähenduses ja ta tegutseb enda, mitte erakonna nimel, kuid erakonna õigus ERJK liige igal ajal välja vahetada, seob selle liikme püsivalt ametisse nimetaja huvide ja tahtega. Just erakondade esindajateks nimetas nende nimetatavaid ERJK liikmeid ka selle komisjoni loonud seaduse (RT I, 10.12.2010, 1) eelnõu (655 SE – Riigikogu XI koosseis) ettekandja seaduseelnõu teisel lugemisel Riigikogus (Riigikogu stenogramm,
  6. november 2010).
  7. Seaduse mõtte kohaselt peavad vastandlike huvidega erakondade esindajad ERJK-s üksteise mõju tasakaalustama ja tooma esile võimalikud probleemid enda esindatava erakonnaga konkureerivate erakondade rahastamises. Arvatavalt teavad just erakonnad ise kõige paremini, kuidas poliitiliste ühenduste rahastamine praktikas toimib, ja nende esindajad oskavad ning tahavad märgata, kui mõne erakonna finantstegevuses on ebareeglipärasusi ja kõrvalekaldeid seadusest. ERJK loomisel ütles seaduseelnõu ettekandja komisjoni moodustamise korra põhjenduseks, et „poliitilises võitluses on erakonnad üksteisele väga tõsised konkurendid ja seetõttu võimalus, et siin saaks midagi varjata, on minu arusaamist mööda täiesti olematu.“ (Riigikogu stenogramm,
  8. november 2010). Ühtlasi peab kõigi Riigikogus esindatud erakondade pariteetne esindatus ERJK-s aitama kaasa sellele, et kõneks olev institutsioon ei satuks mõne erakonna ainukontrolli alla. Erakonnaseaduse mõtte kohaselt on parlamendis esindatud erakondade võimalus osaleda ka nende endi suhtes langetatavate otsustuste tegemisel üks tegur, mis peab suurendama ERJK ettekirjutuste ja dokumendinõuete (EKS § 1211–1212) aktsepteeritavust. Täiendava sõltumatuse garantiina kuuluvad erakondade esindajate kõrval ERJK-sse aga ka õiguskantsleri, riigikontrolöri ja Vabariigi Valimiskomisjoni nimetatud liikmed. Nemad on eelduslikult kõigi erakondade suhtes neutraalsel positsioonil, tasakaalustades komisjoni poliitilist komponenti.
  9. Olukorras, kus erakonna nimetatav ERJK liige on EKS § 1210 lg-te 2–4 mõtte kohaselt sisuliselt erakonna huvide esindaja, läheks nende sätetega vastuollu see, kui seotus erakonnaga annaks

§ 11

lg 1 järgse aluse piirata erakonna nimetatud ERJK liikme ametipädevuse kasutamist. Järelikult tuleneb EKS § 1210 lg-test 2–4 erand

§ 11lg-s 1 sätestatud üldreeglist.

See erand lubab erakonna nimetatud ERJK liikmel osaleda komisjoni töös, olenemata asjaolust, kas tal on erakonnaga mingi seda laadi seos, mis üldjuhul tooks kaasa ametiisiku kohustuse otsuse või toimingu tegemiselt taanduda. Järelikult tohib erakonna nimetatud liige osaleda ERJK otsuse või toimingu tegemises ka juhul, kui otsuse või toimingu adressaadiks on erakond, mille juhtimis- või kontrollorganisse ERJK liige ise kuulub (

§ 7

lg 1 p 3) või millel on ERJK liikmele

§ 7lg 1 p-s 4 kirjeldatud mõju.

29. Eelmises punktis toodud järeldust toetab ka EKS § 1210 lg 2 p 4 sõnastus, mis välistab Riigikogus esindatud erakonna nimetatavate ERJK liikmete hulgast üksnes Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse 4

(6)4-20-1259 liikmed. Kuulumist erakonda või selle organitesse seadus ERJK liiget komisjoni tööst diskvalifitseeriva tunnusena ei nimeta. Samas võib eeldada, et kui seadusandja soovinuks näha erakondade nimetatavate ERJK liikmetena üksnes inimesi, kes ise erakondade tegevuses aktiivselt kaasa ei löö, oleks selline tsensus ERJK liikmetele ka otsesõnu seadusesse kirja pandud. Eespool juba viidatud eelnõu 655SE (Riigikogu XI koosseis) seletuskirjas märgiti, et eelnõu § 1210 lg 2 ei nõua, et nimetatav liige oleks formaalselt lg-s 2 nimetatud institutsioonide või organi teenistuja või liige. Seesugune märkus annab samas tunnistust sellest, et seadusandja ei pidanud ERJK liikme seotust tema ametisse nimetajaga komisjoni liikme ametitegevust välistavaks või kitsendavaks asjaoluks. 30. Juhul kui asuda vastupidiselt eelmärgitule seisukohale, et erakond võib kvalifitseeruda tema ametisse nimetatud ERJK liikmega seotud isikuks

§ 7

ja § 11 lg 1 mõttes, välistaks see kõneks oleva ERJK liikme osalemise otsuste ja toimingute tegemises ka teiste erakondade suhtes. Nimelt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine mh ka siis, kui ta on teadlik temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust (

§ 11lg 1 p 2).

Erakondade omavahelise konkurentsi tõttu mõjutab ühe erakonna suhtes tehtud ERJK otsustus peaaegu alati ka teiste erakondade huve. Järelikult saab rääkida ERJK liikme nimetatud erakonna huvist ka ERJK selliste otsuste ja toimingute puhul, mis ei ole tehtud liikmega seotud erakonna suhtes. Seega ei saaks erakonnaga seotud ERJK liige

§ 7

ja § 11 lg 1 kohaldudes komisjoni töös sisuliselt osaleda ja erakond jääks komisjonis esindamata. Selline tulemus oleks vastuolus erakonnaseaduse mõttega. 31. EKS § 1210 lg-test 2–4 tulenev erand ei tähenda aga seda, nagu poleks

§ 11

lg 1 p-des 1–2 ette nähtud piirangud erakonna nimetatud ERJK liikme suhtes üldse kohaldatavad. Ka erakonna nimetatud ERJK liige ei tohi osaleda otsuse või toimingu tegemises iseenda või mõne temaga seotud isiku (nt

§ 7

lg 1 p-s 1 loetletud lähedase või

§ 7lg 1 p 2 tunnustele vastava äriühingu) suhtes.

Erakonnaseadus välistab üksnes ERJK liikme ametisse nimetanud erakonna lugemise selle komisjoniliikmega seotud isikuks.

  1. Kuna P. Puustusmaa oli
  2. märtsil 2019 EKRE nimetatud ERJK liige, tohtis ta EKS § 1210 lg-test 2–4 tuleneva erinormi kohaselt osaleda EKRE suhtes toimingu (järelevalvemenetlusest keeldumine) tegemises, olenemata asjaolust, kas ta kuulus EKRE juhtimis- või kontrollorganisse. Seega ei rikkunud P. Puustusmaa väärteoprotokollis kirjeldatud teoga

§ 11

lg 1 p-s 1 sätestatud toimingupiirangut ja tema tegu ei vasta

§-s 19 ette nähtud väärteokoosseisule. Asudes vastupidisele seisukohale, kohaldas maakohus vääralt materiaalõigust (VTMS § 149 p 1) ja lõpetas väärteomenetluse ekslikult VTMS § 29 lg 1 p 1 asemel sama seadustiku § 30 lg 1 p 1 alusel. Selle vea saab kassatsioonimenetluses kõrvaldada. 33. Väärteomenetlus P. Puustusmaa suhtes tuleb tema teos väärteo tunnuste puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada, olenemata asjaolust, kas ta oli EKRE volikogu esimehena erakonna juhtimis- või kontrollorgani liige. Seetõttu ei pea kolleegium menetletavas asjas vajalikuks hinnata, kas EKRE volikogu on selle juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgan

§ 7lg 1 p 3 ja Tu

MS § 9 lg 1 mõttes.

  1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 ja § 175 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
  2. aprilli
  3. a otsuse esmalt osas, millega väärteomenetlus P. Puustusmaa suhtes lõpetati VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
  4. Väärteomenetluse lõpetamise aluse muutmise tõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ka osas, millega kohus jättis rahuldamata kaitsja taotluse hüvitada P. Puustusmaale valitud kaitsjale makstud tasu. Kuna Riigikohus lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, on P. Puustusmaal VTMS § 23 järgi õigus valitud kaitsjale kohtuvälises menetluses ja esimese astme kohtu menetluses makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamisele. Maakohtule esitatud taotluse ja sellele lisatud arvete kohaselt osutas kaitsja P. Puustusmaale kohtueelses menetluses ja maakohtu menetluses õigusteenust kogumahus 11,75 tundi. Õigusteenuse tunnihind oli 140 eurot, millele 5

(6)4-20-1259 lisandus käibemaks. Kolleegium peab kaitsja tehtud toiminguid vajalikuks, nende ajakulu ja õigusteenuse tunnihinda mõistlikuks. Seega tuleb riigilt kassatsioonimenetlusele eelnenud menetluskulu katteks P. Puustusmaa kasuks välja mõista 1974 eurot.
  1. Sõltumata eelmises punktis märgitust, peab kolleegium vajalikuks juhtida maakohtu tähelepanu sellele, et õiguslik alus jätta väärteomenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetades valitud kaitsjale makstud tasu menetlusaluse isiku kanda tuleneb VTMS §-st 23, mitte aga maakohtu viidatud VTMS § 38 lg-st 1 koostoimes KrMS § 180 lg-ga 1 (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. mai
  3. a otsus nr 4-19-4092/26, p 9).
  4. Kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada P. Puustusmaale kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu summas 1176 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks ja selle analüüsiks 2,5 tundi ning kassatsiooni koostamiseks 4,5 tundi. Õigusteenuse tunnihind oli 140 eurot, millele lisandub käibemaks.
  5. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt. Kassatsioonimenetluse kulu hüvitamist väärteomenetluses reguleerib VTMS § 38 lg 1 koostoimes kriminaalmenetluse seadustikuga (vt viidatud otsus nr 4-19-4092/26, p 13). KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuludeks muu hulgas valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa menetleja otsustada ka selle hüvitamist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. novembri
  7. a otsus asjas nr 3-1-1-89-16, p 48). Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  8. novembri
  9. a otsus asjas nr 3-1-1-90-16, p 16).
  10. Menetletava väärteoasja maht on tagasihoidlik. Vaidluse all on üks selgepiiriline õiguslik küsimus. Maakohtu otsuse põhjendid hõlmavad vähem kui neli lehekülge. Kassatsiooni maht on samas suurusjärgus. Seejuures rajaneb kassatsioon olulises osas nendelsamadel argumentidel, millele kaitsja tugines juba maakohtule esitatud kaebuses, mille koostamise eest makstud tasu hüvitatakse menetlusalusele isikule VTMS § 23 alusel. Kaebuse põhjendite kordamine ja mõningane täiendamine kassatsioonis ei saanud olla kaitsja jaoks kuigivõrd töö- ja ajamahukas. Neil põhjustel loeb kolleegium kaitsja põhjendatud ajakuluks maakohtu otsusega tutvumisel ja selle analüüsimisel 1,5 tundi ning kassatsiooni koostamisel 2,5 tundi. Õigusteenuse tunnihinda peab Riigikohus selle väärteoasja kontekstis mõistlikuks. Seega kokku tuleb kassatsioonimenetluse kulu hulka arvata ja menetlusalusele isikule VTMS § 38 lg 1 ning KrMS § 186 lg 1 alusel hüvitada (1,5 h + 2,5 h) x 140 €/h x 1,2 = 672 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.